Iki, iki minä vaenõ,
     kukuku, pillilil, vakvakvaak,
iki alan marjaaian.
Kis sõs minnu kaima tull'?
Sinisiiba tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõne.
Sii õks mult küüsütelli,
sii õks mult nõuõtõlli:
"Mis sa ikõt, noori näiu?
Kas sina ikõt ehtijeid,
vai ikõt tõisi rõivõhõid?"

"Ei ma ikõ' ehtijeid,
ega' tõisi rõivõhõid.
Ma ikõ õnnist elukõist,
kaunist karjapõlvõkõist,
ku ma elli esekotun,
kasvi ese kaldan.
Juuss oll' pikkä nii kui pirdu,
vanik lagja nii kui laud.
Juuss mul jäie ese kodu,
vanik velle vaja otsa.
Ese jäie manu' ikõma,
vele' manu' vahtima,
sõsar' sõrmi murdõma.

Siin ei jõua' joostõn joosta',
joostõn joosta', käskin käüä',
sis eks järiku' järgi juuskva',
tulitunglõ' turja pääle.
Järiku' omma' jämeb jalga,
tulitunglõ' tugõvab turja.
Siin ei tohe' peenüt petä',
kanda' kangri koetut -
lahki lüü linadsõ hammõ,
purus peenü pallapoolõ."

Iki, iki minä vaenõ,
     kukuku, pillilil, vakvakvaak,
iki alan marjaaian.
Kis sys minnu kaima tull'?
Sinisiiba tsirgukõnõ,
vahajalga vaimukõne.
Sii õks mult küüsütelli,
sii õks mult nõuõtõlli:
"Mis sa ikõt, noori näiu?
Kas sina ikõt ehtijeid,
vai ikõt tõisi rõivõhõid?"

"Ei ma ikõq ehtijeid,
egaq tõisi rõivõhõid.
Ma ikõ ynnist elukõist,
kaunist karjapõlvõkõist,
ku ma elli esekotun,
kasvi ese kaldan.
Juuss oll' pikkä nii kui pirdu,
vanik lagja nii kui laud.
Juuss mul jäie ese kodu,
vanik velle vaja otsa.
Ese jäie manuq ikõma,
veleq manuq vahtima,
sysar' sõrmi murdõma.

Siin ei jõuaq joostõn joostaq,
joostõn joostaq, käskin käüäq,
sis eks järikuq järgi juuskvaq,
tulitunglõq turja pääle.
Järikuq ommaq jämeb jalga,
tulitunglõq tugõvab turja.
Siin ei toheq peenüt petäq,
kandaq kangri koetut -
lahki lüü linadsõ hammõ,
purus peenü pallapoolõ."

Juuss ol'l pikkä nii kui pirdu,
vanik lagja nii kui laud.
Juuss mul jäie jese kodu,
vanik velle vaja otsa,
ese jäie manu ikema,
veli manu vahtima,
sõsar' sõrmi murdõma.
Siin ei jõua joostõn joosta,
joostõn joosta, käskin käüä,
sis eks järiku järgi jooskva,
tulitunglõ turja pääle.
Järiku omma jämeb jalga,
tulitunglõ tugevab turja.
Siin ei tohe peenüt petä,
kanda kangri koetut -
lahki löö linatse hammõ,,
purus peenü pallapoolõ."

Läki, kulla, kodu poole,
     le-lee, le-lee,
marjakõnõ, umma majja!
Imä uinus uutõn,
ese vaos vahtiõn,
kunas kulla kodu tulõ,
marjakõnõ umma majja.
Aagõ kari kodu poole, -
pia tulõ pümme öö,
pümme tulõ, ämmär ällüs!

Läkiq, kulla, kodu poole,
     le-lee, le-lee,
marjakõnõ, umma majja!
Imä uinus uutõn,
ese vaos vahtiõn,
kunas kulla kodu tulõ,
marjakõnõ umma majja.
Aagõq kari kodu poole, -
pia tulõ pümme öö,
pümme tulõ, ämmär ällüs!

Läki, kulla, kode poole,
     le-lee, le-lee,
marjakõnõ, umma majja!
Imä uinus ooten,
ese vaius vahtien,

kunas kulla kodu tulõ,
marjakõnõ umma majja.
Aage kari kodu poole, -
pia tule pümme öö,
pümme tule, ämmär ällüs!

