Näärijaak
Tekst: 1mese juure tulleb veel ütelda et meil praegusel ajal pisikesed poisikesed nääri hommiku kaunis vara külla (Märkus: Tähepoisid) ümber käivad tihti juhtub ka mõni vanem inimene kuid se käib ainult ebausklikuda juures neitele (head õnne) tähendamise eest suutäie viina annab kuna poisikesed igas peres käivad, kust neid ka mite tühjalt ära ei lasta, mõnes sellises kohas antakse neile õlut juua mida iga jõukam pere enda tarvis pühadeks valmistab mõnes kohas antakse saia mida iga üks kell vähegi võimalik on omale pühadeks muretseb aga ka tihti antakse neile viina! Juhtub mõni kord et mõned nenda seast ju purju on jäänud! Kas see pruuk laialt pruugitav on või ei, seda ma ei tea mina kirjutan ainult neid mida ma tean kõige rohkem kodu külast ja selle ümbrusest.Tekst: Nääripäe oli, sis tulid nääripoisid – vallapoisid – käisid perest perese ja laulsid.
Arhiiviviide: KS
Koht: Püha khk., Hämmelepa
Esitaja: ()
Koguja: TPedI (1986)
Tekst: Nääripe ööse, peale kellu 12 akkasid juba nääripoisid külakaudu keima. Kui sissetulid ütlesid: “tere oomikust, näärioomikust, head õnne uieaasta vastu!” “kanad munele, tüdrukud mehele!” Keige perele anti nuuti: “erguks! erguks! koerakerbuks!”
Arhiiviviide: KS
Koht: Kaarma khk., Irase k.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Matt (1986)
Tekst: Kes läks köige varem hommikul sai kindaid ja sokke.
Arhiiviviide: KKI 68, 581
Koht: Mustjala khk., Järise k.
Esitaja: Hans Voksepp (81 a. )
Koguja: Merle Help ja Anu Lemmergas (1978)
Tekst: Punkt kell 12 hakkavad käima nääri poisid suured sarvedega, õlgedest punutud kübarad peas ja õlest nuudid milledel on kivid otsade sees saab magajad üles äratud. Nääripoistele anti näärikakusi, mõneskohas pandakse kakude sisse tuhka mis antakse siis soovimata külalistele. Vaesed ja kitsid panid vorstinahkade sisse kliisi et aga midagi anda oleks.
Arhiiviviide: E 65723 (14)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Aino Kingissepp (1930)
Tekst: Noa rootsi 3 mehe kohta. Need nimetavad endid et need on 3 tarka meest, täheuuriad hommiku maalt nagu piiblis nende koha on üeldud, kes otsivad Kristust. Sisse astudes räägivad, et tulevad hommiku maalt ja näevad ka väsinuna välja, võtavad istet puhkamiseks ja kirjutavad ka kriidiga seinale või ahjule käes algava uueaasta numbri, nagu tänavu aasta 1932.
Arhiiviviide: E 73120 (10)
Koht: Jämaja khk., Sõrve k.
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Esimesel pühal käisid talust tallu “pühade poisid” kus neid igalpool hästi söödeti ja pääle selle veel kindaid ja sokke kaela riputati.
Arhiiviviide: E 65107 (7)
Koht: Karuse khk., V-Antsla v., Matsula k.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksandra Väike (1930)
Tekst: Vara uuel aastal käisid uut aastat soovimas n.n. nääri poisid. Neile anti siis õunu pähkleid, villu õlut j.n.e. mis kellegil juhtus. Need käisid perest, peresse üksteise võidu, kes aga kõige varem saaks.
Arhiiviviide: E 65292 (10)
Koht: Mustjala khk., Küdema k.
Esitaja: ()
Koguja: Osvald Kirss (1930)
Tekst: Käidi nääri poisiks.
Arhiiviviide: E 64632/3 (8)
Koht: Kaarma khk., Kellamäe k., Välja pere
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Jürisson (1930)
Tekst: Mehed käisid uueaasta öösel majast majasse ja ütlesid ukse pealt ja kuidas juhtus ”hääd uut aastat”.
Arhiiviviide: E 64754 (5)
Koht: Nissi khk., Pajaka v.
Esitaja: ema ()
Koguja: H. Halliste (1930)
Tekst: [Jõululaupäeva õhtul] Poisid pidid käima nääripoisteks. Nende külastamine pidi tooma külastatavatele õnne. Naised sel ööl kodust lahkuda ei tohtinud.
Arhiiviviide: E 67384/5
Koht: Häädemeeste khk., Laiksaare
Esitaja: isikud (55 ja 49 a.)
Koguja: Kr. Joost (1930)
Tekst: Uueaasta hommikul käinud noored mehed talust tallu soovides ”häät uutaastat”.
Arhiiviviide: E 65567 (11)
Koht: Lääne-Nigula khk.
Esitaja: isik (75-80 a.)
Koguja: Helmi Kleemann (1930)
Tekst: Uue aasta hommikul on tütarlapsed enamasti kodus, noored mehed käivad aga õnne soovimas. Kui esimene õnnesoovija on noor meesterahvas, siis on sel aastal õnne, aga vana mees ehk naisterahvas on õnnetust või surma.
Arhiiviviide: E 65667/8 (3)
Koht: Püha khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Herta Thomson (1930)
Tekst: Uueaasta päeval mindi taludesse soovima õnne. Oli kombeks, et õnnesoovijale pidi antama õlut või viina, muidu ei mõju õnnesoov.
Arhiiviviide: E 85319 (8)
Koht: Pärnu khk., Sauga v.
Esitaja: August Teearu (72 a.)
