Jõuluhani
Tekst: Jõulu kass valmistati õlgedest milline pandi kuskile nurka ja selle pidi ära tooma keegi käies pihku pandud puu pulkadel. Jõulu kass ja rebane olid naljatamiseks. Siis oli veel jõulu hani, inimene pika vitsaga.Tekst: Jõulupühal käisid jõuluaned talust taluse.
Arhiiviviide: KS
Koht: Püha khk., Kailuka
Esitaja: ()
Koguja: (1986)
Tekst: Jõulod aego mänktakse pähestega, tehakse jõulo haened pahampidi kasuk selga teine käsi kaasa eest ja üks kook nokkiks käe, aastaläbi narritakse lapse ”jõulo hani tuleb viib sind äe.
Arhiiviviide: H II 41, 199 (15)
Koht: Ridala khk., Ungru
Esitaja: ()
Koguja: G. Tikkerpuu (1888)
Tekst: Maskeeritud loomi tehti: jõuluks, uueksaastaks ja kolmekuninga päevaks. Jõuluks oli ani. Uueaastaks karu.
Arhiiviviide: ERA II 105, 91 (9)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: Arnold Tare ()
Koguja: Arnold Tare (1935)
Tekst: Ani oli samuti ehitud kui kurg.
Arhiiviviide: RKM II 21, 94/5
Koht: Vigala khk., Manni k.
Esitaja: Triino Priimets (s 1868)
Koguja: Mihkel Priimets (1948)
Tekst: Sõrves tehakse jõulu anid. Kasukad haardakse ümber, käed jalad pannakse käistest sisse sõnniku konks mässitakse anile kaelaks ja nokaks – ja ”keek” ”kaak” keek kaasa vastalistele naljatele vitsu andmas ühest külast teise.
Arhiiviviide: H, Mapp 923/4
Koht: Saaremaa
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Valtin (1903)
Tekst: Jõulu aegas oli suurem püha. Õlut oli tehtud, mehed käisid kampas kauda küla. Jõid õlut ja tegid nal’la. Jõulu aegas oli ani, uuel aastal sokk ja kolmekuningapäe oli kurg. Üks oli aneks tehtud, kõik nokk ja pea otsas. Ise ilusti teki all, nokk ja pea väljas. Läks sisse, tegi oma nal’la. Kui välla tuli, võttis pea ära, läks tagasi, sai õlut. Nendele midagi ei antud kaasa. Säälsamas jõid. Jõululauba kell 12 akkas pääle see nali. Öösel käisid ka sokud ja kured. Kui poisid sisse tulid, sis küsisid: “Kas võeramaa loomi ka näha tahate?” Sokud olid mitu tükki ukse taga. Kui peremees lubas, tulid sisse, puksisid ja tegid oma nal’la. Pill oli ka ühes. Peaaegu korrast käisid kõik talud läbi. Igas kohas, kus suits tõusis. Kui vahele jäeti, siis üteldi, et nii kui põimivad või peavad alvas. See läks öö läbi, omiku valgeni. Sis oli pea juba purjus.
Arhiiviviide: RKM II 252, 188/9 (3)
Koht: Karuse khk., Nurmsi k. < Päinurme k.
Esitaja: Aleksander Vahar (68 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: Mu kodus sokud ei käin, põle sokkusi ühti. Jõuluks – vanamees oli metsavaht, see käis jõuluaneks. Vahel oli natuke ehitud kua. Anti talle jõulutoitusi. [Lähemalt ei mäleta.]
Arhiiviviide: RKM II 254, 104 (36)
Koht: Karuse khk., Vagivere k.
Esitaja: Liisa Ploom (81 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)
Tekst: Jõululaupäeval tehti jõuluane. An’i läks sauna nalja tegema. Valged riided olid ümber, puust nokk, vitsad olid ka. Tegi ikka kiiga-gak, kiiga-gak! Oli lastele suureks hirmuks. Lapsi hirmutatigi: ”Ani tuleb jõululaupa õhtu.” Aneks võis olla mees või naine. Tavaliselt käis ani üksi. Villem Nõgu mäletab, et tüdrukud kord nalja pärast käinud ka kahekesi.
Arhiiviviide: RKM II 54, 124 (6)
Koht: Pöide khk., Audla k., Silla t.