Läämi' vällä Jaani kaima,
     liiga, liiga,
kas om Jaanil kahar' pää? -
Sis omma' kesvä' keerulidse',
kaara' katsõkandilidse'.
Jaan tull' pikkä põldu möödä,
kõndõ kullast kondu müüdä.
Ligi tõiõ liia õnnõ,
kaasa tõiõ karja õnnõ.
Jaan tõi pikä piimäpütü,
madaligu võiupunna,
rüä tõiõ rüpüga,
kaara tõiõ kaindlõn.

Läämiq vällä Jaani kaima,
     liiga, liiga,
kas om Jaanil kahar' pää? -
Sis ommaq kesväq keerulidseq,
kaaraq katsõkandilidseq.
Jaan tull' pikkä põldu möödä,
kõndõ kullast kondu müüdä.
Ligi tõiõ liia ynnõ,
kaasa tõiõ karja ynnõ.
Jaan tõi pikä piimäpütü,
madaligu võiupunna,
rüä tõiõ rüpügaq,
kaara tõiõ kaindlõn.

Läämi vällä Jaani kaima,
     liiga, liiga,
kas om Jaanil kahar'pää,-
sis omma kesvä keerulidse,
kaara katsõkandilidse.
Jaan tul' põldu möödä,
kõnde kullast kondu möödä,

ligi tõie liia õnnõ,
kaasa tõie karja õnnõ.
Jaan tõi pikä piimäpütü,
madaligu võiupunna,
rüä tõie rüpüga,
kaara tõie kaindlõn.

Päiv läts' alla veretennä,
imä iki nõrõtõnna.
"Mis sa nüüd ikõt, imäkene?"
Imä iki tütäridä,
leinäs' lehmänüssijädä,
kahets' karjasaatõjada.
"Ärä' no ikõ', imäkene!
Kül' no lepä' lehmä' nüsvä',
kaharkõivu' karja saatva'."
"Ei saa' lepäst lehmänüsjät,
kaharkõivust karjasaatjat."

Päiv läts' alla veretennä,
imä iki nõrõtõnna.
"Mis sa nüüd ikõt, imäkene?"
Imä iki tütäridä,
leinäs' lehmänüssijädä,
kahets' karjasaatõjada.
"Äräq no ikõq, imäkene!
Külq no lepäq lehmäq nüsväq,
kaharkõivuq karja saatvaq."
"Ei saaq lepäst lehmänüsjät,
kaharkõivust karjasaatjat."

Päiv läits alla veretennä,
imä iki noretenna.
"Mis sa nüüd ikõt, imäkene?"
Imä iki tütäridä,
leinäs lehmänüssijäde,
kahets karja saatejade.

"Ärä no ikõ, imäkene!
Küll no lepä lehmä nüsvä,
kaharkõivu karja saatva."
"Ei saa lepäst lehmä nüsjät,
kaharkõivust karja saatjat."

Jummal' sundku',
     joeda, suurõ herrä,
     joeda, ailelulee,
     suurõ herrä, joo,
kiä pand' külmäl kündemähe!
Künni iks künni, käe külmedi' -
sis tei tulda toomikulõ,
peesüvarju pedästikku.
Sis tull' kuri kuusistusta,
mõtsapeni pedästikust.
Murd' mul must'u mulla pääle,
punakõrva kõrrõ pääle.
Sis lätsi kodu ikõnõnnõ.
Sis tull' vasta vana teeda;
teeda multa küsütelli:
"Mis sa ikõt, poiga rotti?"
Mina teedal kostaliku:
"Ma tei tulda toomikulõ,
peesüvarju pedästikku.
Sis tull' kuri kuusistusta,
mõtsapeni pedästikust,
murd' mul must'u mulla pääle,
punakõrva kõrrõ pääle."
Teeda mullõ kostaliku:
"Olõ' vaiki, poiga rotti!
Mii' lehmäl kats' poiga,
mõlõmba' härivasiga'."