Koguja: August Mang (1933)
Tekst: Uue aasta öösi või hommiku vara käisid enamasti poisikesed talust talusse head uut aastat soovimas. Poisid viisid tüdrukuid põhkudele ja lõid neid passidega ja niisama ümberpöördud. Jõuluõhtul ei käidud kusagil.
Arhiiviviide: E XV 56 (315)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: K. Mitt ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: ”Nääripoisid”. Käivad nääripäeva ööl kella 12. ajal taludes tantsimas ja laulmas, antakse õlut. Ära minnes kirjutavad pere uksele kriidiga aastaarvu, oma viimasest käimisest selles peres. Vahest on uksel kahe-, kolmeaasta arvud alles.
Arhiiviviide: RKM II 73, 565 (250)
Koht: Kihelkonna khk., Leedri k.
Esitaja: Hermiine Terrin (58 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1958)
Tekst: Vanaaasta komme: kell 12 tulid nääripoisid õlgedest rüü seljas ja soovisid kõige paremat uueks aastaks.
Arhiiviviide: ERA II 147, 272 (6)
Koht: Kullamaa khk., Piirsalu v., Alttoa
Esitaja: Liisa Truve (s. 1883)
Koguja: Eliise Truve (1937)
Tekst: Nääripää, omiku vara käisid nääripoisid õnne soovimas: ”Tere, ead uut aasta! Tüdrukud mehele, kanad munele ja poisid kosja ja lammastel kaksikud talled!” Tüdrukud andvad sellele, kes ästi vara tuleb, mida ta on selleks teind, kas tubagukoti, sokid, kindud, ninarätikas või midagit muud. Teised, kes iljem tulid, ei saand tüdrukutelt änam midagi, pereema andis pähid või mida arvas.
Arhiiviviide: ERA II 157, 371 (1b)
Koht: Mustjala khk., Mustjala v., Ninase k.
Esitaja: Leena Sigipärt (s. 1857)
Koguja: Amanda Raadla (1937)
Tekst: Nääripoiss tuli uue aasta ööse või omiku tuba, akkas lugema: tere omikust nääri! Seale seitse põrsast, kanale kaheksa poega, lehmale vasiktall jne.
Arhiiviviide: ERA II 158, 429 (14)
Koht: Mustjala khk., Võhma k., Pangodi t.
Esitaja: Linda Pangodi (s. 1922)
Koguja: Aino Ahurand (1937)
Tekst: Nääripoisid, uueaasta keskööst hakkavad käima kuni hommikuni. Käes on õlgedest tehtud nuudid, millega peksavad, mis tähendab uuelaastal rikkust. Vastutasuks tahtsid pähklaid.
Arhiiviviide: ERA II 206, 311/2 (2)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: Jaan Ilves (98.a.)
Koguja: Hella Ots (1939)
Tekst: Nääripoiste laul. Oh palu ristiinime, et lammas sünniks sinine. Siis pole villa värvimist ja naistel kuse korjamist. Villavärv see maksab raha kuse hais on väga paha.
Arhiiviviide: ERA II 230, 571 (32)
Koht: Mustjala khk., Mustjala v., Abula k.
Esitaja: Mihail Vainula (59 a.)
Koguja: Johannes Vainula (1939)
Tekst: Uie aasta hommikust ööd hakasid näärid poisid käima pisiksed poisid käisid möni käis üksi ja möned keisid 2-3- koos igal ühel leiva viilukas käes, uksest sisse tulles ütlesid tere homikust head uut aastat ead õnne ja iga üks pani oma leiva viiluka sööma laua peale, poistele anti süia ja pähkid olnud üksi ehk kaksi ja igale mehele anti 2 kopikad raha ka, ja leigati jälle uus viilukas leiba, nääri poisi leib oli rugine hapu leib, ja tanati poissa ka õnne soovima tulemast, siis marsiti teise perese nii pailu kut jõudis se oli äri, poiste teenistus. Need olid pisiksed poisid.
Arhiiviviide: ERA II 255, 168
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksei Lesk (1939)
Tekst: Ja siis tehakse ka nääri poisi mütsid ja kuued õlgetes. Kui need on valmis tehtud siis lähevad poisid külase uueaasta õnne soovima. Ja külastava mitme pered läbi, ja soovivad õnne ja tervis kõige pere vanematele ja siis see õnn et tüdrukud mehele kanad munele lehmad leetid vasikad lamastele laugud talled ja nii kestab edasi hobustel ürned varsad ja nii ja nii noh siis ei päse ka tütrukud naad peavad neile noortele meestele ja õnne soovijatele kingi andma selle eest naad annavad neile pähgid kindad sokid ja tubaka kottid õiged toretad pärlitega selle õnne soovi eest ja nii saavad poisid kingi pere Issa ja ema annavad süüa ja õlud ja vina juua nii et poisid head lõbusad on.
Arhiiviviide: ERA II 255, 621 (27)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: (1939)
Tekst: Nääri päeva hommikul käivad külas nääri poisid. Nende peamõte on saada kirjusid kindaid. Kust nad kindaid ei saa siis hirmutavad nad suurte nuutidega tüdrukuid, kes on laisad olnud enne jõulut. Nääripäeva hommikul valutab mul süda nii hirmsasti, et mul kindaid nääri poistele anda ei ole.
Arhiiviviide: ERA II 93, 605/6 (14)
Koht: Kärla khk., Kogula k., Piitri t.