Esitaja: Villem Nõgu (76 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Jõuluane tegid lapsed.
Arhiiviviide: RKM II 54, 133 (2)
Koht: Pöide khk., Audla k., Aadu t.
Esitaja: Akiliina Aimik (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Jõuluane tegid rohkem lapsed, vist jõulu esimese püha õhtu. Käisid hulgakesi, kasukad karupidi seljas, tegid kiginad-kaginad. Laste käest küsisid laule. Kui ei osanud, tegid ”natuke tulist ka”. Jõuluanedele anti pähkleid. Komme on kadunud ~40 aastat tagasi.
Arhiiviviide: RKM II 54, 199 (5)
Koht: Pöide khk., Neemi k.
Esitaja: Mihkel Truumets (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Ennevanasti noored tegid jõuluane ja näärisokku. Vana-aasta õhtul kogusid kuhugi kokku, kell 12 hakkasid perest perre käima. Pillimees oli ikka ühes, käis kõige ees. Uue-aasta poistele pakuti õlut, pähkleid ja kooke. Kotimeest kaasas ei olnud, niisama pakuti. Välja jätta uue-aasta-poisse ei tohtinud, tuli ikka vastu võtta. Nüüd ei ole seda kommet enam ammugi olnud.
Arhiiviviide: RKM II 54, 99/100
Koht: Pöide khk., Levala, Roosa t.
Esitaja: Juhan Kamp (78 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Jõulu ani. Keegi tegi end aneks. Kena jooma poiss oli. Kes õlut armastas. Tekk vöi kask oli üle pea, nokk ees. Liigutas nokka, ise tegi ane äält. Kui pere rahvas naised-lapsed saunas olid, ani piilus seda peale. Läks nokkis saunas siis. Ust ei tohtind kinni panna, ei ole önne majas mitte. Peremees oli niikaua väljas ja ootas öllega. See pole ilus kui peremees pole väljas, kui ani tuleb. Kui tembud tehtud, lükkas noka eest ää, läks peremehe käest ölut saama. Küla peale oli üks ani.
Arhiiviviide: RKM II 55, 157/8 (5)
Koht: Pöide khk., Orissaare as.
Esitaja: Vassiili Kärner (81 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Jõulu aeg käisid aned. Olid ane moodi välja tehtud. Riie oli üle. Kepi otses oli ane pea, see oli kasuka käisest väljas, tegi: kaak, kaak, kaak. Parmupillid olid seltsis. Nokkis vanu ja lapsi, käis toas. Ennemalt oli jõulu ani saunas käind. Minu mälestuses pole saunas old. Toas olen näind mitu korda. Aastad kolm tagasi oma vennapojad käisid aneks. Pärast viskas kasuka maha, sai seltsis jõuluõhtut peetud. Ei taht jõuluõhtul üksi kodus olla. Muidu ei sündinud minna.
Arhiiviviide: RKM II 55, 188/9 (11)
Koht: Karja khk., Pärsama v., Ratla k., Ööbiku pere
Esitaja: Joosep Rasu ()
Koguja: Selma Lätt (1956)
Tekst: Näärilaupa õhtu vanast käisid näärisokud. Aga ma pöle mette sokku neind. Ma nägi jöuluane. Jöululaupa öhtu. Valge karupidi kasuk oli selgas. Mehed käisid jöuluaneks.
Arhiiviviide: RKM II 75, 12 (3)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k., Ärmu t.
Esitaja: Leen Loodus ja Sinaida Rosin (72 a. ja 74 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)
Tekst: Jõululaupäeva õhtul käivad jõuluaned – noored poisid pahupidi valged kasukad seljas, liiguvad perest peresse.
Arhiiviviide: RKM II 75, 590 (3)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k., Ärmu t.
Esitaja: Sinaida Rosin (46 a.)