Jummal' sundkuq,
     joeda, suurõ herrä,
     joeda, ailelulee,
     suurõ herrä, joo,
kiä pand' külmäl kündemähe!
Künni iks künni, käe külmediq -
sis tei tulda toomikulõ,
peesüvarju pedästikku.
Sis tull' kuri kuusistusta,
mõtsapeni pedästikust.
Murd' mul must'u mulla pääle,
punakõrva kõrrõ pääle.
Sis lätsi kodu ikõnõnnõ.
Sis tull' vasta vana teeda;
teeda multa küsütelli:
"Mis sa ikõt, poiga rotti?"
Mina teedal kostaliku:
"Ma tei tulda toomikulõ,
peesüvarju pedästikku.
Sis tull' kuri kuusistusta,
mõtsapeni pedästikust,
murd' mul must'u mulla pääle,
punakõrva kõrrõ pääle."
Teeda mullõ kostaliku:
"Olõq vaiki, poiga rotti!
Miiq lehmäl kats' poiga,
mõlõmbaq härivasigaq."

Jummal sundku,
     joeda, suure härrä,
     joeda, ailelulee,
     suure härrä, joo,
kiä pan´d külmäl kündemähe!
Künni iks künni, käe külmeti -
sis tei tulda toomikule,
peesüvarju pedästikku.
Sis tuli kuri kuusistuste,
mõtsapeni pedästikust,
mur´d mul mustu mulla pääle,
punakõrva kõrre pääle.
Sis lätsi kodu ikenenne.

Sis tuli vastu vana teeda;
teeda multa küsitelle:
"Mis sa ikõt, poiga rotti?"
Mina teedäl kostaliku:
"Ma tei tulda toomikule,
peesüvarju pedästikku.
Sis tuli kuri kuusistuste,
mõtsapeni pedästikust,
mur´d mul mustu mulla pääle,
punakõrva kõrre pääle."
Teeda mulle kostaliku:
"Olõ vaiki, poiga rotti!
Meie lehmäl kats poiga,
mõlõmba härivasiga."

Ütelge sõnnu, kel om enämp,
     kas'ke, kanike,
pääle pandkõ', kel om pall'u.
Meil om sõnnu veidükese,
laulukõrdu kasinõdõ.
Ei meil, sõsar', sõnnu puu[dust],
laulukõrdu kasinõdõ,
tii viirde panni teki täüs',
palu viirde palaja täüs'.
Kui mi lasõ laulamõdõ,
vai mi peesü pillumõdõ,
ega' sis meid ohja' hoia',
ohja' hoia', köüe' köüdä'.

Ütelge synnu, kel om enämp,
     kas'ke, kanike,
pääle pandkõq, kel om pall'u.
Meil om synnu veidükese,
laulukõrdu kasinõdõ.
Ei meil, sysar', synnu puu[dust],
laulukõrdu kasinõdõ,
tii viirde panni tekitäüs',
palu viirde palajatäüs'.
Kui mi lasõ laulamõdõ,
vai mi peesü pillumõdõ,
egaq sis meid ohjaq hoiaq,
ohjaq hoiaq, köüeq köüdäq.

Ütelge sõnu, kel om enämp,
     kaske, kanike,
pääle pandke, kel om pal´lu.
Meil om sõnnu veidikese,
laulukõrdu kasinede.
Ei meil, sõsar, sõnnu puu,
laulukõrdu kasinede:

tee veerde panni tekitäüs,
palu veerde palajatäüs,
Kui mi´lase laulamede,
vai mi peesi pillumede,
ega sis meid ohja hoia,
ohja hoia, köüe köida.

Vellekene, ellekene,
     kas'ke, kanike,
linapõlvi linnukõnõ,
jo näüs neiu kodu,
üle mõtsa mõrsja maja!
Neiu om katsildõ kavval',
mõnipäide mõtõlik -
neiu kaes kambrõst,
vaht' vanast huunõst;
neiu vaht' vahtrõn,
neiu uut uibun:
"Jo tulõ suur' sugu,
suur' sugu, hõrrõ hõim.
Enne olli' suu langu',
suu langu', laanõ langu' -
no saat otsast omatsõs,
läbi lagi langutsõs."
Kül' mi kae, kül' mi näe,
kül' mi kae kaiõnõn,
kül' näe nätenen,
kas om muru puist puhas,
tarõesi lastõst lakõ -
sis om neiu poistõst puhas,
vaga heng vanust mihist.