Esitaja: Linda Leemet ()
Koguja: Linda Leemet (1935)
Tekst: Nääriööl ja uueaasta hommikul käisid taludes ringi nääripoisid. Nad käisid harilikus riietuses või asetasid selga pahupidi kasuka, õlgedest valmistatud mitme keerusarvega pääkatte pähe; käes oli pitkades õlgedes valmistatud kepp. Kepi valmistamiseks keerati keerati pitkade õlgede ümber spiraalselt õlekõrred, mis kõrsi koos hoidsid. Õlgede otsad olid keerat ja punutud käepideme laadselt: Nääripoiss luges: “Tere hommikut! Hääd uue aasta õnne! Tüdrukud mehele, kanad munele! Tuhat tutikat, sada sarvikut. Viiskümmend villhända, kuuskümmend komber jalga. Sigigu siuksed, kasugu karujalused. Üks õuest mingu, üheksa õue tulgu.” Õnnesoovi eest andsid tüdrukud pähkleid (muidu said kepiga lüüa!), perenaine näärikaku, teised raha või õlut (peremees).
Arhiiviviide: ERA II 94, 121 (7)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l. < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k.
Esitaja: Priidu Truu (s. 1883)
Koguja: Martin Truu (1935)
Tekst: Ka oli noorel meestel see moodiks võetud et naad Nääri hommikul käisivad küla rahvalle önne soovimas igas kuhas võeti neid vasta anti neile suia ja õlut ja viina juua ja kingiti õnne soovijattele veel midagi.
Arhiiviviide: H I 2, 251 (1)
Koht: Põltsamaa khk., Kaavere k.
Esitaja: ()
Koguja: Joosep Raukas (1889)
Tekst: Nääri ehk esimesel ue aasta homikul käivad küla poisikesed ehk ka mehed küla mööda perest perese et keik enne meeste rahvast enne näävad kui naeste rahvast ja nimetakse seda poisi ehk meest “nääri pois” kes sell homikul meeste rahvast enne nääb kui naeste rahvast, sellel peab aasta läbi hea õnn elada olema.
Arhiiviviide: H II 41, 583 (4)
Koht: Kihnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Kurul (1889)
Tekst: Nääripoisid käisid ka. Tulid öösel, kui uieaastasoovijad. Olid ikka oma riietes aga teistmoodi riideid oli ka ikka. Vahest olid teised valges. Mehed käisid enamasti. Tulid õnnesooviga, et: Lammas toogu kahed talled, tüdrukud mehele, kanad munele, poisid karja! Need olid need soovid keik. Ölut siis anti ikka.
Arhiiviviide: KKI 10, 206 (7)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k., Ennu t.
Esitaja: Leen Kaiu (73 a.)
Koguja: Asta Hameri ja Ülo Tedre (1949)
Tekst: Uieaasta öösi käisid nääripoisid perest perese. Ned ütlesid: ”Tüdrugud mehele, kanad munele, seale seitse pörsast, lambale kaks talle, obusele kaks varssa, lehmale kaks vassigat!”
Arhiiviviide: KKI 11, 76 (24) = KKI 11, 344 (10)
Koht: Mustjala khk., Võhma k.
Esitaja: Leen Õunpuu (74 a.)
Koguja: Vilma Kuut - Helmi Valk (1943 – 1949)
Tekst: Uue aasta õhtu mindi uut aastat soovima, pahempidi kasukad seljas ja õlevööd vööl.
Arhiiviviide: KKI 29, 41 (7)
Koht: Harju-Madise khk.
Esitaja: Liisa Münster (71 a.)
Koguja: Loreida Raudsep (1958)
Tekst: Nääripoisid käisid majast majja. Olid tehtud pähklirõngad. Vahel olid sülla pikkused, tutid külges. Pähkletele tehti augud sisse ja kaela. Pandi kaela, kes esimesena tuli õnne soovima. Toit oli laua peal. Toidud terve öö laual. Siis on terve aasta rikas.
Arhiiviviide: KKI 67, 101 (1)
Koht: Jämaja khk., Hänga k., Hernemaa t.
Esitaja: Viiu Allik (86 a.)
Koguja: Siri Põllu (1976)
Tekst: Uuel aastal – 1. jaanuaril käisid nääripoisid. Pähklirõngas pandi kaela sellele, kes tuli esimesena õnne soovima. Peale selle anti teistelegi pähkleid, sokke, kindaid, tubakakotte. Öö läbi põles tares tuli, toit oli laual, et järgmisel aastal oleks toidulaud rikas.
Arhiiviviide: KKI 67, 451 (1)
Koht: Jämaja khk., Hänga k., Hernema t.
Esitaja: Viiu Allik ja Marie Allik (86 a. ja 70 a.)
Koguja: Aili Ment (1976)
Tekst: Nääripoisid käisid nääriöösel külas, neile anti kaela pähklivõrud ja kapaga õlut.
Arhiiviviide: KKI 68, 267 (4)
Koht: Jämaja khk., Kargi k.
Esitaja: Aleksander Õunpuu (72 a.)
Koguja: Kaare Koppel (1977)
Tekst: Nääripoisid käisid talude uste peale uue aasta numbreid kirjutamas.
Arhiiviviide: KKI 68, 482
Koht: Mustjala khk., Rahtla k.
Esitaja: Elviine Sepp (65 a.)
Koguja: Ly Koppel (1978)
Tekst: Uusaasta ööl käisid ringi nääripoisid, kes kirjutasid majaustele aastanumbreid (ka praegu on see komme). Nad käisid perest peresse ja suur õllekann oli kaasas, kuhu igas peres valati veidi õlut. Kuuendast jaanuarist kuni kolmekuningapäevani käidi tantsimas. Nääride ajal jooksid ringi ka näärisokud. Taludes toodi põhud tuppa ja siis oli palju möllamist. Põhku visati üles lakke ja kui siis mõni kõrs rippu jäi, tähendas see head vilja-aastat. Toas oli ka kuusk. Lastele pandi kingid kuuse alla.
Arhiiviviide: KKI 68, 487/8 (1)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k.