Koguja: Linda Nigul (1958)
Tekst: [Jõululaupäeva õhtu] Lõpuks, kui lastepere oli juba õige uniseks muutumas, kostis esikust ootamatult valju kaagatust ja kolinat, uks lendas lahti ja tuppa ilmus kardet jõuluhani, kelle tuleku puhuks pere nooremad liikmed juba ammu olid õppind salmikuid ja lugemisi, millised nüüd areldes ja kohmetunult koletisele ette kandsid. Mürinal ja kolinal ajas elukas seepääle peenikest peret ümber jõulupuu taga punase nokaga varustet kaela vääneldes. Oli hani mis hani, valges kasukas, kaelaks üks käis, millest nokana sirutus punasesse räti mähit käsi, tiivuks ja sabaks enne jõulu hangit hanetiivad.
Arhiiviviide: E 75151/6
Koht: Pöide khk.
Esitaja: tädi ()
Koguja: Sarv (1931)
Tekst: Jõululoomadeks, kes jõuluajal nalja tegid, oli jõulupukk, jõulusokk ja jõuluhane.
Arhiiviviide: ERA II 208, 596 (6)
Koht: Põlva khk., Peri v., Partsi k.
Esitaja: ()
Koguja: Heino Narusk (1939)
Tekst: Jõuluane kujutaval isikul oli look jalgade vahelt läbi, otsad taeva poole. Ühe otsa külge, nimelt taha seoti viht ehk luud kuna eespoolne ots talle pihku jäi. Ümberringi oli ta õlgedega vooderdatud. Tulles kuhugi tallu kastis ta viha kuhugi pangi või tünni ja raputas siis toasolijatele peale.
Arhiiviviide: E 64637 (4)
Koht: Kaarma khk., Loona v.
Esitaja: ()
Koguja: V. Pihel (1930)
Tekst: Jõuluhaneks käivad ikka tüdrukud, sokkudeks mehed.
Arhiiviviide: E 8? VI 29 (123)
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929-1931)
Tekst: Jõuluani tuleb sisse: kaak-kaak-kaak! Nokib. Viht sabas, kastab pangi ja saputab. Kaigas nokas.
Arhiiviviide: ERA II 16, 278 (20)
Koht: Lihula khk., Lihula v., Parivere k., Antru t.
Esitaja: Anna Mõisaäär (78 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Jõuluane tehti. Pahempidi valge kasukas selgas, kepp peos, see oli nokaks. Siis ta karjus: taat-tat-tat. Siis küsiti ta kääst, mis ani tahab. Anti juua õlut.
Arhiiviviide: ERA II 254, 509 (40)
Koht: Reigi khk., Kõrgessaare v., Jõesuu k., Vakamaa t.
Esitaja: Konstantin ja Leena Laid (s. 1870 ja s. 1890)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Maskeeritud loomakuiusid tehti jõulusokkule, kurele ja hani. Maskeeriti puuvärviga ja tahmaga. Jõulusokk tantsis, kurg tõi süles nuku ja hani võttis nokaga kinni pereema kuuest. Neile anti siis kõigile andeid. Kaaslasi neil ei old.
Arhiiviviide: ERA II 89, 330 (39)
Koht: Järva-Madise khk.
Esitaja: ()
Koguja: Elmar Vahter (1935)
Tekst: Jõuluhaneks oli kaks rangipuud ja nende vahele oli pistetud pikk puust nokk. Rangipuud seoti lõngaga kokku ja pisteti nokk vahele.
Arhiiviviide: ERA II 92, 318 (57)
Koht: Hanila khk., Massu v., Kuke k.
Esitaja: Mihkel Uusküla (s. 1900)
Koguja: Linda Uusküla (1935)
Tekst: Jõulu hani. Pannakse pahumpidi kasukas selga ja tehakse nokaga maski ette.
Arhiiviviide: ERA II 92, 452/3 (31)
Koht: Hanila khk., Massu v., Mõisaküla
Esitaja: Voldemar Keerberg ()
Koguja: Voldemar Keerberg (1935)
Tekst: Jõulu hani. Tehti isegi jõuluhani valmis, see tegemine sündis järgmiselt. Suure pika kaela ja äänaga, kes tige laps oli, seda nokkis. Ani. Suur kott aeti heinu täis. Vana äralõigatud kuuekäis topiti heinu täis ja orgi külge puupulk nokaks heinakoti otsa. Ork oli nii pikk et ulatas käiest läbi kotti. Kais oli hane kaelaks. Orgi ots mis käise otsast väljas oli nokaks ja viht sabaks ja kaks valget riidenarakat tiivasteks nii mängiti jõuluhanisid. Joonis lisaks.
