|
|
||
Lõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa mardi- ja kadrilauludLõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa vanemad viisid on kitsa heliulatusega ja üherealised, igale reale järgneb lühike refrään (märti, kadri). NÄIDE 384 d Kadri Kukk Karksi Mardilaul Mulgimaa uuemad viisid on kaherealised, seal kasutatakse erinevaid pikki refrääne. Need on sageli spetsiaalviisid, mida lauldakse ainult sanditamislauludega. Viisid on ma˛oorse iseloomuga, tavaliselt oktavi ulatusega ning moodustavad koos 2-sõnalise või pikema refrääniga 4-osalise vormi. Mitmete tunnuste poolest meenutavad nad uuemate riimiliste salmilaulude viise ning on kasutusel rohkem kadri- kui mardilauludega. NÄIDE 622 e Marie Helimets Karksi Kadrilaul NÄIDE 616 a Anna Naaris Halliste Mardilaul Mulgimaal sai 20. sajandil kõige tuntumaks sanditamisviis, mis kuulub uuemasse kihistusse. Viis on selgelt ma˛oorne ja sisaldab küllalt suuri hüppeid (väike ja suur sekst üles), värsireale järgneb sellega ühepikkuseks venitatud refrään. Refrääni on pikendatud kas silpide pikendamise abil (märti-i, märti-i või katri-i, katri-i) või korduste abil (4-kordne kadri, kadri, kadri, katri vms). NÄIDE 430 d Greete ja Anna Jents (Jõnts) Karksi Mardilaul |