Esitaja: Elviine Sepp (65 a.)
Koguja: Vilvi Maiste (1978)
Tekst: Nääripoisid tulid tuppa soovisid önne kirjutasid numbri uksele või ahju peale, käisid ühest perest teise.
Arhiiviviide: KKI 68, 575
Koht: Mustjala khk., Rahtla k.
Esitaja: Aliide Kaju (76 a.)
Koguja: Merle Help ja Anu Lemmergas (1978)
Tekst: Tüdrukud tegid nääripoistele kingitusi: sokid, kindad.
Arhiiviviide: KKI 68, 649 (2)
Koht: Mustjala khk., Tagaranna
Esitaja: Johannes Rosin (90 a.)
Koguja: Elo Tamm ja Maria Akopjan (1978)
Tekst: Naised koovad kindad, sokid. Nääripoiss katsub üksi tulla, sest kes kõige enne jõuab, see need endale saab. Kõik pered käiakse läbi. Aasta number kirjutatakse toas ahju peale. Kes sisse ei lase, sellele kirjutatakse vana aasta number. Kui just toit laua peal on, pakutakse süä. Samuti pakutakse õlut.
Arhiiviviide: KKI 68, 707 (1)
Koht: Mustjala khk., Pallametsa k.
Esitaja: Elise Kirss (80 a.)
Koguja: Liivi Kull, Ulvi Kruusamäe, Tiiu Vackerman (1978)
Tekst: Tehti ka vorsti. Nääripäeva hommikul käisid nääripoisid, õllekannud käes. Neile toodi õlut. Vasikaid soovisid. Tüdrukud saagu mehele. Aastanumbri tegid ka. Teine püha oli.
Arhiiviviide: KKI 68, 714 (7)
Koht: Mustjala khk., Vanakubja k.
Esitaja: Mare Saar (81 a.)
Koguja: L. Kull, U. Kruusamäe, T. Vackerman (1978)
Tekst: Uue-aasta poisid käisid uue-aasta hommikul perest peresse, külast külla, neile anti pähkleid, kindaid, õlut juua.
Arhiiviviide: KKI 68, 85/6 (3)
Koht: Jämaja khk., Mõisaküla
Esitaja: Asta Mets ja Konstantin Paju (43 a.v. ja 72 a.)
Koguja: Maire Pihl (1976)
Tekst: Varemalt on uueaasta hommikul lapsed käinud naabritel head uut aastat soovimas. Anti kannikas sepiku leiba ja toobi täis õlut, ka puu kapaga õlut. Saatsid naabritallu. Naabri lapsed tulid meile ka. ”Tere ommikut, iad uut aastad!” Isa, ema poolt kästi nii ütelda. Nüüd uueaasta ööse lähvad kokku, joovad. Käivad ühest majast teise. Igast perest tuleb mehi juurde. Antakse süüa, juua. Täismeeste asi. Niisugune komme on praegu peaaegu üldine. Ka käiakse uue aasta päeval peale kiriku hobusega perest teise head uut aastat soovides. Jõuludel samad tavad enne ja nüüd.
Arhiiviviide: RKM II 1, 263/4 (4)
Koht: Muhu khk., Kantsi k., Keldri t.
Esitaja: Ivan Oidekivi (68 a.)
Koguja: Selma Lätt (1949)
Tekst: Nääripoiste jäuks kojuti änamasti ikka varvastega sokid.
Arhiiviviide: RKM II 2, 222 (77)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t.
Esitaja: Aleksander Tarkin (47 a.)
Koguja: Heino Tarkin (1946)
Tekst: Uueaasta öösel käivad poisi kambas peresid mööda õnne soovimas. Rohkem muidugi õlle otsimise, kui õnnesoovimise pärast. Sel korral nimetatakse poisse nääripoisteks ja nääripoisid saavad peale õlle ikka ka pähkleid, õunu jne. Umbes paarkümmend või veelgi vähem aastaid tagasi valmistanud tüdrukud nääripoistele kingituseks veel kindaid, sokke jne. Nääripäeva öösel käidi läbi niipalju peresid kui jõuti olgu omas või võõras külas. Saadud ese jäi muidugi sellele kes ta sai.
Arhiiviviide: RKM II 2, 277/8 (37)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Kipi k., Rüüsa t.
Esitaja: Heino Tarkin ()
Koguja: Heino Tarkin (1946)
Tekst: Siis es kei poisid ka pailu sedasi küla mööda. Nääribä öösse vahel ikka poisid keisid, muul ajal es kei ka. Nüüd keiasse ka veel nääribä öösse.
Arhiiviviide: RKM II 2, 377 (23)
Koht: Kihelkonna khk., Kipi k.
Esitaja: Laes Arokäe (84 a.)
Koguja: Heino Tarkin (1946)
Tekst: Ühekorra Kipil olid keind nääripoisid. Vana Tiina ütlend, et toovad õnne. Oomiku siis üks oli otsa akna alla sittund. Vana Aadu tulnd oomiku õuest tuba ning ütlend vana Tiinale, et: ku-ku-ku-kurat, mine vaada nüüd õue, üks toond õnne.
Arhiiviviide: RKM II 2, 431 (84)
Koht: Kihelkonna khk., Kipi k.
Esitaja: Laes Arokäe (84 a.)
Koguja: Heino Tarkin (1946)
Tekst: Nääripoiss: tere hommikust! Tere hommikust! Pikka iga, rahu, tervist pisut lapsi, palju leiba!
Arhiiviviide: RKM II 24, 617/8 (10)
Koht: Audru khk., Soomre k., Jäätma t.