Arhiiviviide: ERA II 93, 194/5 (9)
Koht: Reigi khk., Kõrgessaare v.
Esitaja: Jakob Berkholz (s. 1866)
Koguja: Kalju Pall (1935)
Tekst: Jõulu laupäeval tuuakse põhud põrandale ja õhtul käib peresid mööda n.n. ”Jõuluhani”. Jõuluhane vt lk 9. Kardavad väikesed lapsed, sest hani nokib väga valusasti, kes halb laps on.
Arhiiviviide: E 64648 (1)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Vladimir Kitt (1930)
Tekst: Saremaal tunti mu noores põlves ka jõuluhanesid. Need ei olnud mingisugused õiged haned, nagu need haned, millised mardipäeval süäkse, vaid need olid inimesed, keda nimetati hanedeks. Need haned panid enestele pahempidi riided selga ja ajasid käistest malga läbi. Malga otsas oli hanepea. Tuppa astudes tegid nad hane häält kakaka! Kakaka!
Arhiiviviide: E XV 3 (3)
Koht: Saaremaa
Esitaja: Iida Niggol ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõuluks käidi ka haneks, võeti lina ümber, tehti kepist nokk.
Arhiiviviide: E XV 34 (209)
Koht: Varbla khk., Mõtsu k.
Esitaja: L. Mõru ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõuluhane nokkimine toob inimestele ja loomele õnne ja peletab pahu vaime majast.
Arhiiviviide: E XV 45 (271)
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: M. Martna ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Karjal käidi jõuluhaneks. Jõuluhani ilmus jõulu hommikul; küsib lastelt, kas oskavad lugeda: ähvardab neid nokaga, kes ei osanud; äratas üles poisse, tüdrukuid, kui need jäänud magama.
Arhiiviviide: E XV 47 (274)
Koht: Karja khk.
Esitaja: G. Ränk ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõulus käis jõuluhani mööda majasid. Lõi nokaga teisi, tegi: kaak, kaak! Väikest last nähes: kas oskad lugeda?” Ähvardas, kui laps ei osanud. Kastis magajaid sabaga=vihaga.
Arhiiviviide: E XV 6 (27)
Koht:
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõuluhanel on käed ja jalad õlgedesse mähitud. Ka peas on tal kilemüts mille külge kinnitub pikk nokk. Noka küljes ripuvad hane hingekõri kuivatatult, milles herned sees on. Hani käib kell 12 päeval.
Arhiiviviide: E 64649 (4)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Vladimir Kitt (1930)
Tekst: Palju lõbu sünnitas eneste ”jõuluhanedeks” moondada. Tõmmati kasukad pahupidi selga võeti vitsakimp kätte ja tehti kodus kui ka külas igasugust nalja. Külas kostitati jõuluhanesid, sest need ähvardasid naljatades vitsa kimbuga lüüa.
Arhiiviviide: E 65034/5 (8)
Koht: Audru khk., Mõisaküla
Esitaja: ()
Koguja: Aadu Reimann (1930)
Tekst: Jõululaupäeval käisid jõuluhaned. Need olid poisid, kes kuidagi olid katsunud endale hane kuju anda. /---/ Praegust on nee kombed suuremalt osalt kadunud.
Arhiiviviide: E 65361 (9)
Koht: Pöide khk.
Esitaja: ()
Koguja: Boris Kivi (1930)
Tekst: Lastel on jõulud pühad mida nad juba kaua ootavad enne pühi. Kuid hirm on neil ka neid oodates. Kardetakse jõuluvana ja jõulu pukka. Nende kahe mehe ees tahtsid kõik lapsed head lapsed olla. Jõulu pukk oli mees sellele oli õle vihk ümberseatud ja siis õhtul kui lapsed saunas nutavad toob ta neile jõuluhanesid. Jõulu haned aga on lihtsad vitsad, mis kannavad nime jõulu haned. Vähe on Noarootsis jõulu kombeid kuna uuel aastal on neid rohkem.
