Näärihani
Tekst: See on nii suur sööma päev neil poisid jooksvad ühhest perest teise ja kaltsutavad ja tüdrukud ni et need põhkod mis Jõulu laupa sisse tuuakse on paljas pässu veel on ei polle neil võras piddu muud kui isse käivad ühte lugu ühest perest teise mõni külla pääle on päälle 50 perre suur ühtki perregi on Saaremaal väga arva ika 7 ja 8 on keige vähhem külla.Tekst: Aga uie aasta se on Nääripäva laupa öhta kui sanna lähvad siis aijab üks omale pahhupidi kassuka selga ja käisest 1 kässi välja ni et 2 sõrme paistavad isse karjub ane moodi kiigaga anne noka moodi on need 2 sõrme väljas.
Arhiiviviide: E 265/7
Koht: Läti < Saaremaa
Esitaja: ()
Koguja: J. Gipsle (1862)
Tekst: Jõulu tehti sokku ja nääri oli ani. Sokk tehti sedaviisi et mees oli na küürakil, sõba oli üle, õlest sarved ja saba. See tehti niisama naljaks, keidi taga mööda küla ja saadi õlut siis. Sõba on hiidlaste voodivaip, läbivillane, toimne, lambamusta ja valge ruuduline.
Arhiiviviide: ERA II 254, 60 (4)
Koht: Käina khk., Nõmme k.
Esitaja: Liisu Tammeveski (s. 1892)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Anel oli valge pahempidi kasukas selgas, kõver kepp oli nokaks kääs, käis isi kükakil, üks jalg lohises teise järel. Pani lapsi lugema ja andis nokaga, siis tahtis õlut saada.
Arhiiviviide: ERA II 254, 61 (5)
Koht: Käina khk., Nõmme k.
Esitaja: Liisu Tammeveski (s. 1892)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Uue aasta alguses käinud, ja käivad praegugi veel – uueaasta poisid ehk näärisokud, mis koosnevad külanoortest. On sokk, keegi vanem mees, kogu see peamees ja mürglitegija, kes pusis oma suurte sarvedega taludes lapsi ja ka vanemaid inimesi. Sokk koosnes suurtest sarvedest, mis olid pika puu küljes, kuna puu oli sokul jalgade vahel. Kusagile oli sokul veel kinnitatud look ja looga külge suur aisa kell, mis alatasa tilises. Soku järel oli veel palju ”vähemaid” poisse või ”sokke”, kasukasse mässitud. Silma paistis eriti veel suur hani või kurg oma alati plaksuva nokaga. Siis oli veel lihtsaid, ühest teisest perest kogunud poisid ja mehed. Selline rong liikus talust tallu. Aega polnud tal palju kusagil. Tuli käia läbi vahest mitu küla. Kuna lõpp tuli alles valgenemisel – päikesetõusul. Sokkudele anti nende vaeva tasuks sageli õunu, pähkleid, mitmesuguseid küpsisi, kapakaljast rääkimata. Süüagi pakuti, kus aga oli.
Arhiiviviide: ERA II 260, 244 (58c)
Koht: Pöide khk. < Püha khk.
Esitaja: P. Truu (52 a.)
Koguja: Albert Truu (1939)
Tekst: Kui lapsed ei lase pesta, öeldi nääri ani ukse taga. Toomapäev. – mehed jöid külas ölut toomas käis ölut otsimas. Suurem puhastus kodus kala mehed merele ei läinud. Jõulud. Pöhk, öle viht toodi maha, seal peal mürati, valati õnne, sokk mölemal ööl laual (ka uusaasta ööl). Kes pole suvel saand köhtu täis söögu öö läbi. Obuse raud talli ukse küljes.
Arhiiviviide: KKI 68, 575/7
Koht: Mustjala khk., Rahtla k.
Esitaja: Aliide Kaju (76 a.)