Esitaja: Mari Sutt (s. 1879)
Koguja: Liisi Merilaine (1948)
Tekst: Nääripoisid ja näärisokud käinud ringi vana-aasta õhtul. Nääripoisid hakanud liikuma alates kella kaheteistkümnest. Õhtul, esimene nääripoiss saanud kindad, veel olevat neile pähkleid andutd. Ringi käidud mitmekesi, tavaliselt noormehed. Näärisokk olnud maskeeritud, ka neil olnud pahupidi (~pahempidi) kasuk üll (~seljas) ning hobuselook olnd peel. Sokk köinud koos teistega ringi. Jutustaja mäletab, et naabritalu peremees August Õun (suri mõni aasta tagasi) öelnud, et vanasti käind jõulu-toomad. Üks Koki küla laulumeistri Kupu Kusta (perekonnanimi Anger) laul algab järgmiselt: :,:Jõulu-Toomas rääkis eile:,: täna jutustan mina teile:,: (Laul on tervikuna kirjas minu esimeses korjanduses 1972. A.)
Arhiiviviide: RKM II 299, 324/5
Koht: Kihelkonna khk., Taritu k., Ürtsi t.
Esitaja: Hildegard Lonn (48 a.)
Koguja: Varje Lonn (1973)
Tekst: Nääripoisid käisid pähkleid saamas. Enne kella 12 (kahtteist) ei tohtinud tuppa sisse tulla, siis nad valvasid õues, kuni kell 12 lõi ja purgasid (~tungisid) sisse. Esimene nääripoiss sai kindad, teistele anti pähkleid. Tüdrukud tegid pähkerongisid, puurisid augud pähestele sisse ning ajasid paila läbi.
Arhiiviviide: RKM II 299, 328
Koht: Anseküla khk., Üüdibe k.
Esitaja: Liina Sadam (s. 1904)
Koguja: Varje Lonn (1973)
Tekst: Nääriööse keivad nääripoisid head uut aastat soovimas. Üteldi ikke nenda: ”Tere hommikust, nääri hommikust, uie aastale head õnne; tütred mehele, kanad munele. Obustele iirid varsad, lammastele laugid talled, lehmadele leedid vasikud seale seitseteist põrsast.
Arhiiviviide: RKM II 3, 37/8 (59e)
Koht: Kärla khk., Mõnnuste k.
Esitaja: Anna Lõbu (s. 1868)
Koguja: Mahta Jõgi (1946)
Tekst: Nääribe laupa õhtu tuli kedagid ukse taha ning koputas ja küsis luba sisse tulla. Seest aga küsiti kes ta on. Kui väljast tuli vastus, et ta on uusaasta, siis küsiti seest mida uusaasta toob, kas head või santi, mitu vasikat, mitmed kaksikud talled, mitu seapõrsast jne. Kui ukse taga olija kõik küsimused oli vastand, siis lasti ta sisse ning anti taale õlut juua, et vili kasvaks, liha süüa, et lihapuudus käde äi tuleks, samuti piima, võid jne. siis käis ”Uusaasta” kõik ruumid läbi ning läks siis edasi teise perese.
Arhiiviviide: RKM II 3, 617/8 (47)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare v., Pähkla k.
Esitaja: Johannes Tammela (s. 1913)
Koguja: Valve Niit (1946)
Tekst: Nääri soku valmistamine kodus külas. Aluriidast võetakse üks kase või lepa puu alg, kervega raejutakse selle alule kaks puust sarve löötakse selle pea külge naelaga peale. Tõmatakse või löödakse vana kasuka nahk karv välja poole, silmateks löötakse kaks punast riide tüki lina peost või linadest pandake sokule abe ede (ette) suu pandakse ka paelaga liikuma või lõmpsima otsitakse vana hobuse look ja soku pea pandakse selle looga otsa kinni kahe naelaga, mõni poiss pani oma sokule elektri lambi pirnid silmade asemele üks tasku lambi patarei soku kurgu alla kinni, siis ta ise ühendas klemmid ja soku silmad põlesid. Seda hüüti siis kurisokk. Sellega oli siis sokk valmis. Aisa kell pandi ka sokule kaela sellepärast et siis oli kaugele kuulda et sokud tulevad kits oli ka alati sokudega seltsis see kits oli ka soku moodi valmis tehtud. Kitsel oli lühemad sarved, kits määgis heletalt või aletalt karu käis ka uueaasta poiste kampa karu oli üks küla poiss pahupidi kasukas oli seljas kett oli ümber kere ja karu taltsutaja pidas karu kinni karu seljal oli laud ja kui karu läks hulluks siis taltsutaja lõi puu nuijaga sinna laua pihta see puunuja hoop oli kaugele kuulda. Päeva piltnik oli ka kampas üles võeti peremees ja perenaine vahest ka peretütar pildid olid enne valmis joonistatud need pildid anti kohe kätte Pillimees oli alati sokutega seltsis. Pillimehel oli valge papist silt mütsi ees sinna oli kirjutatatud sokude juht. Sokutega käis kaasas ka Arst sokude arst Arstil olid kaasas mitmesugused rohud ja suupill kui rohud ei aidanud siis üks lugu suupillist ja peremees oli terve. Kaasas käis ka mustlane mees mustlane soovis perele ead õnne tütred mehele kanad munele lehame kaksikud vasikad ja veel head vilja õnne ja head tervist kõigile perele. Uueaasta poisid või sokud need olid väga hootatud neid hootaisd lapsed ja vanad niisugused sokud käisid perest perese 1917-1939a. Nüüd 1970-1972 käivad ka sokud nendel ei ole vahest pillimeest nalja ja jutumehed pea aegu puuduvad aga siiski rahvas väga hootab uueaasta poissa sokud teevad või kirjutavad riidiga ukse peale aasta numbri.