Arhiiviviide: E 65351 (1)
Koht: Noarootsi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Meeta Kopamees (1930)
Tekst: Noored tüdrukud võtavad vana kasuka pööravad ta pahumpidi ja torgatakse ühes käiest teivas läbi, teiva otsa on hane pea valmistatud. Kasukas tõmmatakse nii selga et hane pea ülesse püsti jääb. Nii on ”jõulu hani” valmis. ”jõulu hani” käib samuti talust talusse, kus lööb nokaga inimesi. Kui lööb liig tugevasti, siis viskavad naised hanele vett.
Arhiiviviide: E 65571 (2)
Koht: Tori khk.
Esitaja: ()
Koguja: Artemi Kõlvart (1930)
Tekst: Jõulu öösel ilmuvad jõuluhaned, mis moodustavad eriliselt riietatud ning maskitega ühes hane noka taolise nokaga varustatud lastest või vanadest inimestest. Haned püüavad kaagutada kui haned ja eriline tung neil on toas olijaid nokkida; seni kuni ”lestjalgade” nõuded on rahuldatud.
Arhiiviviide: E 65669 (1)
Koht: Muhu khk., Muhu-Hellama v., Pärase-Jaani
Esitaja: ()
Koguja: Nikolai Hobustkoppel (1930)
Tekst: Jõululaupäeva /--/ õhtul käib jõuluhani mis on õlgedest tehtud sabaks on tal viht mida ta kastab vette teisi sellega pritsides.
Arhiiviviide: E 65720 (1)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Aino Kingissepp (1930)
Tekst: Tehti jõulu ani ja sokku. Kasukad olid pahempidi seljas. Anil oli viht käes ja jäme malk kasuka käises. Sokul oli valge look jalgade vahel. Need ennustasid talule hääd tulevikku ja neile anti palju andeid.
Arhiiviviide: E 67006 (42)
Koht: Pärnu khk., Sauga v. < Pärnu khk., Võlla v.
Esitaja: ()
Koguja: M. Linde ja Jaan Joosep (1930)
Tekst: Mõnel pool tulevad jõuluani ja jõulusokk tuppa. Mõlemil on suured karvupidi kasukad seljas. Ühel on viht käes ja jäme malk kasuka käises, teisel valge look jalgevahel. Nad hüppavad, laulavad ja paluvad andi. Niisugused olevused ennustavad talule hääd tulevikku ja neile antakse palju jõuluandeid.
Arhiiviviide: E 67050/1 (1)
Koht: Pärnu khk., Sauga v.
Esitaja: isik (70 a.)
Koguja: G. Tiits (1930)
Tekst: Noormehed valmistasid jõulusokku, selleks võeti õlule look ja pahempidine kasukas üle, neiud aga valmistasid jõuluhani.
Arhiiviviide: E 67255
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Jõule, tõlgitsetuna “lõbupühana” on sellistena peetud ka germaanlaste keskel juba õige varakult, mida osalt n.n. “sulane Ruprecht” e. jõulutaat saksa algupärana tõendab. Eestis esines viimasena “jõulupukk”, “jõulusokk” või “jõuluhani”. Look jalgade vahele asetatud, üla õla nööriga kinnitatuna, tekk või kasukas üle pea, algab n.n. “jõulusokk” naljategemist perekondlikus ringkonnas, mis aga tihti nagu külale sihituna, palju laiaulatuslikuma ilme võtab. Samal põhimõttel moondusid tüdrukud “jõulu-haneks”…
Arhiiviviide: E 67554/7
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Robert Koch (1930)
Tekst: Ka muutsid tüdrukud end jõuluhanedeks, karuspidi pööratud kasukas seljas. Vitsadega mis neil käes lõid nad inimesi, kes peksa ei tahtnud saada pidi lunastusraha maksma.
Arhiiviviide: E 67571/3
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: P. Lepa (1930)
Tekst: Jõululaupäeva õhtu käisid jõuluhaned – inimesed riietet pahupidi kasukasse ja pahe oli tehtud hane nokk. Jõuluhaned küsisid laste käest lugemise ja pähe õpituid palasid. Neile anti õlut ja pähklaid.
Arhiiviviide: E 68862/4
Koht: Püha khk., Hargla (S. Vallner), Laimjala v.