Vellekene, ellekene,
     kas'ke, kanike,
linapõlvi linnukõnõ,
jo näüs neiu kodu,
üle mõtsa mõrsja maja!
Neiu om katsildõ kavval',
mynipäide mõtõlik -
neiu kaes kambrõst,
vaht' vanast huunõst;
neiu vaht' vahtrõn,
neiu uut uibun:
"Jo tulõ suur' sugu,
suur' sugu, hõrrõ hõim.
Enne olliq suu languq,
suu languq, laanõ languq -
no saat otsast omatsõs,
läbi lagi langutsõs."
Külq mi kae, külq mi näe,
külq mi kae kaiõnõn,
külq näe nätenen,
kas om muru puist puhas,
tarõesi lastõst lakõ -
sis om neiu poistõst puhas,
vaga heng vanust mihist.

Vellekene, ellekene,
linapõlvi linnukene,
jo näis neiu kodu,
üle mõtsa mõrsja maja!
Neiu om katsilde kaval,
mõnipäide mõtelik:
neiu kaes kambrest,
vaht vanast hoonest,
neiu vaht vahtren,
neiu oot´uibun:

"Jo tule suur sugu,
suur sugu, hõrre hõim.
Enne oli soo langu,
soo langu, laane langu,
no saat otsast omatses,
läbi lagi langutses."
Küll mi kae, küll mi näe,
küll mi kae kaienen,
küll näe nätenen,
kas om muru puist puhas,
tareesi lastest lake,
sis om neiu poistest puhas,
vaga heng vanust mihist.

Nii pikäs mii' lina,
     oll'ule, õll'ule,
kui sii riitiikene!

Nii pikäs miiq lina,
     oll'ule, õll'ule,
kui sii riitiikene!

Nii pikäs mi´ lina,
     ol´lule, õl´lule,
kui see ree teekene!

Kägu kuukõ, leelu,
kumõhõdõ, leelu,
laul' laanõn helehede.
O's mi käo kätte saanu',
suvilinnu sulussõdõ -
tennü' mi' käost käteräti,
suvilinnust suurrräti,
ohukõsõ olaräti,
teemi' käpe käteräti.
Õga nee' kuku' õigõ' käo',
laula' õigõ' laanõlinnu' -
nee' kuukva' vaesõ'latsõ',
ikva' imedü' kanasõ'.
Ikva' immä, ikva' essä,
ikva' immä ehitämä,
vanõmbi-id valmistama:
"Tulõ' iks, imä, tuu' ehtmiid,
vanõmb, tulõ', tuu' varra!
Mii' jäi varha vaesõslatsõs,
inneaigu armõtumas.
Ei meil olõ', kelle üldä',
ega' kaihhu kaivadõ'.
Lähä mii vett tuuma -
vesi meil pääle veerünes;
lähä mii puid tuuma -
puu' pääle pudõnõsõ';
lähä mii lastõ korjama -
lastuq meil pääle lagunõsõq"

Kägu kuukõ, leelu, kumõhõdõ, leelu,
laul' laanõn helehede.
O's mi käo kätte saanuq,
suvilinnu sulussõdõ -
tennüq mi' käost käteräti,
suvilinnust suurrräti,
ohukõsõ olaräti,
teemiq käpe käteräti.
Õga neeq kukuq õigõq käoq,
laulaq õigõq laanõlinnuq -
neeq kuukvaq vaesõqlatsõq,
ikvaq imedüq kanasõq.
Ikvaq immä, ikvaq essä,
ikvaq immä ehitämä,
vanõmbi-id valmistama:
"Tulõq iks, imä, tuuq ehtmiid,
vanõmb, tulõq, tuuq varra!
Miiq jäi varha vaesõslatsõs,
inneaigu armõtumas.
Ei meil olõq, kelle üldäq,
egaq kaihhu kaivadõq.
Lähä mii vett tuuma -
vesi meil pääle veerünes;
lähä mii puid tuuma -
puuq pääle pudõnõsõq;
lähä mii lastõ korjama -
lastuq meil pääle lagunõsõq"

Mis sääl mäe pääl veretäs?
     Vees vaas veereli,
     hoi marja, hoi marja,
     piis pilli hainamaalõ.
Uibu mäe pääl veretäs.
Mitu ossa uibun om?
Kolm ossa uibun om.
Mitu ubinat ossan om?
Kolm ubinat ossan om:
üts' om kullat kullaga' -
tuu saa minu kallimbalõ,
tõnõ hõbõt hõpõga' -
tuu saa minu esäle,
kolmas vasõgaq valõtu -
tuu saa minu imäle.

