Näärikurg
Tekst: Jõulu ajal käis sokk, nääris kurg ja kolmekuningas karu. Noored mehed käisid nendega. Jõulu 1. püha hommiku tuli sokk. Sarved olid peas, pahupidi kasukas seljas. Kurel oli kure nokk. Karu oli käpakil maas. Karule oli kott ka alla pandud, et isane. Ma napsasi selle noaga ää. Küll oli siis sõda! See oli, kui mina noor olin. Vahepeal kadus ära. Möödunud aastal oli nääri ajal siin sokk. (M. Laasi tütar ütleb, et tema teada käisid kõik koos – kurg, sokk ja karu. Tänavu käis sokk. Anna Truumaa järgi käis Paadremaal kolmekuningas kurg.)Tekst: Näärisokk, ühel pahupidi kasukas seljas, sarved peas. Viht oli kasuka küljes. Kui ämbris oli vett, vihtles su nõnda läbi. Vanamees käis kurega. Ani oli sedasi, et lõksutas nokka. Nokkis kui sa talle ei and. Vanad inimesed tegid kurge. Kolmekuningal oli karu, nääris sokk.
Arhiiviviide: RKM II 254, 88/9 (4)
Koht: Karuse khk., Vagivere k.
Esitaja: Miina Linn (86 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)
Tekst: Uue aasta hommikul (s.o. peale kella 24) mindi Nääripukki tegema. Selleks oli valmistatud vasta raam. Inimene puges ülakehaga, sinna sisse. Raam kaeti vastava riidega või kasukaga. – karvaga väljapoole. Peaks oli valmistatud sokupea moodi ese. Silmade kohal olid augud ja augu kohal põles taskulambi pirn. Ka sokusarved ei puudunud. ”Puka” tegija käis hästi küürakil ja oligi päris loom valmis. Peale seda olid soku või ”pukaga” ka ”muud loomad” ja ”linnud” seltsis. Näit kurg oma pika nokaga või hani samas ehituses. Selleks pöörati kasukal karv väljapoole. Kasukas võeti ümber keha. Üks käsi pandi varukase, mis kujutas linnu kaela. Nokaks oli selleks valmistatud, kaks puu tükki, linnu noka kujuga, mida ta peos hoidis. Inimene käis kükakil ja lind oligi valmis. Siis ka ratsutaja. Selleks seoti väike puuhobuse moodi ese, istmiku külge ja nii viisi kujutati ratsanikku. Ratsanik sõitis muidugi omal jalgadel. Mindi enamasti sinna, kus oli tütarlapsi majas. Kõik vastavad elajad olivad väga tragid tüdrukuid taga ajama. Nalja sai siis väga palju. Nendega kaasas võis olla ka maskeerimata. Muidugi ka lõõtspill ei puudunud. Kui see maskidega ”demonstratsioon” oli läbi, siis võeti maskid maha, ja hakati pühade märga maitsma. Nii kestis see kuni hommikuni, - kuni kõik olivad väsinud. /---/ Veel natuke uueaasta hommikust. Kui ”pukategijat” ei olnud, siis mindi ka niisama naabritele õnne soovima. See toimus harilikult nii kella 2-6ni. Mõnikord võeti tütarlaste jaoks kaasa õlgedest tehtud nukk. See asetati salaja kusagile, kas voodisse, või mujale varjulisse kohta. Sellega sai jälle palju nalja. Mõni tütarlaps isegi pahandas, et tal uueksaastaks niisugune ”ese” on toodud. Oli ka moes, et ukse peale kirjutati uusaasta number.
Arhiiviviide: R KM II 258, 533/4
Koht: Martna khk., Kirna k.
Esitaja: ()
Koguja: Johannes Piirsoo (1968)
Tekst: Nääripäevaks tehti jälle kurge. Kase peergudest oli lõigatud kaks pikka nokka. Laksutas neid siis vastamisi.
