Eesti maskeerimiskombestik


Õlgkujud:
A.Sokk/pukk nääriks/jõuluks

Tekst: Uuel-aastal katsutakse nii olla ja teha, kuidas soovitakse kogu aasta olla ja teha. Külamees võtab õllekannu ja läheb teise külamehe juurde üteldes: ”Tere hommikust! Näääri Jaak tuleb!” siis annab ta esmalt peremehele ja siis ka teistele juua, soovides ühtlasi õnne.
Arhiiviviide: E 70766/9
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: Hommikul tulnud teisest talust keegi mees õllekannuga ja öelnud ukse pealt: “Tere hommikut! Nääri Jaak tuleb!” siis annud ta õllekannu majaisa kätte ja soovinud kõigile hääd õnne, mille järele talle süüa antud. Neiud toonud talle pähkleid, kuna perenaine paari kindaid.
Arhiiviviide: E 71069/76
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: [Uusaasta] Hommikul tulnud teisest talust keegi mees õllekannuga ja ütelnud ukse peal: “Tere hommikust! Vaadake Nääri Jaak tuleb!” siis annud ta õlle kannu maja isa kätte, soovinud kõigile head õnne ja saanud siis ise süüa ja juua, kui tüdrukud talle pähklid toonud ja perenaine paari kindid.
Arhiiviviide: E 71815/21
Koht: Räpina khk., Kahkva v., Väike-Veerksu k.
Esitaja: Joosep Lepson (s. 1839)
Koguja: Johannes Lepson (1931)

Tekst: Homiku tuleb teisist perest üks meeste rahvas ölle kapaga ja ütleb terre homikut vaadaga Nääri Jaak tuleb annab peremehele öllud juua soovib igale õnne talle antakse süüa ja juua tütrugud toovad pähklid pere naene kindad öhtul kui keik röömsaste kos istuvad tehakse nääri sokki üks mees paneb jallad ümber pöördud kasuka seise mäsib end teise kasuga sise paneb omal öled keeradud sarved pähä seub looga otsa viha vötab jalge vahele teeb viha märjas kes ligi tuleb seda ribatab vihaga mis jälle röömu teeb lükab sarvedega ajab lapsi taga tüttruk seub kindad sokule otsa mönes.
Arhiiviviide: E 9825
Koht: Saarde khk.
Esitaja: ()
Koguja: J. Püüdja ()

Tekst: Muhkomaal on see pruuk, ueaasta hommikul lähhäb teise perremees, kui väga vanna ei olle, ehk vägga noor teise perrese, õllekap käes ja ukse vahhel terretab: Terre hommikust, vaatke Näri Jaak tulleb, selle peäle viib õlle kappa perremehhe kätte üllese terretab keiki käega ning soovib head õnne uut astat hakkta. Säl antakse tale süa, jua, tüdrukud tovad pähkid, perrenaene toob pari kindud ja mis kätte juhtub. Se on siis se Näri Jaak.
Arhiiviviide: H I 4, 549
Koht: Muhu khk.
Esitaja: ()
Koguja: A. T. K (1872)

Tekst: Neari hommikul tuleb tõesest talust üks vanamiis ollekann ukse ette ja ütleb: ”tere hommukust! Valatage õmmete koa Näärijaaku.” Pereisale annab ta õlle kannu ja soovib talle hüva uut aastat, selle piäle, siis kutsutakse ta laada taha süüma, tüdrikud toovad talle pähklid ja pere naene kindad.
Arhiiviviide: H II 27, 927 (42)
Koht: Kodavere khk., Pala v.
Esitaja: ()
Koguja: Villem Kirik ()