2019. aastal läbitud silmapaistvate hinnetega vahehindamise järel on Eesti-uuringute Tippkeskuse töö sujunud plaanipäraselt ja suurepäraste tulemustega kõigis 12 valdkondadeüleses töörühmas: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm; biograafika töörühm; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia töörühm; eetika, keele- ja vaimufilosoofia töörühm; kirjakultuuri ja kirjandusuuringute töörühm; korpuspõhiste keele-, kirjanduse ja folklooriuuringute töörühm; kõne- ja muusikauuringute töörühm; migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühm; narratiiviuuringute töörühm; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringute töörühm; soouuringute töörühm ning usundi- ja müüdiuuringute töörühm.

2020 on mitmes mõttes iseäralik aasta. Aga meenutagem mõnda fakti, mis toimus sada aastat tagasi ja mille järelmid on kujunenud täna argireaalsuseks. 1920. aastal kasutas Karel Čapek oma venna Josefi loodud sõna „robot” näidendis R.U.R. ja 1920. aastal sündis Mogiljovis Valgevenes (tema sünniajaks juba Venemaale loovutatud piirkonna) juudiperekonnas Isaac Asimov. Asimovist kujunes ulmekirjanduse ja robootika promootor, kelle looming mõjutas ka Eesti kultuuripilti. Esimene Asimovi teos ilmus eesti keeles 1965. aastal. Meil on põhjust meenutada ka 1917. aastal Tallinnas sündinud Boris Kaburit, kelle robot Rops (1964) ja „Rops tegutseb jälle“ (1965) jõudsid teatrilavale veel enne Asimovi teost, olles omalaadne sümbioos teaduse edusammude kiitusest, paroodiast ja iseloomustades täiel määral inimliku meele tehnoloogiast ja teadusest aeglasemat arengut, mida Asimov on tabavalt iseloomustanud: “The saddest aspect of life right now is that science gathers knowledge faster than society gathers wisdom.”

Kaburi ulmetekst „Kosmose rannavetes“ on ilmselt esimene Eesti algupärane ulmeteos, mis pälvis välismaal auhinna. Kui mitte muu, siis luule- ja eeposetõlgetega on Kabur olnud meist kõigi teekaaslane.

Kutsume kõiki tippkeskuse liikmeid osalema valdkondadeülesel aastakonverentsil, kuhu ootame töörühmade ettekandeblokke ja arutlusfoorumeid. Konverentsi eesmärk on suhestuda aktuaalsete humanitaar- ja sotsiaalküsimustega ühiskonnas, kajastada tippkeskuse teadlaste käsilolevaid põnevaid uurimisküsimusi ning teadustulemusi.

Loodetavasti on meie seekordne konverents oma vahetulemustega sama tulevikku vaatav kui vennad Čapekid? Või Asimov? Kuidas me ei hinda ka neid ammuseid kirjandusteoseid ja nendega seotud isiksusi – avastusi ja dialooge, olgu või tiba (jäme)koomikat, on neis kindlasti.

Konverentsi programmis on töörühmade ettekandepaneelid, arutlusfoorumid, väljaannete esitlused. Kutsutud külalisettekande peab Tallinna Tehnikaülikooli professor Ivo Fridolin, kes esindab IT Tippkeskust EXCITE ja kõneleb meditsiinitehnika globaalsetest arengutest ja arendustest TK EXCITE näitel.
Konverentsil esitletakse tippkeskuse teadusväljaandeid, palun andke soovist teada piret@folklore.ee.
Ajakava täieneb ja kodulehele lisanduvad ettekannete lühikokkuvõtted.

Konverentsil osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), samuti Eesti Kirjandusmuuseumi teadusprojekt EKM 8-2/20/3.