B.Muu õlgkuju jõuluks, nääriks (Must/Tahma-Toomas, näkk etc)
Tekst: [Jõulu öö magatakse harilikult õlgedel ja päeval hullavad neis noored, kes tahavad oma jõudu ja oskust proovida.] Tuntumad mängud Nääri-Soku valmistamine, mustlase võitlemine ja kingsepa silma peast välja pistmine.Tekst: Uusaasta ehk nääripäev. Nääripäevaks tehti õlist nukk, mida nimetati näärisokuks.
Arhiiviviide: E 86239/30
Koht:
Esitaja: ()
Koguja: Endla Fuchs (1932)
Tekst: Vanaasta õhtul toodi õled tuppa kus siis lapsed tegid ”näärisokku”.
Arhiiviviide: E 65176 (6)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Hallinga v.
Esitaja: ()
Koguja: Helene Ermann (1930)
Tekst: /---/ siis mängiti veel sokku. Sokk koosnes järeltehtud inimesest, tema ümber poisid ja tüdrukud tantsisid ning pärast kui väsimus võimust võttis, heideti hõlgedele puhkama.
Arhiiviviide: E 65744/6 (1)
Koht: Halliste khk.
Esitaja: ()
Koguja: Meltsas (1930)
Tekst: Valmistati n.n. näärisokk. Puu luukere tehti enne juba valmis, vanaaasta õhtul kaeti riidega, sabaks pandi saunaviht, kõrvadeks labakindad siis kepsutati temaga.
Arhiiviviide: E 67014 (103)
Koht: Pärnu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Õlgedest olla tehtud nääri kits (sõnn, täkk).
Arhiiviviide: E 64754 (1)
Koht: Tallinna l. < Nissi khk., Pajaka v.
Esitaja: emalt ()
Koguja: H. Halliste (1930)
Tekst: Uuelaastal tehti ka näärisokku, kellega külasse sõitma mindi.
Arhiiviviide: E 65121 (14)
Koht: Lihula khk.
Esitaja: vanaemalt ()
Koguja: Agnesa Tarkpea (1930)
Tekst: Nääriks tehti näärisokku.
Arhiiviviide: E 64898 (5)
Koht: Viljandi khk., Rutikvere v. (elas enne) < Koigi v., Järvamaa
Esitaja: Hans Sihver ()
Koguja: Armilde Sihver (1930)
Tekst: Uuelaastal toodi õled sisse. Õlgedest tehti sikkusid.
Arhiiviviide: E 64906 (14)
Koht: Põltsamaa khk., Adavere v.
Esitaja: Anna Kärt ()
Koguja: Aleksander Soplepmann (1930)
Tekst: Jöbbuken oli õlest kolme jalaga, torkiti seda maha. Kui maha saadi, oli mäng otsas.
Arhiiviviide: E 60196 (2)
Koht: Noarootsi khk., Paslepa
Esitaja: Kristjan Freiman (72 a.)
Koguja: Paul Ariste (1927)
Tekst: Jõulupukk (jölbukken) oli õlest ehtud, kolm jalga all. Kaks meest torkis teda maha.
Arhiiviviide: E 60214 (9)
Koht: Noarootsi khk., Hosby
Esitaja: Kristjan Stubender (67 a.)
Koguja: Paul Ariste (1927)
Tekst: Poesid käivad uieaasta omigu kylapidi. Neid yyetse nääri näkid. Kõik pahupidi kasukad selgas, teevad karus’, teised jälle sokus’ – soku pea ja… Yteltse sedaviisi nii Virtsus kui sii. Tuuatse neile siis õlut ja… Nooredmehed peavad käima. Naisterahvad ei tohe – see oo suures’ kuntsis’ neil. – yks oo karu, teene kits. Kõik enne jo valmis tehtud. Punane tuli suus ja…
Arhiiviviide: ERA II 16, 43/4 (19)
Koht: Mihkli khk., Veltsa v., Piisu k., Maanteeääre s.
Esitaja: Eedu Linder (65 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Näärikits. Tehtud enne jõuluid. Kitsas kott topitud saepuru täis. Väiksem kott samuti. Nii sai kere ja pea ”kitsele”. Sarved tehti õlgedest, milledele õmmeldi riie ümber. Silmad olid klaasnööpidest. Saba vanast sauna vihast, supilusikad kõrvadeks ja jalad ka õlgedest riidega üleõmmeldud ning ühendava puuga kokku löödud, et kits seisaks hästi püsti. Niisuguse ”kitse” oli ise teinud käesoleva jutustaja Vodja-Viisus. Teinud ”kitse” ja viinud jõululaupäeva õhtu Viisu meierei lähedale talu õuele põhukoorma juurde. Hommiku pugenud ise põhukoorma varju, hoidnud ”kitse” nööripidi käes ja oodanud, mis järgneb, kui neid nähtakse. Eks karjatüdruk tulnud vara hommiku videvikus lehmi lüpsma, näinud, et üks loom sööb põhukoorma kallal, jooksnud tuppa tagasi. Sedaaega ”kitsega” kadunud see jutustaja minema ja hiilinud meierei tuppa ja jätnud ”kitse” sinna. Hiljem kuulnud, et meier viinud ”kitse” Viisu härrasrahva tuppa salaja. (Viisu mõis oli meiereist umbes 2 klm. eemal.) Kuhu aga ”kits” pärast sai, ei tea jutustaja. Kuid kitse tassimise aeg ühest perest teise kestnud harilikult jõululaupäeva õhtust kuni kolmekuninga päevani.
