Tönk
Tekst: Keegi muhulane rääkis, et Muhus hirmutati lapsi jõulutönkidega. Kes ja mis need õieti on, seda aru ei saanud. Igatahes midagi kollitaolist, ei tea, kas inimene või koll. Ilmuda mõni kord jõuluks, sarved peas, saba taga nokk ees. Lastele öeldakse, et jõulus tuleb tönk, kes palju kurjemad olla kui mardi ja kadrisandid.Tekst: Jõulude ajal hulkusid poisid kambas perest peresse läbi kogu saare. Neid kampu nimetati jõuluseltsiks, jõulupoisteks. Selts moodustati juba enne jõule. Seal hulgas pidid olema pillimehed. Seltsil oli ka oma jõululaul. Vahest tehti hulgakesi uus laul selleks ajaks. Pillid olid harilikud lõõtspill, viiul, trumm, triangel. Siis tarvitati veel igasuguseid naljapille – traadile kinnitatud plekk-karpe, luuavart jm, mürategijaid. Vanasti ei peetud sündsaks jõululaupäeval hulkumist. Hulkuma hakati esimesel pühal, mis kestis neli päeva, süüta laste päev kaasa arvatud. Hiljem hakati hulkuma juba jõululaupäeval. Peresse minnes lauldi, mängiti pille ja tehti muidki vigureid – keereldi põrandal, esitati osavust nõudvaid trikke. Poistele anti kruus õlut, mille ära joonud jälle edasi mindi. Tüdrukutelt manguti pähkleid. Selle vastu pidid poisid neile suvel linnasaia, kringlid tooma. Jõulude ajal hulkumist esineb tänapäevalgi kuid palju vähemas ulatuses. Enam tervet saart läbi ei käida vaid ainult lähemas naabruses. Jõulude ajal tehti veel tönki. Tönk on moondatud inimene mees või naine. Üle pea võetakse palakas või kasukas. Käes hoitakse kepi otsa tehtud puust loomapead, millel on puupulkadest sarved, värvitud silmad. Alumine lõug on teise kepiga liigutatav. Suus on sel elukal puupulkadest hambad. Töngi lõugu laksutatakse. Seda pead hoitakse töngitegija pea kohal. Kepid on üle võetud riide all. Tönk käib harilikult üksikult õhtuti pimedal ajal. Ta hirmutab lapsi, puksib sarvedega. Tönke on veel teisi. Üks neist on suur Mari. Seda tehakse nii. Toodrikorvi otsa tehakse riidest suurem inimpea. Ule toodrikorvi on pandud väga pikk sitskleit. Inimene võtab selle värgi enesele üle, olles ise toodrikorvi all. Seda kätega üles tõstes saadakse väga pikk inimkuju, alla lastes jälle normaalpikkus. Kolmandaks töngikujuks on pissike mies. See tehakse järgmiselt. Üle pea võetakse kott. Selle ülemisele otsale on võõbatud suu ja silmad. Ümber niuete pannakse kuub, mis ulatub peaaegu maani. Selline kuju jätab väga väikse inimese mulje.
Arhiiviviide: RKM II 300, 142/6 (11)
Koht: Kihnu khk. < Ruhnu khk.
Esitaja: Mihkel Türk (s. 1893. a.)
Koguja: Theodor Saar (1973)
Tekst: Ollid jõulutöngid. Nendel olli oma laul ka: Põhud põrandal meil pingiks, sest meid üütaks jõulutöngiks. Küinlapäev oli viimane jõulupüha./---/
Arhiiviviide: RKM II 315, 262 (19)
Koht: Muhu khk., Simisti k.
Esitaja: Eulaalia Pallasmaa (s. 1894)
Koguja: Erna Tampere (1975)
Tekst: Muhus enne jõulu jõulu töngid tulevad,viivad su.
Arhiiviviide: E 8?XI 15 (54)
Koht: Muhu khk.
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1932)
Tekst: Tönk: Maskeeriti linnuks. Karvane kasukas pandi. Varuka sisse pandi üks puu, sinna otsa seati nokk – varukast välja, kasuka (varuka) suu pandi kinni, tehti linnu peaks. Kasukas oli peas. Kui lind sai kellegile ligi, siis toksis ükskõik kuhu. Ajas taga ka.
Arhiiviviide: ERA II 125, 463 (11)
Koht: Häädemeeste khk. < Vaivara khk., Jaama k., Vanajaama t.