Koguja: Merle Help ja Anu Lemmergas (1978)
Tekst: Uue aasta hommikul (s.o. peale kella 24) mindi Nääripukki tegema. Selleks oli valmistatud vasta raam. Inimene puges ülakehaga, sinna sisse. Raam kaeti vastava riidega või kasukaga. – karvaga väljapoole. Peaks oli valmistatud sokupea moodi ese. Silmade kohal olid augud ja augu kohal põles taskulambi pirn. Ka sokusarved ei puudunud. ”Puka” tegija käis hästi küürakil ja oligi päris loom valmis. Peale seda olid soku või ”pukaga” ka ”muud loomad” ja ”linnud” seltsis. Näit kurg oma pika nokaga või hani samas ehituses. Selleks pöörati kasukal karv väljapoole. Kasukas võeti ümber keha. Üks käsi pandi varukase, mis kujutas linnu kaela. Nokaks oli selleks valmistatud, kaks puu tükki, linnu noka kujuga, mida ta peos hoidis. Inimene käis kükakil ja lind oligi valmis. Siis ka ratsutaja. Selleks seoti väike puuhobuse moodi ese, istmiku külge ja nii viisi kujutati ratsanikku. Ratsanik sõitis muidugi omal jalgadel. Mindi enamasti sinna, kus oli tütarlapsi majas. Kõik vastavad elajad olivad väga tragid tüdrukuid taga ajama. Nalja sai siis väga palju. Nendega kaasas võis olla ka maskeerimata. Muidugi ka lõõtspill ei puudunud. Kui see maskidega ”demonstratsioon” oli läbi, siis võeti maskid maha, ja hakati pühade märga maitsma. Nii kestis see kuni hommikuni, - kuni kõik olivad väsinud. /---/ Veel natuke uueaasta hommikust. Kui ”pukategijat” ei olnud, siis mindi ka niisama naabritele õnne soovima. See toimus harilikult nii kella 2-6ni. Mõnikord võeti tütarlaste jaoks kaasa õlgedest tehtud nukk. See asetati salaja kusagile, kas voodisse, või mujale varjulisse kohta. Sellega sai jälle palju nalja. Mõni tütarlaps isegi pahandas, et tal uueksaastaks niisugune ”ese” on toodud. Oli ka moes, et ukse peale kirjutati uusaasta number.
Arhiiviviide: RKM II 258, 533/4
Koht: Martna khk., Kirna k.
Esitaja: Johannes Piirsoo (s. 1903)
Koguja: Johannes Piirsoo (1968)
Tekst: Loomadest tehakse hobust. Kaks tüdrukut on käpuli seljad vastamisi. Nende seljale asetatakse laud. Üle kõige laotatakse lina. Ühe tüdruku juuksed on rippu. See on hobuse saba. Sel tüdrukul on käes pudel veega. Keegi ratsutab sel hobusel toas ja kaupleb teda mustlasena müüa. Hobust võib ka päitsetest talutada. Pealtvaatajad kontrollivad, kas on tegu mära või ruunaga. Neile visatakse pudelist vett vastu silmi – hobune (mära) kuseb. Uusaastal käib majades lapsi hirmutamas niäri-ani. See on samasugune, nagu eelpool kirjeldatud puust loomapeaga tönk. Ainult selle pea on linnukujuline. See nokib ja taob inimesi nokaga. Töngitegijale antakse alati õlut juua, ka siis kui see on otsakorral ja teistele enam anda ei jätku. Töngid esinevad pulmade teise päeva õhtul videvikust alates. Ka mardipäeval, jõuludes ja uusaastal.
Arhiiviviide: RKM II 300, 145/6
Koht: Kihnu khk. < Ruhnu khk.
Esitaja: Mihkel Türk (s 1893. a.)