Esitaja: V. Roi ()
Koguja: S. Roi (1930)
Tekst: Jõulud on nalja- ja lõbupühad. Meil tuletatakse seda naljategemist meelde “jõulusokuga”. Mainitu teeb nalja nii kodus kui ka külas, kus talle maiustusi antakse. Tüdrukud moondavad endid jõuluhanedeks. Pannakse karuspidi kasukas selga, teivas käisest läbi ja vitsakimp kätte. Jõuluhani lööb inimesi. Kes peksa ei taha saada, see peab maksma lunastust. Need kombed on juba kadunud, kuid maal võib neid veel leida.
Arhiiviviide: E 70549/50
Koht: Otepää khk.
Esitaja: ()
Koguja: Merike Luht (1930)
Tekst: Talutütred tegid jõuluajal endid jõuluhanedeks. Nad pandi pahupidi kasukad selga, teivad käisest läbi ja vits kätte, nii oli jõuluhani valmis. Jõuluhani andis pererahvale peksa, kes talle aga midagi andis, see peksa ei saanud. Valati ka hanile vett selga öeldes et hani muidu elada ei saa.
Arhiiviviide: E 70722/4
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Aino Küüts (1930)
Tekst: Jõuluajal moondavad tüdrukud endid jõuluhanedeks. Karuspidi kasukas seljas, teivas käisest läbi, vitsakimp käes – jõuluhani valmis. Jõuluhani lööb vitsaga noori ja vanu; kes ei taha vitsu saada, maksu jõuluhanele lunastust. Visatakse hanele veel vett kaela, sest ega hani või (ilma) veeta elada.
Arhiiviviide: E 70727/9
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: R. Nagel (1930)
Tekst: Tehti jõululoomi, nagu: “jõulusokki”, “jõulupukki” ja “jõuluhani”. Jõulupukki ja jõulusokki tegi enamasti meesterahvas, selleks pani ta looga põigiti jalgade vahele, seoti looga mõlemad otsad nööriga kokku ja nöör visati üle õla. Selga pandi kasukas või tekk ja sarnane jõululoom tegi kodus nalja ja käis ka külas nalja tegemas. Jõuluhaneks tegid endid noored tüdrukud. Pandi pahempidi kasukas selga ja võeti vitsakimp kätte – jõuluhani valmiski.
Arhiiviviide: E 70779/82
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: H. Grossvald (1930)
Tekst: Tüdrukud moonutasid endid naljaks ”jõuluhanedeks”.
Arhiiviviide: E 70942/8
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: E. Miitra (1930)
Tekst: Tüdrukud hakkavad jõuluhanedeks. Jõuluhaneks saab: võetakse tagurpidi kasukas ja pistetakse ühest käisest teivas läbi. Teiva otsa on nikerdatud hane pää. Kasukas pannakse ümber nii, et hane pää jääb üles kõrgele ja jõuluhani ongi valmis. Tal on vitsakimp käes, sellega lööb ta noortele ja vanadele. Kes ennast ei taha lüüa lasta, see peab lunastusraha maksma. Hanel visatakse kapaga vett pääl ja hüütakse: ”Ega hani või ilma veeta elada. Ega vesi hanele viga tee!”
Arhiiviviide: E 70953/6
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Ella Pärn (1930)
Tekst: [Jõulukombed] Kaks inimest moonutavad end, üks jõuluaneks, teine jõulusokuks. Jõuluanele antakse siis vett ja jõulusokule leiba.
Arhiiviviide: E 70978
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: J. Teppo (1930)
Tekst: Mõned lustlikud noored riietusid aga juba siis [vanal ajal] naljakalt. Tuntumad olid “jõulusokk” ja “jõuluhani”. “Jõulusokuks” riietus mõni noormees. Talle pandi kasuk selga, olestkeerutatud sarved pähe ja saba taha. Kätte anti talle kotikesega ube. “Jõulusokud” läksid külla ja liitusid teiste “jõulusokkudega”. Nad läksid siis koos mõnda tallu. Talus viskasid nad lastele ube sülle. Hilisema aja “jõulusokud” olid aga paremad. Neil oli ka õunu, kompvekke ja piparkooke kaasas, mis nad siis lastele rõõmustuseks kinkisid. “Jõuluhanid” olid neiud, kes ka ümber riietusid. Neile pandi kasuk pahempidi selga, nii et üks käiss pääkohale jäi. Selle käise läbi pisteti kepp, mille otsas oli nikerdatud hani pää. Need neiud käisid taludes nalja tegemas. “Jõuluhaned” ja “jõulusokud” said harilikult talu perenaiselt, kus nad viibisid, mingisugust suupistet.