Esitaja: Aliide Tannelson (s. 1902)
Koguja: Ludmilla Kraavik (1936)
Tekst: Jõulutönk – käidi ymmer, puutykkidest oli tehtud nokk nagu linalõuguti, sellega plagistati.
Arhiiviviide: ERA II 16, 324 (3)
Koht: Kihnu khk., Lina k., Tara t.
Esitaja: Riet Sutt (52 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Tehakse puust sehoke jõulu aegas – see tönk – yks kommodi tehakse. Praegugi lapsi narritse, kes veel lugeda ei mõista.
Arhiiviviide: ERA II 16, 327 (1)
Koht: Kihnu khk., Lemsi k., Jaani t.
Esitaja: Jaani Mari ()
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Tönk tuli – saba taga ja sarved piäs ja sikuabe lõua all. Puu lõuad, tegi ike laksa-laksa. Jõuluaeal tehti ike. Kyll lapsed kartsid.
Arhiiviviide: ERA II 16, 347 (21)
Koht: Kihnu khk., Rootsi k., Põlde t.
Esitaja: Madli Vesik (65 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Tön’k, tönkki tehti. Suured sarvid piäs, abõ suus, kassukast abõ. Siis lapsed kartsid. – Noo, noo, tehke tehke, küll tönk tuleb.
Arhiiviviide: RKM II 10, 231 (78)
Koht: Kihnu khk.
Esitaja: Kuraga Liis (83 a.)
Koguja: Paul Ariste (1933)
Tekst: ”Võeruspio rahval” on vastu ”töngid”, martidena riietatud inimesed, kes küsitlevad, kust tulnud, mis tahavad jne.
Arhiiviviide: RKM II 10, 95
Koht: Kihnu khk., Lemsi k., Pullissaare t.
Esitaja: Liis Pull (s. 1880)
Koguja: Theodor Saar (1947)
Tekst: Lapsi irmutadaks töngiga. Eina aegas tehti ka tönki. Seda öeldi obose mäng. Kaks inimest: ühe inimese juused lakk ja teise juused änd. Talgute ja pulma ajal ikka tehtas tönka. Kiltsus-kaltsus karatas ja lastele kohotas. Ai, ai, küll seda naerda sai. Oninaine tegi oma lastele, pani karupidi kasuka selga.
Arhiiviviide: RKM II 17, 445 (28)
Koht: Tõstamaa khk., Seliste v., Manija k., Karjamaa t. < Kihnu khk.
Esitaja: Elisabet Kott (54 a.)
Koguja: Juta Sulengo (1948)
Tekst: Jõulu tönk – na jõrmus oli – punase kurguga, laksutas-. Mees võtab kätte, laksutab lõugu ja… Sarved peas. Tahmab silmad pähä ja…
Arhiiviviide: ERA II 16, 353 (22)
Koht: Kihnu khk., Rootsi k., Ärma t.
Esitaja: Mihkel Karjam (60 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: On moonutatud inimesi loomadeks ja on tulnud ette ka kurg, tönk, sokk, ja pukk, aga vanemad inimesed ei tea, miks seda tehti.
Arhiiviviide: ERA II 211, 219 (Fd)
Koht: Vändra khk., Vändra alev
Esitaja: Aino Vain ()
Koguja: Aino Vain (1939)
Tekst: Loomadest tehakse hobust. Kaks tüdrukut on käpuli seljad vastamisi. Nende seljale asetatakse laud. Üle kõige laotatakse lina. Ühe tüdruku juuksed on rippu. See on hobuse saba. Sel tüdrukul on käes pudel veega. Keegi ratsutab sel hobusel toas ja kaupleb teda mustlasena müüa. Hobust võib ka päitsetest talutada. Pealtvaatajad kontrollivad, kas on tegu mära või ruunaga. Neile visatakse pudelist vett vastu silmi – hobune (mära) kuseb. Uusaastal käib majades lapsi hirmutamas niäri-ani. See on samasugune, nagu eelpool kirjeldatud puust loomapeaga tönk. Ainult selle pea on linnukujuline. See nokib ja taob inimesi nokaga. Töngitegijale antakse alati õlut juua, ka siis kui see on otsakorral ja teistele enam anda ei jätku. Töngid esinevad pulmade teise päeva õhtul videvikust alates. Ka mardipäeval, jõuludes ja uusaastal.
Arhiiviviide: RKM II 300, 145/6
Koht: Kihnu khk. < Ruhnu khk.
Esitaja: Mihkel Türk (s. 1893. a.)
Koguja: Theodor Saar (1973)