Koguja: Theodor Saar (1973)
Tekst: /---/ Nääripäeva tähistakse nääri kuusega, käiakse uut aastat soovimas ainult meesterahvad ühes nääri sokkuga (sokkust olen varem kirjutan) ja ka nääri hanega milleks jällegi meesterahvas kaelaks hanel sõnniku veo kook, millega põllul sõnnikut maha veetakse sõnniku vankrilt seljas vana kasuk. /---/
Arhiiviviide: RKM II 33, 208/9
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Tustit (1951)
Tekst: Uieaasta õhta kui kell kaksteist löönd, hakkasid sokud, karud ja aned käima. Kaapisid ukse taga karupidi kasukas üll, anemoodi pia. Sai joodetud neid. Soku näod pias, look kahe jala vahelt läbi. Puksis siis. Vahest oli mitu tükki. Need tahtsid pähkid saaja. Õlut sai toodud neile. Omas külas käisid ilma obuseta. Vahel jähid nii vinti, et teise päeva ulkusid veel.
Arhiiviviide: RKM II 55, 82 (7)
Koht: Jaani khk., Arju k.
Esitaja: Juulia Teelem (65 a.)
Koguja: Selma Lätt (1956)
Tekst: Maskeeritud loomakujusid tehti jõuluajal, uuel aastal (nääripäeval “nääri-ani”) Võeti siis lina või mõni muu (pahupidi kasukas, närused püksid) kui vajadus nõudis. Katsuti jääda teatavasse asendisse, rüü seati vastavalt ümber. Tihti tehti üksikud kehaosad puust juurde (nokk), et paremini looma kuju välja anda.
Arhiiviviide: ERA II 105, 419 (6)
Koht: Tõstamaa khk., Ermistu k., Sepa t.
Esitaja: Marta Niit (s. 1921)
Koguja: Marta Niit (1935)
Tekst: Niäriani. Võetakse valge riie üle ja selle alt väljas puust lõuad. Tehakse uusaastal.
Arhiiviviide: ERA II 133, 97 (11)
Koht: Kihnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: Theodor Saar (1935)
Tekst: Näärihaned käisid talust tallu vana aasta õhtul. Hane tiivad olid neil selga kinnitet. Neid liigutades jäljendasid nad hane häält. Nende korraldajaiks olid külanoored. Oli pererahvas parajasti saunas, tulid haned sauna, kus neile õlut anti. (Vanast võeti õlut sauna kaasa). Lahkudes soovisid nad hääd uut aastat.
Arhiiviviide: E 82832 (1)
Koht: Jaani khk., Maasi v., Võhma k.
Esitaja: Ekaterina Vinkel (74 a.)
Koguja: Artseni Vinkel (1932-1933)
Tekst: Mõnes kohas käib jõuluhani ka uuel aastal lapsi vitsaga hirmutamas.
Arhiiviviide: E 8?VI 29 (121)
Koht: Nõo khk., Elva
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929-1931)
Tekst: Nääribe laubal tulevad sokud ja neid saab nimetada maskeeritud loomaks. Kuid ega nad polegi loomad vaid nad teevad ennast ise loomaks. Maskeeritud loomad tulevad (õhtu) hommiku ees. Kõige ees on sokud, siis karud ja siis karu tandsitajad siis jõulu haned ja kõige viimane oli kukk kes paha oli seda kukk nokkis, ning mõned hakkasid isegi karjuma.
Arhiiviviide: ERA II 93, 324/5 (10)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Viira k.
Esitaja: Ann Maripuu (s. 1869)
Koguja: Heino Koel (1935)
Tekst: – Uuel aastal oli niorsgose, ’uueaasta hani’. Haneks võeti kasukas ymber. Käise pandi kook. Koogu otsa mässiti punasesse lõnga. Siis oli nagu hane nina. Kaks lusikat, kahad väljapoole, oli kõrvadeks. Hani tuli sisse: kaak, kaak, kaak. Keerutas nokka ja jooksis lapsi. – Kolmekuningapäeval oli trekungoerte ’kolmekuninga kits’ – ent jutustaja ei mäleta, milline see oli.
Arhiiviviide: ERA II 1, 696/7 (31)
Koht: Reigi khk., Rootsi k.
Esitaja: J. Beekman (62 a.)
Koguja: Paul Ariste (1928)