Arhiiviviide: ERA II 16, 208 (45)
Koht: Karuse khk., Paatsalu v., Lõo k., Niitvälja t.
Esitaja: Adu Aumann (74 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Õledest tehti nuust ja löödi patsi. Tehti koa kurge – kasukas pöördi pahupisi, käisest käsi läbi, piirg kätte. Sokul jälle oli saba taga. Torkas viha vette ja laskis tsäuhti. Obuse look yle, kasukas piäl ja sarved külgis.
Arhiiviviide: ERA II 39, 240 (1)
Koht: Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõstamaa al.
Esitaja: Juhan Sutt (81 a. )
Koguja: Herbert Tampere (1931)
Tekst: Nääripäeval käis ka näärikurg. Kurg tõi harilikult tittesid. Kureks oli üks mees, käis püsti, nii üle pea pandud; riide servalt oli väljas üks käis, millele oli kinnitatud nokk.
Arhiiviviide: ERA II 88, 737 (23b)
Koht: Simuna khk., Paasvere v., Aru k.
Esitaja: Joh. Kärje (s. 1919)
Koguja: Joh. Kärje (1935)
Tekst: Uuel aastal käis igal pool nääripoiss. See oli harilik inimene õlgedega igaltpoolt kaetud. Tema soovis pererahvale head ja rõõmsat uut aastat, maitses õlut ja käskis kõiki ilusti elada.
Arhiiviviide: ERA II 88, 737 (23c)
Koht: Simuna khk., Paasvere v., Aru k.
Esitaja: Joh. Kärje ()
Koguja: Joh. Kärje (1935)
Tekst: Nääripäeval käisid sokk, kurg ja karu. Kurele tehti puust pikk nokk, värviti punaseks. Neil laulu ei olnud, need tegid oma naljatükke, võtsid nooremaid kinni, viisid õlgede sisse. Õled toodi näärilauba. Jõululauba olid heinad. Õlest keerutati kokku suured patsid, anti patsi sellega.
Arhiiviviide: RKM II 176, 16/7 (9)
Koht: Audru khk., Taga-Soomre k., Reesi t.
Esitaja: Tiiu Tuulmaa (74 a.)
Koguja: Ellen Liiv (1964)
Tekst: Näärinäkud. Hobuse looga seod otstest kinni, look jäi jalge vahele, valge lina ümmer. Õlgedest sarved. Kastsid viha veesse, viskasid vett. Kurge tehti niisama nääri õhta. Käise seest nokk väljas, kaks pikka peergu, saba ka, titt nokka vahel, andis kellele tahtis. Kolhoosi aegas tegin oma kurese viskasin noorikule titesi. Karuse ka tegin, kasuk pahampidi selgas. Kurg ja sokk, karu ja, need olid näärinäkud.
Arhiiviviide: RKM II 176, 414 (18)
Koht: Audru khk., Soeva k.
Esitaja: Liisa Tamm (58 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)
Tekst: Jõulul tehti sokku, uieaastas oli kurg ja kolmekuningas karu. Kui ma lapselik olin, sis tehti. Nüüdsel aal põle änam. Õlut toodi juua. Pähklid koa piuga.
Arhiiviviide: RKM II 252, 253/4 (4)
Koht: Karuse khk., Õeküla, Matsi t.
Esitaja: Anna Suu (67 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: Jõulu aegas ei käinud loomad, näärides ja kolmekuningapäeval käisid – kogu see “loomaaed” käis koos. Karu, vahel ka kaks, kettidega kinni, jääru sokk (jääru sarved olid peas), kurg ka oli vahest. Taltsutajad olid kaasas, igalühel oma loom. Vahel tulid nääris, vahel kolmekuningas (5. jaan õhtul), vahel ka kaks korda. Näärilaupa öösse tulid hommikustpoole ööd. Nooredmehed pidid ikka enne tulema, kui naine tuleb, siis lehm ei paarita, kanad ei mune jne. Vahepeal kadus ära. Nüüd on jälle käinud.
