Hani - vitsalöök saunas
Tekst: Saarlastel on see mood et Jõulu laupää õhtu jõulu aneks käijakse. Ükskord oli ühe peremehe juures üks hiiumaa tüdruk ümardajaks ja naabril olnud kolm. Sulane kes alati teistele nalja teinud. Jõulu laupä õhtu tulnud käte kelm pois vaatand heaste järge milal naabri ümartaja sauna läks, pois teind enast aneks läind ka naabri sauna ümartaja lippand saunast välja, ani järge nenda moodi jooksnud nad ligi versta maad ära, siis tulnud ani tagasi ja läind ümardaja peremehele ütlema et ta oma ümardajad läheb ära tooma sest külm võtab ta ära kui kaukas jääb sest ta on ihu alasti. Peremees silmapilk hobu ree ette ja ümardaja järge tagasi rääkind ümardaja peremehele on Saaremaal hullud loomad Jõulu aned kas need inimese ära ka murdvad. Peremees tõendand taga järge ega naad head ei tee kui kätte saavad, varsti pääle selle juhtumist läind ümardaja minema ja ise ütelnud seda kord pääsin aga kui teine kord jälle Jõulu ani tuleb siis mind muidugi murrab kat eid lähen oma maale sääl mull neid hirmsaid loomi karta ei ole.Tekst: Jõulu eeli püüavad lapsed iseäranis pahategude eest hoida, muidu saavad ”Jõulu hani”. (peksa).
Arhiiviviide: E 33768/83
Koht: Jüri khk., Kurna v.
Esitaja: ()
Koguja: J. Saalvärk (1897)
Tekst: Teine jõululaupäevane komme seisab selles, et vihtlemise aegu antud n.n. ”jõuluanisid”. See toiming seisab selles, et keegi tõi tuppa või sauna vihtlemise ajal pajuvitsad, milledega siis üksteisele vastu paljaid kintse siugati (löödi) ja sealjuures ise karjuti: ”Ani! Ani!…”
Arhiiviviide: E 67731/4
Koht: Keila khk., Klooga
Esitaja: Kustas Tammeleht (60 a.)
Koguja: Voldemar Tammeleht (1930)
Tekst: Jõulusaunas viheldes anti jõuluanesid. (Anete andmine tähendab vitsaga löömist.) Keegi isik tungis maskeeritult sauna, ja vitsutas saunas olijaid. Sageli tegi seda aga peremees. Sarnane löömine ei tohtinud kedagi pahandada ja arvati koguni et see toob hääd tervist ja teeb inimese erksaks.
Arhiiviviide: E 72662 (2)
Koht: Helme khk., Tõrva l.
Esitaja: ()
Koguja: Hermann Kala (1931)
Tekst: Mitte ainult õlgedest ega heintest tehtud passidega ei peksnud noored teine teist, vaid ka vitsadega. Vitsa annavad kas ”jõuluhaned” ehk aga antakse ”jõuluhanesid”. Hanede andmine synnib tavaliselt jõululaupäeval vihtlemise ajal. Pajuvitsu võetakse lavale kaasa ja lyyakse nendega teineteisele mööda paljaid kintse, yteldes sealjuures hani! Saaremaal võtab pereisa hanede andmise enda peale. Ta läheb kõige enne lavale vihtlema, siis kodukondsed. Pereisa jääb lava juurde põrandale lavalt allatulijaid ootama. Neile anab ta kolm korda vitsaga ja hüüab ise hani, hani! asemel näkk! näkk! Ykskõik, kas hani, hani! ehk näkk, näkk öeldakse, ikka nimetatakse niisugust vitsaga löömist ”hanede andmiseks”. Miks löömisel niisugune imelik nimi? Nagu näha, päris hanede andmine jõuluhanedest. Jõulus käisid peale pukkide, sokkude, karude jne. veel kured ja haned mööda majasid. need haned olid maskeeritud inimesed. See pyydis enesele hane kuju anda. Hanivarustus tehti hanesarnase nokaga; mõnikord võeti paar lauatykki, millised löödi teineteise vastu; teisal valiti jälle nokaks mingisugune puujuurikas; ka kinnitati kohati noka kylge pärishane kuivatud hingekõri, milles herneid ragises. Saaremaal kandis hani peas õlest mytsi, hane käes ja jalad olid õlgedega mässitud. Hane keha kattis ymberpöördud valge kasukas. Hani hoidis vitsa käes, andis vitsaga enamasti noortele pihta, nokaga aga ka vanematele. Igatahes on jõulupass siin-seal jõuluhanevitsaks moondunud, õlgedest passi asemele vits, sagedasti pajuvits võetud. Tekib kysimus, miks niisugune passidega peksmine ehk hanede andmine jõuluks? Meieaegsed inimesed ei tea sagedasti enam seletust anda, seda enam et komme laialt kadunud. Mõnes kohas arvavad vanad inimesed ometi, et luuakse passidega ja vitsadega hea lõikuse pärast. Tartu pool arvati korra: ega põld muidu vilja kanna, kui teda ei kynta, ega väetata. See väide tuletab jõuluõlgi meelde. Need toodi vanasti tuppa põrandale selles usus, et siis vili paremini kasvab; jõuluõled avaldavad mõju suvisele lõikusele. Sama väide maksab jõulupeksugi kohta. Löömisest vitsaga või õlgedega loodeti jõudu löödavale jõudu ja tervist anda.