Mis sääl mäe pääl veretas?
     Vees vaas veereli,
     hoi marja, hoi marja,
     piis pilli hainamaalõ.
Uibu mäe pääl veretäs.
Mitu ossa uibun om?
Kolm ossa uibun om.
Mitu ubinat ossan om?
Kolm ubinat ossan om:
üts' om kullat kullagaq -
tuu saa minu kallimbalõ,
tynõ hõbõt hõpõgaq -
tuu saa minu esäle,
kolmas vasõgaq valõtu -
tuu saa minu imäle.

Mis sääl mäe pääl veretas?
     Vees vaas veereli,
     hoi marja, hoi marja,
     piis pilli hainamaale.
Uibu mäe pääl veretäs.
Mitu ossa uibun om?
Kolm ossa uibun om.
Mitu ubinat ossan om?

Kolm ubinat ossan om:
üits om kullat kullaga -
see saab minu kallima,
tõine hõbet hõpõga -
see saab minu esäle,
kolmas vasega valetu -
see saab minu imäle.

Melle vaevan mi vaesõ',
piinan mi peenikese',
surman suvilinnukõsõ?
Kas seo olnõs imä süüdü
vai küll imä sõsardõ süüdü?
Enämp no olnõs imä süüdü,
kui küll imä sõsardõ süüdü.
Imä vei vihalda' sanna,
mäele tõie mähkemedä',
pand' mu orja oodõtõ pääle,
palgapoissõ patju pääle.
Orjal olli' vesidse' uutõ',
palgapoissõl padja' likõ'.
"Kuulõ' sa, kulla imäkene,
vai mu kallis kasvataja,
es sa minnu veenü' vette
vai küll kandan kauõdõgi',
ku ma olli üte üü vannu,
tõsõ poolõ päävä vannu!"
"Ma lätsi sinnu vette viimä
vai küll kandma kauõdõgi',
tulli vasta sõsaridõ:
"Kohe sa sedä verdä viit?"
"Ma vii verdä vette
vai küll kanna kauõdõgi'."
"Vii' kodu, kasvada' üles!
Saa sulle suur' abi,
suur' abi, suur' tugi.""
Es saa' minust joht imäle api,
ei saa kassu kasvatajalõ -
sau sai sanna küttämestä,
silmävesi vihtumõstä.

Melle vaevan mi vaesõq,
piinan mi peenikeseq,
surman suvilinnukõsõ?
Kas seo olnõs imä süüdü
vai küll imä sysardõ süüdü?
Enämp no olnõs imä süüdü,
kui küll imä sysardõ süüdü.
Imä vei vihaldaq sanna,
mäele tõie mähkemedäq,
pand' mu orja oodõtõ pääle,
palgapoissõ patju pääle.
Orjal olliq vesidseq uutõq,
palgapoissõl padjaq likõq.
"Kuulõq sa, kulla imäkene,
vai mu kallis kasvataja,
es sa minnu veenüq vette
vai küll kandan kauõdõgiq,
ku ma olli üte üü vannu,
tõsõ poolõ päävä vannu!"
"Ma lätsi sinnu vette viimä
vai küll kandma kauõdõgiq,
tulli vasta sysaridõ:
"Kohe sa sedä verdä viit?"
"Ma vii verdä vette
vai küll kanna kauõdõgiq."
"Viiq kodu, kasvadaq üles!
Saa sulle suur' abi,
suur' abi, suur' tugi.""
Es saaq minust joht imäle abi,
ei saa kassu kasvatajalõ -
sau sai sanna küttämestä,
silmävesi vihtumõstä.