Arhiiviviide: RKM II 254, 252 (17)
Koht: Karuse khk., Ridase k.
Esitaja: Marta Pere (62 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)
Tekst: ”Uueaasta siis tehti kitsed ja kured ja karud ja-” Pahupidi kasukas oli igaühel, varukas oli naelaks /kurel/ pea ja nokk tihti eriti selle jaoks, vana vikat pandi sabaks. – Üks oli taltsutaja, see käis karjaga mööda talusid, kes läks puutuma, sai kurelt nokaga või kitselt sarvedega, või tuli karu rabelema. Anti neile ikka ka mõnda, õlut, viina, pähkleid, präänikuid, kompvekke.
Arhiiviviide: ERA II 264, 182/3 (18)
Koht: Kullamaa khk., Kullamaa v., Oomküla, Raudsepa t.
Esitaja: Roman Altmets (s. 1888 )
Koguja: Alfred Samet (1939)
Tekst: Vata pulma aegas ei tehtud karu aga siis - jõulu aegas – vana aasta õhtu sai tehtud karu – kurge tehti, karu ja kitse ja. Me käisime üsna iljuti veel – kits ja kurg ja karu.
Arhiiviviide: ERA II 264, 208/9 (13)
Koht: Kullamaa khk., Oomküla
Esitaja: R. Altmets (s. 1888)
Koguja: Alfred Samet (1939)
Tekst: Uue aasta alguses käinud, ja käivad praegugi veel – uueaasta poisid ehk näärisokud, mis koosnevad külanoortest. On sokk, keegi vanem mees, kogu see peamees ja mürglitegija, kes pusis oma suurte sarvedega taludes lapsi ja ka vanemaid inimesi. Sokk koosnes suurtest sarvedest, mis olid pika puu küljes, kuna puu oli sokul jalgade vahel. Kusagile oli sokul veel kinnitatud look ja looga külge suur aisa kell, mis alatasa tilises. Soku järel oli veel palju ”vähemaid” poisse või ”sokke”, kasukasse mässitud. Silma paistis eriti veel suur hani või kurg oma alati plaksuva nokaga. Siis oli veel lihtsaid, ühest teisest perest kogunud poisid ja mehed. Selline rong liikus talust tallu. Aega polnud tal palju kusagil. Tuli käia läbi vahest mitu küla. Kuna lõpp tuli alles valgenemisel – päikesetõusul. Sokkudele anti nende vaeva tasuks sageli õunu, pähkleid, mitmesuguseid küpsisi, kapakaljast rääkimata. Süüagi pakuti, kus aga oli.
Arhiiviviide: ERA II 260, 244 (58c)
Koht: Pöide khk. < Püha khk.
Esitaja: P. Truu (52 a.)
Koguja: Albert Truu (1939)
Tekst: Mängijaid on üks. Seda mängu mängitakse vana-aassta öösi. Mängija võtab mingisuguse halli riide ümber, teeb papist noka, ja noka vahele võtab puuvillast nuku. Kurg käib siis ja kui ta juhtub nuku kellegile sülle siis on sellel ka tähendus.
Arhiiviviide: ERA II 211, 421 (37)
Koht: Tori khk., Taali v., Juhasselja k.
Esitaja: Õie Raab ()
Koguja: Õie Raab (1939)
Tekst: Näärisokk on käinud viimase ajani (sõja-aastatel välja arvatud). Sokuga on olnud kaasas ”karu”, ”toonekurg”, ka pillimees ja kotimees. ”Karu” pidi lapsetust arstima ja ”toonekurg” tõi noorikutele noka vahel tite. Soku pea oli vahest puust välja voolitud, vahest ka lihtsalt raba-männi känd, juured sarvedeks. Laule ei olnud, ainult tantsisid. Anti pähkleid ja õunu.