Arhiiviviide: E 72674/6
Koht: Helme khk., Tõrva l.
Esitaja: ()
Koguja: E. Taul (1931)
Tekst: Jõulu ”ani”, see käis saunaliste juures vitsade ja õllega.
Arhiiviviide: E 73173 (4)
Koht: Jämaja khk., Torgu v., Mõisa k.
Esitaja: Antonina Russ ()
Koguja: Jakob Potsko (1932)
Tekst: Kui jõululauba õhtu saunas oldi, siis ööldi ikka lastele: ”Kui te pahad lapsed olete, siis jõuluani tuleb.” Üks oli siis sauna lae peal ja toksutas. Lapsed kartsid kangesti. Maeal seda ei kardetud, kui ainult saunas. Keegi põlnd aga jõuluane näind.
Arhiiviviide: ERA II 188, 343 (27)
Koht: Käina khk., v., k., Lahe t.
Esitaja: Jaan ja Leena Suuster (s. 1874 ja s. 1877)
Koguja: Enda Ennist (1938)
Tekst: Jõuluhani tähendas vitsa kimpu, kui lapsed jõuluks lugema õpida ei tahtnud, siis lubati jõulu hanesid tuua.
Arhiiviviide: ERA II 23, 286 (4)
Koht: Märjamaa khk., Kõrvetaguse k.
Esitaja: ()
Koguja: Emilie Poom (1930)
Tekst: Jõuluhani on tuntud minu teada Põhja-Eestis, kus ta veel praegugi vana kombena tarvitusel. Jõuluhane antakse saunas, kus inimesed parajasti jõulu eel vihtlevad või pesevad. See on nagu mingisugune heatahtlik vingerpussi mängimine teistele. Muidugi keegi ei taha jõuluhane saada, vaid püüab selle eest, kui vähegi võimalik, kõrvale hoida. ”Jõuluhane” andmine on harilikult kadaka-, kuuse-, või kaseraoga või –vitsaga löömine, vastu paljaid kintse või paljast tagumikku. Seejuures räägitakse, et hani hammustab. Millest see komme tulnud on ja mida ta tähendab, seda praeguse põlve inimesed ei tea. Enamasti harrastavad ”haneandmise” kommet noored, kes käivad üksteisele sellist tempu tegemas. Viha ega vaenu selle juures ei tunta.
Arhiiviviide: ERA II 23, 293/4 (2)
Koht: Viljandi khk. < Kose khk.
Esitaja: ()
Koguja: E. Pertman (1930)
Tekst: Saunas anti teisele vihaga plaks vastu selga. Seda kutsuti ”jõuluani”.
Arhiiviviide: ERA II 300, 456 (57)
Koht: Keila khk., Nahkjala k., Pikaste t.
Esitaja: Kaarel Viroja (s. 1851)
Koguja: Kalju Põldvere (1942)
Tekst: Kui Jõulu eel käidi saunas siis löödi saunas käijaid plajale ihule peenete vitstega seda nimetati jõulu haniks Orus ja Tammikus Kose kihelkonnas Jaan Valdt.
Arhiiviviide: ERA II 31, 333 (83)
Koht: Kose khk.