Arhiiviviide: RKM II 300, 105/9 (6)
Koht: Pöide khk., Pahavalla k.
Esitaja: ()
Koguja: Orest Koel (1973)
Tekst: Tüdrugud (üldse naised) es ole tohtind uue-aasta öösse külase minna. Siis pidand sõnna perese kärpsid viima, sellepärast keisid nääripoisteks ikke poisid.
Arhiiviviide: RKM II 310, 180 (23)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Taritu k., Ürtsi t.
Esitaja: Hildegard Lonn (s. 1924)
Koguja: Varje Lonn (1973/74)
Tekst: Nääripoistel antud ka sokke ning kindaid.
Arhiiviviide: RKM II 310, 211 (3)
Koht: Püha khk., Vanamõisa k., Ransu t.
Esitaja: Elviine Raudsepp (s. 1906)
Koguja: Varje Lonn (1973/74)
Tekst: /---/Uueaasta omiku käisid mehed uut aastat soovimas. Sooviti pruudiks saamise õnne või peiuks saamine.
Arhiiviviide: RKM II 315, 211/2 (4)
Koht: Muhu khk., Mõega k.
Esitaja: Juuli Öövel (72 a.)
Koguja: Erna Tampere (1975)
Tekst: Nääripoisid käinud uusaasta öö, kui kell 12 oli löönud. Vastupidi sokkudele käinud nääripoisteks noored mehed ja poisid. Peas olnud neil õlgedest mütsid. Käidud hulgakesi koos. Nääripoistele antud pähkleid, kaela seotud “pähkerongid” (nööri otsa lükitud pähklid). Mõni annud ka kindad.
Arhiiviviide: RKM II 315, 45 (11)
Koht: Jämaja khk., Kaavi k.
Esitaja: Sohvie Vahter (s. 1895)
Koguja: Varje Lonn (1975)
Tekst: Uuel aastal ei tohtinud naised enne külla minna, kui mehed (sokud ja nääripoisid) olid ära käinud.
Arhiiviviide: RKM II 315, 46 (12)
Koht: Jämaja khk., Kaavi k.
Esitaja: Sohvie Vahter (s. 1895)
Koguja: Varje Lonn (1975)
Tekst: Muidu meitel ”Torgu” kandis pole keegi naisterahvas uue aasta hommiku tohtin esimiseks küla minna, keisid uue aasta poisid, roonid olid pees ja soovisid keigile uut aastat, ja norisid tüdrugute käest pehkid. Üldiselt olid uue aasta kombed ühesugused nii Saare kui Muhumaal. Vahe oli selles, et ”Torgu” ja Mustjala kandis käis uue aasta poiss. Valjala ja Püha kihelkonnas uues aasta ani, pikka kaika ja nokkaga (Uue aasta anest kirjutanud juba varem) Pöide kandis aga uue aasta sokk, ka sokku kirjeldan juba varem eelmistele aastatel, kes käisid saarlastele head uut aastat soovimas. Eelmistele kolhoosi aastatel esinesid need mitmel moel uueaasta soovimised veel kuid nüüd on juba kolhoosipäevil kadunud.
Arhiiviviide: RKM II 52, 97/8
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: Aleksei Tustit ()
Koguja: Aleksei Tustit (1956)
Tekst: Uueaasta poisid käisid õnne soovimas talust tallu ja kirjutasid kriidiga aastanumbri ukse peale. Mispärast ei tea. Uueaastapoisid käisid veel paariaasta eest.
Arhiiviviide: RKM II 6, 48 (24)
Koht: Karja khk., Leisi v., Murika k., Luuka t.
Esitaja: Maria Mäeker (s. 1889)
Koguja: Luule Mägi (1946)
Tekst: Nääripoisid käisid hommikust ööd, tegid näärisokuks – sarved peas, saba taga. Kui valgeks läks, siis läksid kodu. Hüppasid ja kargasid.
Arhiiviviide: RKM II 74, 328 (26)
Koht: Mustjala khk., Võhma k.
Esitaja: Karla Karus (80 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1958)
Tekst: Uuel aastal ommiku noored mehed, õlle pärast käivad. Soovivad õnne. Kirjutab kriidiga aasta numbri ukse peele. Tuuakse nendel õlut ka. Sokku ei ole.
Arhiiviviide: RKM II 74, 562 (11)
Koht: Kihelkonna khk., Mõisaküla
Esitaja: Marie Part (69 a.)
Koguja: Selma Lätt (1958)
Tekst: Uueaasta ööl käivad (uueaastapoisid) nääripoisid. Kes kõige ennem tuleb, see saab kingitust (tubakast või muud). Esimene kirjutas ka uueaasta numbri. (Talus oli ahju peal aastanumber 1958.) Rohkem käivad poisid. Abielus mehed ega naised ei käi.
Arhiiviviide: RKM II 75, 11/2 (2)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k., Ärmu t.
Esitaja: Leen Loodus ja Sinaida Rosin (72 a. ja 46 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)
Tekst: Nääripoisid käivad ikka omakohta, olgu aeg mis tahtas, aasta tuleb ikka uus. Nääripoisid tulevad, siis antakse pähkisid ja vekkisid või mis on.
Arhiiviviide: RKM II 75, 116 (2)
Koht: Mustjala khk., Vanakubja k., Tortna t.