Arhiiviviide: E 71056/63
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Jõuluhanedeks olid aga tüdrukud. Hani tõmbas endale pahempidi kasuka selga ja pistis siis käisest teiba läbi. Teiba ühte otsa oli üks hane pää nikerdatud. Hanel oli alati vitsakimp käes, millega ta siis möödaminejaid lõi. Kui ta mõnele aga kõvemini juhtus lööma, siis valati talle külma vett kaela.
Arhiiviviide: E 710777/82
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Enne jõulu ähvardati vanasti tihti vallatuid lapsi: oot-oot, kyll jõuluhani tuleb! Ehk teisal jälle: oot, oot, saad jõuluhani! Mõneskohas käis jõuluhani veel uuel aastal lapsi hirmutamas.
Arhiiviviide: E 72674
Koht: Helme khk., Tõrva
Esitaja: ()
Koguja: E. Taul (1931)
Tekst: Poisikesed pannivad endile kasukad pahembidi selga, sabad taha ja tiivad külge. Nennamoodi käisivad nad perest perre santimas. Ja seda kutsuti jõulu hane tegemiseks, jõulu hani käis juba kolm päeva enne jõuluid.
Arhiiviviide: E 73452 (1)
Koht: Valga l.
Esitaja: Bärta Schukurs (64 a.)
Koguja: Klaara Savi (1931)
Tekst: Et ka jõulud lõbusamad oleks selleks moondavad noored tüdrukud endid jõuluhanideks. Aeti kasukas karvupidi selga teivas käisest läbi ja vitsakimp kätte. Vitsaga pidi siis jõuluhani lööma keda ta tahtis; kes ei tahtnud vitsu pidi hanile midagi andma. Mõni viskas vett hanile pääle, öeldes, et ega hani veeta elada ei saa.
Arhiiviviide: E 74869 (2)
Koht: Võru l.
Esitaja: ()
Koguja: V. Künnapuu (1931)
Tekst: [Jõululaupäev] Pärast sööki on kuulda laulu ja koputamist ukse taga. Uks avatakse ja sisse astuvad jõuluhani ja jõulusokk. Nad laulavad ja tantsivad ning nõuavad jõuluandeid. Hanele visatakse vett ja sokule “lüüakse poksu”. Saanud anded, lähevad nad jälle minema.
Arhiiviviide: E 75363/4
Koht: Kursi khk.
Esitaja: Anna Kalamees, Mai Lepik ja Mari Saaremaa (58 a., 78 a. ja 83 a.)
Koguja: Aino Lepik (1930)
Tekst: [Jõulu-laupäev] Mõned noored jooksid maskeeritult talust tallu. Tüdrukud maskeerisid endid hanedeks, poisid sokkudeks, tehes sellega vanematele inimestele nalja.
Arhiiviviide: E 75375/8
Koht: Rõngu khk.
Esitaja: Anna Pless (73 a.)
Koguja: E. Grünfeldt (1931)
Tekst: Jõuluhani. Kui parajasti saunas ollakse jõululaupäeval, siis tuli vanasti jõuluhani sauna ja kes pole sõna kuulnud, need said ane käest peksa, oli see kes tahes, küll siis oli kiirgumist ja karjumist pugesid murde, jõuluhani sai muist kätte ja muist pole saanud.
Arhiiviviide: ERA II 93, 334/5 (25)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Viira k.
Esitaja: ema (s. 1908)
Koguja: Heino Koel (1935)
Tekst: Ka jõuluhaned olid käinud vanal ajal ringi, aga neist isa ei mäleta, sest tema ajal olid need juba kadunud.
Arhiiviviide: ERA II 94, 121 (6a)
Koht: Püha khk., Pihtla v., Kõljala k.
Esitaja: Priidu Truu (s. 1883)
Koguja: Martin Truu (1935)
Tekst: Jõululaupäeva õhtu käis jõuluhani akna taga, tegi sääl hane häält.