Arhiiviviide: ERA II 250, 554/5 (40)
Koht: Peetri khk., Esna v., Vodja-Viisu Rakvere (töök.), Tapa (eluk)
Esitaja: Mari Luik (72 a.)
Koguja: Leida Böckler (1940)
Tekst: Uueaasta tehti jälle sokku. See keis pähkle otsimisega. Üks kuju oli muidu. Sa pead ikka kudagi ütlema, ega sa tumm ole. Vat mis sa päheldega teed? Ega ma isi taha, sokk tahab.” Ja oli see asi kõik. Sokk oli ka õlgedest tehtud.
Arhiiviviide: ERA II 251, 453/4 (13)
Koht: Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Vana-Võidu
Esitaja: Anna Peterson (72 a.)
Koguja: Vello Eenveer (1938)
Tekst: Nääripääsokku tegid. Näärisokumäng. Mängiti näärilaupää ohtu. Ölest tehti sehuke ümber sants? Ja sarved paha (punutud sarved peale keerud). Siis võeti ahjuark, see pandi kahe jala vahele. Näärisokk pandi põrandale püsti seisma. Kaks tükki võtvad ahjuargi. Seisvad, seljad vastamisi. Teise pale on näärisoku poole, teise pale oli välja poole. Võtsid ahjuark jalgade vahele. See, kel pale väljapoole oli, pidi näärisoku maha lööma. Teine püüdis seda takistada, kel silmad näärisoku poole oli. Ikka löid maha ka, ei jõudnud seda takistada. Kes vöidu sai, siis oidis see omakorda kindi. Teine vahetati ära, siis käis edasi. Näärisokk oli üks meeter kõrge. Tehti nääripää lauba õhta, toodi siis öled tuppa pörandale.
Arhiiviviide: ERA II 302, 475/6 (304)
Koht: Valjala khk.
Esitaja: Liina Tampsö (72 a.)
Koguja: Paul Alvre (1942)
Tekst: /--/ Tegid näärisokku õlgedest ja pistsid sellel silma välja, viskasid õlgu lakke , et kuidas vili kasvab.
Arhiiviviide: KKI 45, 43 (18)
Koht: Türi khk.
Esitaja: Maria Pajumaa (s. 1892)
Koguja: Ülo Tedre (1967)
Tekst: Näärisokke tehti puust ja viidi teise talu ukse taha. Et kui hommikul ukse lahti teed, tuleb näärisokk sisse. Veel sellelgi aastal olid poolel külal näärisokud ukse taga.
Arhiiviviide: RKM II 290, 702 (41)
Koht: Kuusalu khk., Kolga-Aabla k.
Esitaja: Ida Birk (62 a.)
Koguja: Anne Hussar, Rein Saukas (1972)
Tekst: Pikkad õled mis uueks aastaks toodi tuppa, oli juba rahvakomme, tehti näärisokku ja suudari.
Arhiiviviide: RKM II 296, 188
Koht: Lüganuse khk., Aa v.
Esitaja: M. Kauks, A. Semmel ()
Koguja: Helene Liivak (1973)
Tekst: Jõulu ajal tehti õlgedest juilbukin (jõulusokk). Teine mees hoidis hobuse bukka, teine katsus tagurpidi jalge vahelt oraga teda maha lyya. Kui maha lödi, oli nali läbi.
Arhiiviviide: E 60114 (28)
Koht: Noarootsi khk., Eisturbi, Yrjas
Esitaja: Amani perekonna mitmelt liikmelt ()
Koguja: Paul Ariste (1927)
Tekst: Nääripäeval tehti näärisokku. Tehti õlgedest soku kuju, sabaks pandi vana viht. Teda veeti ringi ja tehti igasugust nalja.
Arhiiviviide: E 67214
Koht: Audru khk.
Esitaja: Anna Pirso (76 a.)
Koguja: E. Põltsam (1930)
Tekst: Velise pool tehakse õlest näärisokk, mida tüdrukutele ukse taha viiakse, kel õlest tehtud nääripoiss ukse taga saab sel aastal lapse, kui viiakse peremehele ukes taha siis tähendab see palju õnne ja poja saamist tuleval aastal, harilikult on peremehele ukse taha pandud õlest nääripoisil piip suus või mõni teine hinnaline asi poisi (õlgede) sisse ära peidetud, mis toodule kingituseks langeb.
Arhiiviviide: E 64218 (19)
Koht: Haapsalu l. < Vigala khk., Velise v.
Esitaja: M. Saaliste ja L. Oviir ()
Koguja: Voldemar Lao (1929)