Esitaja: Ann Piht (73 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)
Tekst: Küla nooremad ja tragimad mehed võtsid kampa kokku ja käisid uueaasta ööl pärast kella 12 head uut aastat soovimas. Vanasti oli vanaasta õhtu suur püha, nii et hakati käima alles siis, kui uus aasta oli alanud. Kirjutasid aastanumbri seina peale. Kamba ninamees luges soove: Kanad munele, tütred mehele, lambal kaksikud talled! Peremees läks tõi õlle kannu (kena kiri kann – kaas peal, pealt kitsas). Kui ninamees õlut mekkis, siis hakkas uuesti õnnesoove lugema. Oli peres tütreid, soovis, et need mehele saaksid. Soovis just seda, mis vastavale perele meeldis. Tütred tõid siis kingid välja, kindaid või sokke. Kes oli tütre väljavalitu, sellele anti kingitus kõige enne. Kes oli rikas, andis kõigile. Õlu joodi kruusist ära ja ninamees rõhutas veel kord tähtsamat soovi. Mindi edasi. Käidi harilikult oma külas. Teises külas ei käidud. Kes käis, võis naha peale saada. Kui vahest käis kaks kampa ühes külas, siis teistele anti ka õlut ning pähkleid. Käisid poisid – nääripoisid. Vanemad mehed vahest läksid ühte teatud kohta, need talust tallu ei käinud. Kui küla oli läbi käidud, mindi koju, puhati ja õhtul käidi jälle koos tüdrukutega taludes, kus oli noori ning ruumi tantsimiseks.
Arhiiviviide: RKM II 75, 33/4 (9)
Koht: Mustjala khk., Vanakubja k., Kooli t.
Esitaja: Ingel ja Oskar Kaasik (83 a. ja 53 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)
Tekst: Uieaastapoisid käuivad önne soovimas: Tere omikust, nääriomikust, uieaastaomikust! Ead önne! Tüdrukud mehele, kanad munele, lammastele laugid talled, lehmale leedid vasikad, obustele iirud varsad, seale seitse pörsast! Seuke nuut on ölest välja tehtud, sellega antakse: Erguks, erguks, erguks, nooreks! Vanad valud kadugu!
Arhiiviviide: RKM II 87, 181 (1a)
Koht: Kärla khk., Anepesa k., Kurissoo t.
Esitaja: Mihkel Töll (u. 50 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Nääripäeval käis sokk. Vahest oli ka mitu sokku. Esialgu olid ikka puhas sokud, nüüd on sokku vähe, uieaastapoisid ikka käivad veel. Nüüd käivad koolipoisid, enne käisid 20-30 aastased mehed. Kell 12 poisid panid dünamiiti suure kivi alla, siis selle paugu peale akkasid kõik kokku tulema. Orga Kolla ikka tegi seda. Siis igaüks teadis, et nüüd uieaastapoisid akkavad tulema. See mood pöle mitte vana olnd. Peale söda, kui miinikollast saada oli. Koolipoisid, need ei tule enam öösse, tulevad omikul, kirjutavad ukse peale numbri ja lähevad jälle ära. Number kirjutatati ikka enne ka. Vahel uks oli numbrid täis. Vanasti tehti tulesöega valge ahju peale. Kanad munele, tüdrukud mehele, lammastele kaksikud talled, lehmale tott (emane) vasikas! Esuksi sönu ajasid ka need uieaastapoisid. Praegust seda enam ei loeta, ää unun. Nuudid olid uieaastapoistel ka. Praegu seda enam ei ole.
Arhiiviviide: RKM II 87, 274 (44)
Koht: Karja khk., Linnuse k., Kopli t.
Esitaja: Aleksander Saareleht (s. 1889)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Esiti käisid ikka sokud, uieastapoisid, see uiem komme. Uieaastapoisid tulid muidu omiku uut aastat soovima: Ead õnne! Obused toovad iirud varsad, lambad kaksikud talled, lehmad kaksikud vasikad!
Arhiiviviide: RKM II 87, 310 (5)
Koht: Valjala khk., Selja k., Otsa t.
Esitaja: Melanie (Miina) Käsk (83 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Nääripäeval käivad sokud. Vanaaegsed sokud muidu mürgeldasid, need ei laulnud ühti. Sel aastal käis ka sokk, see laulis: “Ma teen endal näärisoku…” Ju see raadiost on. Sokud ja uieaastapoisid need olid kõik üks kamp. Sokk oli ikka kõige ees. Rõõmust ja õnnelikku uut aastat! Tüdrukud mehele ja kanad munele! Ead õnnelikku uut aatat! See oli nende jutt. Üks uieaastapoiss ikka ütles, kes sokuga ühes oli. Üks kirjutas aastanumbri ukse peale, üks jälle mängis pilli. Lõõtsapill oli. Labajalavaltsi mängis – see käib jalga mööda. Näärinuute siin pole olnd.
Arhiiviviide: RKM II 87, 311/2 (1)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Valjala, Selja k., Uieelu t.
Esitaja: Anna Altmäe (67 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Uueaastapoisid käivad küll veel.
Arhiiviviide: RKM II 87, 258 (8)
Koht: Karja khk., Veske k., Paadema t.
Esitaja: Raisa Raun (62 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)
Tekst: Uuel aastal käivad nääripoisid (uieaasta poisid), kes neist esimesena kirjutab kriidiga seinale, ahjule või uksele uue aasta numbrid, saab kingituseks paar kindaid, tubakakoti jne. Mitmes talus oli näha kriidiga ahjule või uksele kirjutatud ”1958”
Arhiiviviide: RKM II 75, 589 (1)
Koht: Mustjala khk., Rahtla k., Ärmu t.
Esitaja: Sinaida Rosin (46 a.)
Koguja: Linda Nigul (1958)
Tekst: Nääripoisid käivad vanaasta öhtul, siis kui kell on 12.00, on nii söduriealised poisid.
Arhiiviviide: RKM II 75, 693/4 (3)
Koht: Mustjala khk., Vanakubja k. , Tortna t.
Esitaja: Ann Piht (73 a.)