Arhiiviviide: ERA II 94, 305 (113a)
Koht: Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k., Madise t.
Esitaja: E. Vilsaar (s. 1912)
Koguja: August Vilsaar (1935)
Tekst: Uuel aastal ehk nääripäeval käisid perest peresse sokud ja karu. Sokkudega kaasas käis karjane ja karuga käis tandsitaja. Sokud poksisid, kuna karu lammutas ja purustas, mida kätte sai, kui teda tandsitaja ei takistanud. Sokud olid ehitud järgmiselt: natuke sirgeksvedanud looga ühe otsa külge kinnitati puust tehtud sarved ja nägu habemega. Looga teise otsa külge kinnitati saba. Looga otste külge seoti nöör see käis üle õla, kuna look oli jalgade vahelt läbi. Üle pää oli tõmmatud tekk. Karuks olijal oli pahupidi pööratud kasukas seljas. Turbatükist valmistatud pea, mis oli lauatüki külge löödud ja kepi teise otsa kinnitatud. Lauatükk pandi selja peale kasuka alla, nii et kasukakrae sai kinnitada pea külge. Laua tüki alla pandi mõni riie või väike padi sest laua pihta löödi.
Arhiiviviide: ERA II 94, 305 (113b)
Koht: Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k., Madise t.
Esitaja: E. Vilsaar (s. 1912)
Koguja: August Vilsaar (1935)
Tekst: Mitte ainult õlgedest ega heintest tehtud passidega ei peksnud noored teine teist, vaid ka vitsadega. Vitsa annavad kas ”jõuluhaned” ehk aga antakse ”jõuluhanesid”. Hanede andmine synnib tavaliselt jõululaupäeval vihtlemise ajal. Pajuvitsu võetakse lavale kaasa ja lyyakse nendega teineteisele mööda paljaid kintse, yteldes sealjuures hani! Saaremaal võtab pereisa hanede andmise enda peale. Ta läheb kõige enne lavale vihtlema, siis kodukondsed. Pereisa jääb lava juurde põrandale lavalt allatulijaid ootama. Neile anab ta kolm korda vitsaga ja hüüab ise hani, hani! asemel näkk! näkk! Ykskõik, kas hani, hani! ehk näkk, näkk öeldakse, ikka nimetatakse niisugust vitsaga löömist ”hanede andmiseks”. Miks löömisel niisugune imelik nimi? Nagu näha, päris hanede andmine jõuluhanedest Jõulus käisid peale pukkide, sokkude, karude jne. veel kured ja haned mööda majasid. Need haned olid maskeeritud inimesed. See pyydis enesele hane kuju anda. Hanivarustus tehti hanesarnase nokaga; mõnikord võeti paar lauatykki, millised löödi teineteise vastu; teisal valiti jälle nokaks mingisugune puujuurikas; ka kinnitati kohati noka kylge pärishane kuivatud hingekõri, milles herneid ragises. Saaremaal kandis hani peas õlest mytsi; hane käes ja jalad olid õlgedega mässitud. Hane keha kattis ymberpöördud valge kasukas. Hani hoidis vitsa käes, andis vitsaga enamasti noortele pihta, nokaga aga ka vanematele. Igatahes on jõulupass siin-seal jõuluhanevitsaks moondunud, õlgedest passi asemele vits, sagedasti pajuvits võetud. Tekib kysimus, miks niisugune passidega peksmine ehk hanede andmine jõuluks? Meieaegsed inimesed ei tea sagedasti enam seletust anda, seda enam et komme laialt kadunud. Mõnes kohas arvavad vanad inimesed ometi, et luuakse passidega ja vitsadega hea lõikuse pärast. Tartu pool arvati korra: ega põld muidu vilja kanna, kui teda ei kynta, ega väetata. See väide tuletab jõuluõlgi meelde. Need toodi vanasti tuppa põrandale selles usus, et siis vili paremini kasvab; jõuluõled avaldavad mõju suvisele lõikusele. Sama väide maksab jõulupeksugi kohta. Löömisest vitsaga või õlgedega loodeti jõudu löödavale jõudu ja tervist anda.
Arhiiviviide: E 72675/6
Koht: Helme khk., Tõrva l.
Esitaja: ()
Koguja: E. Taul (1931)