Esitaja: Tõnu Viedemann ()
Koguja: Jaan Valdt (1930)
Tekst: Kui laps peksta saab ema käest, siis öeldakse, et nüüd sa said jõulu-hani.
Arhiiviviide: ERA II 32, 442 (8)
Koht: Väike-Maarja khk., Raeküla
Esitaja: Miina Tomson (60 a.)
Koguja: Linda Kuusler (1931)
Tekst: Joulu-haned tulled sauna enne joulu, kui peste lapsi. Suur pjitk kjepp olle nokags. Sis pjeksed lapsi hermpsast.
Arhiiviviide: ERA II 33, 181 (10)
Koht: Pühalepa khk., Sääre k.
Esitaja: Ann Oobak (88 a.)
Koguja: Paul Ariste (1931)
Tekst: Kui vana aasta sees viimast korda pesti, siis anti lastele anesid. – Võeti viha sees mõni raag, sellega löödi paar korda. Olnud näärianed ja jõuluaned. Poisid – sageli võõrad – varitsend rõial. Kui tüdrukud sinna pesema tulnud, annud neile anesid. – Mispärast anesid antud? – Tähendust ei teata.
Arhiiviviide: ERA II 6, 505 (9)
Koht: Rapla khk., Lina k.
Esitaja: Madli Päädem (70 a.)
Koguja: Richard Viidebaum (1928)
Tekst: Jõulu lauba kui vihtlemast tehti siis anti ka ani, nii noortele ja vanade se oli mootis igal pool, kui vihtleja ahju pealt alla tuli siis oli selleks salaja varutud veikene kase vits. Selega löödi alasti inimesele vastu reisi ja siis öölde anikaa kaa. Se kombe pidata kallist rahu majase tooma.
Arhiiviviide: ERA II 69, 567 (7)
Koht: Hageri khk., Adela
Esitaja: ()
Koguja: Hans Mesikäpp (1934)
Tekst: Jõulu hani käis saunas, siis kui inimesed saunas olid. Tahtis ta saada jõulu andisid, seepärast andis ta sääl inimestele pihta. Saunast ära tulles anti.
Arhiiviviide: ERA II 8, 724/5
Koht: Valjala khk., Kalli k.
Esitaja: Tiiu Eeru (s. 1869)
Koguja: M. Tooms (1928)
Tekst: Kui laps saunas end vihelda ei lase, siis hirmutatakse lapsi: jõuluhani tuleb kallale.
Arhiiviviide: ERA II 9, 24 (50)
Koht: Pühalepa khk., Kärdla al.
Esitaja: Liisu Poola ja Leena Kaum ()
Koguja: Meinart Meiusi (1928)
Tekst: Kui vana asta õhtul viheldakse, siis üks seisab vitstega kartsa all, ja nii pea kui keegi ahju pealt ehk partsilt maha tuleb, annab see kes all seisab paar kibedat silakat mööda paljaid reissa ja isi ütleb: mida valusam seda terasem tervis uuel aastal.
Arhiiviviide: H II 16, 418 (58)
Koht: Juuru khk.
Esitaja: ()
Koguja: Peeter Talts (1889)
Tekst: Vanasti käisid aned saunas. Kus peres saun oli köötud, tuli peremees sauna ette kasukas seljas, ane nokk ees, vits käes ja tegi ane ”äält”, ”käskis ea olla” ja soovis häid pühi. Seda tehti jutustaja noores eas, nüüd seda ei ole.
Arhiiviviide: RKM II 55, 389 (99)
Koht: Jaani khk., Tagapera k., Kiige t.
Esitaja: Melanie Vinkel (72 a. )
Koguja: Olga Jõgever (1956)
Tekst: Jõululaupäeva õhtu käisid sauna juures aned. Kasukas seljas, anenokk peas, tegi anehäält Lapsi hirmutadi: ”Kui sa paha laps oled tuleb ani.” Vahest oli oma ema end nii ehtind, et lapsed ei tundnud ära, tegi võerast häält. Veel siis kui jutustaja laps oli, kadund anel käimine ära.
Arhiiviviide: RKM II 55, 420 (147)
Koht: Jaani khk., Kareda k., Sihi t.
Esitaja: Villem Keerd (78 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)
Tekst: Jõuluaned käisid sauna ukse taga, kui tüdrukud end pesid, laksutasid nokka, mis peas oli, valge lina õlgedele tõmmatud.