Arhiiviviide: RKM II 54, 198/9 (4)
Koht: Pöide khk., Neemi k.
Esitaja: Mihkel Truumets (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)
Tekst: Vara hommikul käisid noored mehed sokuks, karuks või kureks muudetult külas. Soku pea oli puust, õõnsuses põles tuli; seljas oli pahupidi pööratud kasukas. Sokul oli kaelas kell, kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67016 (114)
Koht: Varbla khk., Saulepi v.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: Robert Kurgo (1930)
Tekst: Käidi palvelas. Pääle lõunat oldi kõrtsis ja külas. Tehti näärisokku ja kurge. Sokk ja kurg astused pahema jalaga üle läve siis pidi hää soku õnn olema ja kurg pidi “peenikest” peret juurde tooma. Oli kellelgi vahel viha, siis oldi ka kogu aasta vihased.
Arhiiviviide: E 67016 (119)
Koht: Audru khk., Malda k.
Esitaja: ()
Koguja: Tõnis Tenter (1930)
Tekst: Uueaasta hommikust ööd käisid noored mehed külas, muudetult sokuks, karuks ja kureks. Soku pea tehti puust. Pea oli sees õõnistatud, kus põles küünal. Pea külge kinnitati pahempidi kasukas. Viht seati sabaks. Sokul oli ka kell kaelas. Ka karul oli pahempidi kasukas seljas. Kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67097
Koht: Varbla khk., Saulepi v., Jäärumetsa k.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: R. Karotoom (1930)
Tekst: Pääle lõunat mindi jällegi kõrtsi ja käidi teine-teise pool külas, mindi külasse nääri sokku ja kurge tegema: siis pidas sinna majasse kuhu sokk ehk kurg pahema jalaga üle uksepaku astus hea soku õnn olema ning sinna talusse pidi ”kurg” peenikest peret juure tooma.
Arhiiviviide: E 67106
Koht: Audru khk., Malda k.
Esitaja: Tõnis Tenter (80 a. )
Koguja: Robert Kurgo (1930)
Tekst: Majast majja käisid vana-aasta ööl veel n.n. kaaganokad õlgkübarates, tehes lõbusat tuju ja nalja.
Arhiiviviide: E 67112
Koht: Audru khk., Võlla v.
Esitaja: K. Gustavson ()
Koguja: Ene Kukk (1930)
Tekst: Vanaaasta õhtul sõidetakse kirikusse. Jõudnud koju tuuakse õled tuppa. Peremees toob, uueaastaks määratud õlleankrust, kannutäie vahutavat õlut ja asutakse lauda kinnitama keha. Öösel minnakse tegema sokku ja kurge. See sünnib järgmiselt: maskeeritakse endid sokkudeks ja kurgedeks ning minnakse siis külasse naljatama. Harilikult teevad seda noored mehed.
Arhiiviviide: E 67207/8
Koht: Tõstamaa khk., Kostna k.
Esitaja: Eliisabet Ring (55 a.)
Koguja: H. Paldtna (1930)
Tekst: Nääri öösel mindi tegema sokku ja kurge s.o. maskeeriti endid sokkudeks ja kurgedeks ning mindi siis külasse naljatama. Harilikult tegid seda noored mehed.
Arhiiviviide: E 67168/9 (66)
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Vana aasta õhtu. Näärilõbustustest oleksid mainitavad näärisokk, kelle saatjad olid kurg ja karu, hobusemäng, silmade torkimine ja muud.