Koguja: Linda Nigul (1958)
Tekst: Tere, uut aastad! Mehed käüväd ikki, naene tohe kuhugi kippu, naene mudu ueata, mis jumalajõlm tieb. Püssi lastasse, lastasse vanauasta silm katki. Uus uasta tuleb uie õnniga. Üese kell 12, siis käivad mehed perest perese.
Arhiiviviide: RKM II 1, 516 (42)
Koht: Kihnu khk., Mõisa k., Aru t.
Esitaja: Madli (Irina) Sarapik (s. 1870)
Koguja: Selma Lätt (1948)
Tekst: Poisid käisid perest peresse. Omad õlled, teised ligi ka igavene unik – kill-kolladi uut aastat soovime! Kui kell 12 siis algas õnnesoovimine. Poisid ja mehed olid need soovijad.
Arhiiviviide: RKM II 158, 376 (39)
Koht: Tori khk. < Türi, Vissuvere k.
Esitaja: Voldemar Tombak (62 a.)
Koguja: Selma Lätt (1963)
Tekst: Nääri-Jaak ~ näärimees – see uieaasta poiss. Nääribä öösse käivad poisid õnne soovimas. Loetakse ette loomasigimisest ja meheleminemisest. See ongid see Nääri-Jaak siis.
Arhiiviviide: KKI 10, 127 (36)
Koht: Mustjala khk., Kuusiku k., Sepa t.
Esitaja: Miina Mark (63 a.)
Koguja: Asta Hameri ja Ülo Tedre (1949)
Tekst: Kui aga tuli esimeseks külaliseks meesterahvas, pidi olema majas hää õnn. Selletõttu käisid mõnel pool uueaasta päeval trobikond poisse perest-peresse, sest nad teadsid et nad soovitud külalised olid.
Arhiiviviide: E 67559/61
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Harry Puum (1930)
Tekst: Nääripäev. Muhumaal oli sarnane komme, et meessoost inimene pidi uueaasta hommikul kõige esimesena õnne soovima, sellepärast pidasid kõik poisid selle eest hoolt, et nende soost ikka esimesena saaks saaks uueaastat soovima minna. Vahest juhtus küll nii, et õnne soovijaid oli mitu salkonda. Kui esimene salkond ära oli soovinud ja teine läks, siis tõstsid kohe pererahvas hüüd kisa, ”käind juba!” mille peale soovijad pidid tühjalt ja joomata tagasi minema./--/ Viimasel ajal ei olla seal enam poisid uueaasta päeval muud toidumoona tahtnud, kui jänu juua ja peotäis pähklaid, mida nad oma käega pidid saama võtta. Pähklaid kasvatavad muhumaalased ise omas metsates, sellepärast ei olla ka sarnast keeldu olnud, et seda piotäit pähklaid olla keelatud.
Arhiiviviide: E 73114 (4)
Koht: Muhu khk.
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Nääripäev. Õnne soovid uueaasta ööl. Kui kusagil talus saab tütar suvel leerist lahti, siis peab ta aegsasti uueaasta vastu valmistama. Kui kell lööb 12, siis tormavad poisid sarnasesse tallu, et esimesena sellele õnne soovida, kes on suvel leerist lahti saanud ja siis peab see preili poisile kas kindad või sokid andma. Muidugi kõige esimisele soovijale, pärast mitte.
Arhiiviviide: E 73120 (9)
Koht: Jämaja khk., Sõrve
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)
Tekst: Uueaasta päeval käivad nääripoisid perest peresse. Sääl kingitakse neile kõiksuguseid asju. Tüdrukud kujuvad varemalt juba seks ajaks kindaid ja nukke valmis, see ennustada õnne, kui nääripoisile midagi anda oli.
Arhiiviviide: E 80123 (3)
Koht: Kärla khk.
Esitaja: A. Allik (s. 1888)
Koguja: B. Allik (1932)
Tekst: Uueaasta hommikul ei tohtind noored magada, muidu jääb terveks aastaks uniseks. Ja seda ei lastudki. Kohe peale keskööd hakkasid nääripoisid käima, eks magajaid, eriti noori tüdrukuid, niikaua kõvade õlenuutidega vihtusid, kuni need kuumas valus voodist kas või särgi väel punuma pistsid. Tuppa tulles soovis nääripoiss, ehk kui neid oli mitu, siis üks kõigi eest, pererahvale valju häälega hääd õnne järgmiselt: ”Tere hommikust, nääri hommikust, hääd õnne uue aasta vastu. Tütrukud mehele, kanad munele, lammastele kaksikud talled, lehmadele lehmikud vasikad, hobustele hiirud varsad” jne. Kui leidlik oli pani omalt poolt veel terve rea, vagasid soovisid juure. Mõnes peres aga, kuhu nalja pärast mindi, moonutati soovisalm lõplikult ümber, nii et imeveider õnnistus oleks pidand järgnema: ”…kanad mehele, tüdrukud munele, lammastele lehmik vasikad, hobustele hiirud talled…jne” Kuid hääd soovid ei antud kunagi ilma tasuta. Peretütred ja naised pidid selle peale mõtlema hakkama juba jaanipäevast. Iga õnnesoovija pidi midagi saama: kes sokid, kes kindad, kes tubakakoti, või kui ju kõik pererahva häbiks otsa lõppenud, siis vähemalt pähklaid nii palju kui tasku mahtus. Ja kui midagi ei toodud, siis sai jälle noorsugu nuutidega nuhelda, kuni pidi tooma. Lemmikpoistele muidugi hoiti ilusamad kindad.
Arhiiviviide: E 65742/3
Koht: Kärla khk.
Esitaja: ()
Koguja: Karl Juht (1930)