Arhiiviviide: RKM II 55, 432 (171)
Koht: Pöide khk., Orissaare as., Nuki t.
Esitaja: Mari Reintamm (62 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)
Tekst: Joululauba õhtu saunas tehti ”jouluane”. Lastele ööti ikka: ”Olete sandid lapsed, siis jouluani tuleb.” Üks pani omale vanad riided selga, võttis vitsaoksa peosse ka ja tuli sauna lapsi ermutama.
Arhiiviviide: ERA II 189, 76 (3)
Koht: Emmaste khk., Tärkmaa k., Nigu t. < Viiri k.
Esitaja: Aet Niit (s. 1858)
Koguja: Enda Ennist (1938)
Tekst: Jõulu haned. Räägiti et käin’d saunas. Ma pole näind et nad oleks saunas käind aga sauna seina taga käisid küll, ma nutsin mitu korda teiste käes. Tegid hane häält sauna seina taga “kaak, kaak, kaak” Peksid nokkadega (pulkadega) vastu sauna seina. Oma pere inimesed tegid laste hirmuks.
Arhiiviviide: ERA II 201, 359/60 (12)
Koht: Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Orga t. < Mustjala khk.
Esitaja: Laas Lepp (s. 1865)
Koguja: Kaljo Lepp (1938)
Tekst: Üks vana naine kes meil laste juures oli see rääkis et vanasti käind jõululaupa õhta ”saunaaned” sauna seina taga, teind: ”Kaaga, kaaga, kallid jõulud, kaaga, kaaga, kallid jõulud.” Need käisid sauna seina taga lapsi hirmutamas.
Arhiiviviide: ERA II 201, 379 (43)
Koht: Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Orga t.
Esitaja: Marja Lepp (25 a.)
Koguja: Kaljo Lepp (1938)
Tekst: Vanasti hirmutati jõulude ajal ka pahu lapsi, öeldes: ”Oot’, oot’, küll jõuluhani tuleb!” /---/ Peksti ka vitsadega. Vitsu andsid jõuluhaned. Hanede andmine sündis saunas. Sauna lauale võeti pajuvitsad kaasa ja hakati teisele mööda sääri lööma, ise öeldes :”Hani! Hani”
Arhiiviviide: E 84298/9
Koht: Karula khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1933)
Tekst: Enne jõulu ähvardati tihti vallatuid lapsi: oot, oot, kül jõuluhani tuleb! Ehk: oot, oot, saad jõuluhane!
Arhiiviviide: E 8?VI 29 (120)
Koht: Nõo khk., Elva l.
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929–1931)
Tekst: Joulu aned. Jõulu laupäeva homiku vihtleb pere isa kõige enne. Siis tuleb maha ja seisab kartsa all vits peus. Kes nüid tuleb selle antakse kolm natsi mooda mutta, ja ütleb ise: kaak, kaak, iga löögi aial.
Arhiiviviide: E 40936
Koht: Hanila khk., Virtsu k.
Esitaja: ()
Koguja: Aadu Reimann (1901)
Tekst: Nääri näkk. Vana asta soppa maha vihtlemist võtnud kõige esite vana pereisa ette, olnud ta ahju pealt maas, siis läinud teised ülesse. Siis võtnud pereisa vitsa kätte ja olnud kartsa all ootamas; kes nüüd maha tulnud see saanud pereisa käest vitsaga kolm nati mööda mutta (perse tarjad). Ja pereisa ütelnud: näkk, näkk, näkk. – Jõuluks tehtud ”Jõulu ane” niisamma moodi. Siis ööldud jälle: Kaak, kaak, kaak.
Arhiiviviide: E 40938 (5)
Koht: Hanila khk., Virtsu k.
Esitaja: ()
Koguja: Aadu Reimann (1901)
Tekst: Juba vara lõpetatakse töö, et vastu võtta jõule. Käiakse saunas, kus külalisteks ka aned tulevad. Need nokivad hästi, mis tähendab hääd õnne. Teevad palju kisa, seega pahu vaime ära ajades. Toovad üldse inimestele, loomadele ja kogu majale õnne.
Arhiiviviide: E 64630 (1)
Koht: Karja khk., Ratla k.
Esitaja: ()
Koguja: Johannes Kraav (1930)