Arhiiviviide: E 67257/9 (6)
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Vana aastaõhtu toiminguist oleks nimetamisväärt ”nääri soku” korraldamist, õnnevalamist ja askust, mis näitab katsetajalle ta tulevases eluseltsilise ära. Nääri sokku korraldati järgmiselt: Keegi isik riietati vastavasse – võimalikult veidrasse – riietusse. Selga pahupidi kasukas, taha saba ning suhu takust valmistet sokuhabe. ”Soku” alalised saatajad olid toonekurg ja karu, samuti võimalikult sarnased loomadele, keda nad pidid imiteerima. Näärisokk oma saatjaskonnaga käis neljakäpakil kylastamas talusid. Sokk viis neidudele, kes olnud kylapidudel või mujal uhked oma austajaile, salaja voodi alla kaltsudest ja räbalatest valmistet nuku.
Arhiiviviide: E 67318/21
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: August Sang (1930)
Tekst: Laimjalas on see näärikaru ja näärisokk ja näärikurg kõik nii segamini läinud, et kõik peetakse ühe päevaga. Salkond tuleb noori kokku, tehakse näärisokk. Võetakse look, pannakse kasukas üle, oina sarved pähe (pea on kuidagi puu pakust mille külge on kinnitud sarved) sabaks on vana kadaka viht, millega soku tantsitaja inimesi vihtleb. Näärikaruks on mees ise, kes on kaska sisse pugenud mis on pahempidi tõmmatud. Karule on pandud hästi pehme padi, mis on ka paks, selja peale, mille pihta tantsitaja siis suure poomiga peksab, kui karu ei taha kellelgi kallale minna, kes neid tahavad torkida. Karul on veel mustad käppad, millega ta püüab ka määrida. Näärikurg. On tehtud puust kure nokk, mis paelaast tõmmates kokku läheb ja valju plaksu teeb, see nokk seadakse kuidagi pähe, tehakse küür selga, võetakse lina ümber, nii et kui tiivadegagi vahest lehvitada ka saab. nii võetakse siis vastu uusaasta Muhumaal.
Arhiiviviide: E 73119 (8)
Koht: Muhu khk., Laimjala v. < Pöide khk.
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Ajal, mil ühed torkisid “kingsepa” silmi, valmistasid teised n.n. “nääri soku”. Soku valmistamiseks võeti paras puu vibu, mille ühte otsa kinnitati õlgedest sarved ja teise otsa viht, mis pidi kujutama saba. Soku vedaja asetas soku vastavalt selga, talle laotati hall tekk katteks üle ja sokk oligi valmis. Harilikult käis sokuga ühes ka “näärikurg”. Kurg valmistati pahumpidi pöördud kasukast, mille ühte käistest pisteti nokataoline puu konks. Sokk kurega käis perest perre, korjates andeid, neid mitte saades kastis sokk saba saatjate käes olevasse veeanumasse ja vihtles kõiki toas viibijaid, samuti nokkis kurg mis võis.
Arhiiviviide: E 84737/8 (2)
Koht: Tõstamaa khk., Seli v.
Esitaja: R. Luur (68 a.)
Koguja: G. Markin (1933)
Tekst: Meie pool ja Karusel käidi näärikureks. Kurg võttis kaks piirgu nokaks ja laksutas neid teine teise vastu. Näärikurg käib nääripäeval mööda talusid. Öeldakse, et kurg mõnes kohas Läänemaal 3Kuningapaevalgi käinud majades nalja tegemas.
Arhiiviviide: E 8?IX 65 (244)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: K. Mitt ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929-1931)
Tekst: Tuppa tulles häälitseb kurg ikka kaak! Kaak! Kaak!
Arhiiviviide: E 8?IX 65 (245)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1921-1931)
Tekst: Saarde kihelkonnas tehakse nääriks näärikurge. Keegi võtab enesele karupidi kasuka ümber, pistab ühest käisest pitka ridva läbi ridva otsa vähe nokasarnaseks tehes. Nokaga katsub näärikurg üht ja teist puudutada. Noka eest jookstakse tavalisesti ära.
Arhiiviviide: E XIV 18 (134)
Koht: Saarde khk.
Esitaja: Einmanni eksursioon ()
Koguja: Matthias Johann Eisen ()