Melle vaevan mi vaese,
piinän mi peenikese,
surman suvilinnukese?
Kas see olnes imä süüdü
vai küll imä sõsarde süüdü?
Enämp no olnes imä süüdü,
kui küll imä sõsarde süüdü.
Imä vei vihalda sanna,
mäele tõie mähkemedä,
pand mu orja oodete pääle,
palgapoisse pat´ka pääle.
Orjal olli vesidse oota,
palgapoissel padja likõ.
"Kuule sa, kulla imäkene,
vai mu kallis kasvataja,
es sa minnu viinu vette

vai küll kandan kauedegi,
ku ma olli üte öö vannu,
tõse poole päivä vannu!"
"Ma lätsi sinnu vette viimä
vai küll kandma kauedegi,
tulli vasta sõsaride:
"Kohe sa seda verdä viit?"
"Ma vii verdä vette
vai küll kanna kauedegi."
"Vii kodu, kasvada üles!
Saa sulle suur abi,
suur abi, suur tugi.""
Es saa minust joht imäle abi,
ei saa kasu kasvatajale -
sau sai sanna küttämestä,
silmävesi vihtumestä.

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',
     triirilla, traaralla,
     triiridiridi-rallallaa.

Kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ' no ku'u, noorimiisi,
nõrgu' ku'u, nõrka poissi!

Veli sul kotun koolõman."

"Las taad võtta' kooldõnõn -
veli koolõs, tõnõ jääs."

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',

kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ' no ku'u, noorimiisi,
nõrgu' ku'u, nõrka poissi!

Sõsar' sul kotun koolõman."

"Las taad võtta' kooldõnõn -
sõsar' koolõs, tõnõ jääs."

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',

kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ' no ku'u, noorimiisi,
nõrgu' ku'u, nõrka poissi!

Imä sul kotun koolõman."

"No-ks ollu' ku'u minnä' -
imä koolõs, tõist ei saa'."

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',
     triirilla, traaralla,
     triiridiridi-rallallaa.

Kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
synatuuja akna all:

"Tulõq no ku'u, noorimiisi,
nõrguq ku'u, nõrka poissi!

Veli sul kotun koolõman."

"Las taad võttaq kooldõnõn -
veli koolõs, tõnõ jääs."

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',

kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
synatuuja akna all:

"Tulõq no ku'u, noorimiisi,
nõrguq ku'u, nõrka poissi!

Sysar' sul kotun koolõman."

"Las taad võttaq kooldõnõn -
sysar' koolõs, tõnõ jääs."

Üts'kõrd olli noorimiisi,
noorimiis' ja illus poiss',

kõrdsin seie, kõrdsin jõie,
laulsõ kõrdsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
synatuuja akna all:

"Tulõq no ku'u, noorimiisi,
nõrguq ku'u, nõrka poissi!

Imä sul kotun koolõman."

"No-ks olluq ku'u minnäq -
imä koolõs, tõist ei saaq."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiis ja illus poiss,
     triirilla, traaralla,
     triiridiridi-rallallaa.

Kõrtsin seie, kõrtsin jõie,
laulise kõrtsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi!

Veli sul kotun kooleman."

"Las tad võtta kooltenen -
veli kooles, tõne jääs."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiis ja illus poiss,

kõrtsin seie, kõrtsin jõie,
laulise kõrtsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi!

Sõsar sul kotun kooleman."

"Las tad võtta kooltenen -
sõsar kooles, tõne jääs."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiis ja illus poiss,

kõrtsin seie, kõrtsin jõie,
laulise kõrtsi lavva pääl.

Sääl tulli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all:

"Tulõ no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi!

Imä sul kotun kooleman."

"No-ks ollu kuu minnä -
emä kooles, tõist ei saa."

Veli ai ussõ väreheist,
ussõ ommist hoonõhõist.
Pagõsi ma alla paiustuhe,
liina ala' lepistühe,
säät ma löüse luudsõ lutu,
luudsõ lutu, puudsõ pilli.
Naksi ma luttu ajama,
puust pilli puhkuma.
Ime tulli vällä väreheist,
ussõ ommist hoonõhõist.
Kapl oll' käen ja köüds' oll' peon.
"Tulõ' iks ku'u, tütärenne,
kallu' ku'u, kanasõnnõ!
Imä küdsä sul mesileibä,
sõsar' tege sul suuri sõiru,
veli tege verevät viina,
esä kurnas ollõkurnu!"
"Imekene, ellekene,
küdsä' uma mesileib,
sööge' uma' suurõ' sõira',
joogõ' uma verrev viin,
kurnakõ' uma' ollõkurnu' -
minno pedävä' pehlakmarja',
kasvatasõ' kadajamarja',
toitava' toomõmarja'!
Ei lähä' ku'u teil, kuuõl kurjal,
ei lähä' viiele vihanulõ -
sa tahat kapla kaala panda'
sa tahat lõiga lõõri hiitä'!
Ega' ma ti ollõst illus olõ',
ei ti viinast verrev saisa' -
ma iks ikust illus olõ,
silmäviist verrev saisa.
Ma süü siist suust pütsikeid ja
mätistikust vesimärsse,
siski mul palõ' parõmb teist,
veri muist verevämb,
ku imäl süüen mesileibä,
sõsarõl suuri sõiru,
vellel juuõn verevät viina,
esäl kurnatõn ollõkurnu."

Veli ai ussõ väreheist,
ussõ ommist hoonõhõist.
Pagõsi ma alla paiustuhe,
liina alaq lepistühe,
säät ma löüse luudsõ lutu,
luudsõ lutu, puudsõ pilli.
Naksi ma luttu ajama,
puust pilli puhkuma.
Ime tulli vällä väreheist,
ussõ ommist hoonõhõist.
Kapl oll' käen ja köüds' oll' peon.
"Tulõq iks ku'u, tütärenne,
kalluq ku'u, kanasõnnõ!
Imä küdsä sul mesileibä,
sysar' tege sul suuri sõiru,
veli tege verevät viina,
esä kurnas ollõkurnu!"
"Imekene, ellekene,
küdsäq uma mesileib,
söögeq umaq suurõq sõiraq,
joogõq uma verrev viin,
kurnakõq umaq ollõkurnuq -
minno pedäväq pehlakmarjaq,
kasvatasõq kadajamarjaq,
toitavaq toomõmarjaq!
Ei lähäq ku'u teil, kuuõl kurjal,
ei lähäq viiele vihanulõ -
sa tahat kapla kaala pandaq
sa tahat lyiga lyyri hiitäq!
Egaq ma ti ollõst illus olõq,
ei ti viinast verrev saisaq -
ma iks ikust illus olõ,
silmäviist verrev saisa.
Ma süü siist suust pütsikeid ja
mätistikust vesimärsse,
siski mul palõq parõmb teist,
veri muist verevämb,
ku imäl süüen mesileibä,
sysarõl suuri sõiru,
vellel juuõn verevät viina,
esäl kurnatõn ollõkurnu."

Veli ai ussõ väreheist,
ussõ ommist hoonõhõist.
Pagõsti ma alla paiustuhe,
liina ala lepistühe,
säät ma löüse luudsõ lutu,
luudsõ lutu, puudsõ pilli.
Naksi ma luttu aajama,
puust pilli puhkuma.
Ime tulli vällä väreheist,
Ussõ ommist hoonõhõist.
Kapl käen ja käüds peon.
"Tule iks kuu, tütärenne,
kallu kuu, kanasõnnõ!
Imä küdsä sul mesileibä,
sõsar tege suuri sõiru,
veli tege vereväd viina,
esä kurnas ollõkurnu!"
"Imekene, ellekene,
küdsä uma mesileib,
süüge uma suurõ sõira,
juuge uma verrev viin,

kurnake uma ollõkurnu -
minno pedävä pehlakmarja,
kasvatase kadajamarja,
toitava toomõmarja!
Ei lähä ma kuu teile kuuele kurjale,
viiele vihanule -
sa tahad mul kapla kaala panda
ja lõiga lõõri hiitä!
Ega ma ti ollõst illu olõ,
ei ti viinast verrev saisa -
ma iks ikust illus olõ,
silmaviist verrev saisa.
Ma süü siist suust pütsikeid ja
mätistikust vesimärsse,
siski mul palõ paremb teist,
veri muist verevämb,
ku imäl umma mesileibä süüen,
sõsarõl suuri sõiru,
vellel umma vereväd viina,
esäl kurnaten ollõkurnu."