Jõulupoisid
Tekst: Esimesel pühal pidid käima pühapoisid kellele siis kõiksuguseid andeid anti. Kui aga enne neid juhtus mõni naine tulema siis oli selle jaoks tehtud õlgedest pärg, mis tahmaga ära määritud. See pandi sellele naisele kaela, sest naine pidi tähendama õnnetust.Tekst: Jõulude aegu käisid poisid külas õlenuudid käes ja andsid pererahvale peksa ise öeldes: terveks, teravaks, terveks, teravaks jne
Arhiiviviide: RKM II 6, 40 (126)
Koht: Karja khk., Leisi v., Metsküla
Esitaja: Riina Aus (s. 1881 )
Koguja: Luule Mägi (1946)
Tekst: Jõuluaegas käisid noored mehed. Jõulupoisid tulid esimese püha omigu. Toodi pähkleid poistele. Poisid tõid äid pühi.
Arhiiviviide: RKM II 252, 226 (5)
Koht: Karuse khk., Muriste k., Tänavotsa t.
Esitaja: Elisabet Jõgi (73 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)
Tekst: Lorilaul. Lauldud sellised laule jõulupühil, külades ringi liikuvate jõulu või uue aasta poiste poolt. Nende “riimijaist”-tegijaist pole andmeid.
Arhiiviviide: ERA II 260, 211
Koht: Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk.
Esitaja: Peeter Truu (52. a.)
Koguja: Albert Truu (1939)
Tekst: Jõulus käisid poisid akna või ukse taga laulmas. Pärast kutsuti laulajd väljast tuppa, kus neile jõululeiba ja vahel ka jõuluvorsti anti. Missuguseid laule lauleti, ei mäleta ma enam. Jõulupoisiks käimine tegi poistele palju lõbu. Õpisid nad selleks laule kätte.
Arhiiviviide: E XV 45 (269)
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: M. Martna ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõulo essimese püha homiku käivad piesiksed poisid küla kautu ümber, mis Jõulo poisi nime kandvad. Kust see Jõulo poisi nime tulnud, ehk mis see õiete tähendab, seda ma ei tea, võib ola, et see essete Jõulo last Jeesust ehk Jeesuse otsijaid karjatsid pidi tähendama, mis sest nüüd keegi midagi ennam ei tea. Nenda sama on ka Nääre homekul, Nääri pois käimas. Vannal rahval oli mõnnel see ebausk et seda südamest soovisid et ika Jõulo ja Nääri pois pidi tulema; tüdrukud ei tohtend, ei Jõulo essemese püha homeko, ega Nääri homeko ialge teise perese minne. Jõulo homekul öödi tütrukule püksid pähe aetavad, Nääre homekul pide pois vist uue aasta õnne tooja olema; aga miks tütruk Jõulu homekul ei tohtend külase minna seda ma ei tea. Ühe vahe oli see Jõulo homekune ümber hulkumine väga suur, siis käisid tais kasvand mehed uhest perest teese, mis nüid ka nenda sama tehjakse aga mitte ennam homeko. Entisel ajal kui alles vanna mõise teenestus oli siis käisid teo mehed, need said siis tütrukute käest suka paela ja mõnned ka kindad, tubaka kottesi; muidugi mõista, et need üksi said keda neiud omale soovised iga neio andis siis ika selle poesile kellele ta ennast soovis. Nääri homeko anti vähikse nääri poisile kak kes keige varasem oli see sai raha oli poisisi 2-3 ehk enna koraga siis pidi iga üks kaku saama; aga üks haval ei antud teistele enam kui ainult essimisele. Nii sugused kingitused on nüüd vist maha jäänd ja sellega ka noorte meeste ümber hulkumene essimese puhe homekul kuid lapsed käivad ika veel Jõulo poiseks. Nüüd veel 1889 aastal on Valjala kuhelkodas s. perete neiud ühe naljaka tüki teenud: nemad pole mitte ennam viisiks votnud entist moodi peeniksest sitsiriidest tubaka kottsi tehja, vaid naad teinud vannast, paksust, amu ära prugetud, ahjo pääl suitsund hobuse reetest kottid valmis siis endese kirju suuspaila assemel tugeva kanepitakuse noori kotte suhu ja tuba taku tutt otsa; endiste kudruste assemel oled valged kupad erned omeldud, siis veel valge linnase longaka kotti saja täielik nime pääle tikkitud; et neiud ise nii sugust kotti poistele kätte anda ei tahtnud, ehk ei julgend seepärast olid kottid ka tännava ääre, nago tati tee tustid puu okksa riputud. et poisid nii sugust Jõulo kingitust oma pilkameseks pidasid on juba isse ennesest mõista, ja olid siis ka nago ööldakse Peast allumise otsani ennast täis pahandand. Seda nalja olid neiud ühe venna paarile teinud kes ka pareme kingituse väärt polegi /---/
Arhiiviviide: H II 18, 537/8
Koht: Valjala khk.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Kolm (1889)
Tekst: [Jõulu laupa] Omingu vara göivad noored boisid gülas, gus nendel omamad või sõbremad inimesed o. Siaal nendele andase vahel gingitusi: buaer gindid ehk sukabaeelu.
Arhiiviviide: H II 41, 538/40 (12)
Koht: Muhu khk.
Esitaja: ()
Koguja: A. Pallasmaa (1888)
Tekst: Mo essimeses kirjutuses jäid mönned tükid puuduliseks kus ma Jöulu ümber hulkumisest rääksin, sääl jäi nimitamata, et peenepe vähiksed poisid eesimese püha homiku; aga ka suuremad, se on noored mehed ja ka neiud ehk olgu ka vannad peremehed ika essimese püha pärast kergu juba üks teise juure vöeraks lähvad see on siis muidugi ilma kutsumata; aga nüüdsel ajal on juba rahvas ka natuke kasssinamad ja ei jo ennast täiesti täis, juua saab küll igalt polt nii palju pakutud kui keegi aga tahab, olgu siis et neile ka palju ka ei anda kes söömise pärast umber hulkuva: aga ku samad mehed saavad igal pool Jöulu aegus ka ausast vastu vöötud, olgu ta sugulane vöi vöeras; aga juua saab iga üks nii palju kui aga süda kutsud; sest siin tulebki et mönned ka piiri pedada ei oska. Keige suurem laituse väät asi on see, et norred mehed löötsapillidega ümber käivad.
Arhiiviviide: H III 5, 39
Koht: Valjala khk.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Kolm (1889)
Tekst: Joululauba õhtu käisid joulupoisid, kes soovisid kõiki. Sooviti võid ja piima, vasikaid.
Arhiiviviide: KKI 68, 155 (3)
Koht: Jämaja khk., Iide k., Rinna t.
Esitaja: Ljubov Herman (70 a.)
Koguja: Aino Tõnnson ja Vilve Tülp (1977)
Tekst: Esimese jõulupüha hommikul käisid poisid küla mööda laulmas majades. Neid poisse hüüti jõulupoisteks. Uuel aastal jälle käib nääripoiss mööda majasid õnne soovimas. ”Näärijaaku” ega ”nääritaati” ei tuntud.
Arhiiviviide: E XV 64 (362)
Koht: Kirbla khk.
Esitaja: M. Käärt (83 a.)
Koguja: Matthias Johann Eisen (1930)
Tekst: Jõulu-poisikesed tulid jõulu esimese püha omiku vara, kellu 6-7 ajal, kui ikka veel pime oli. Teretasid ja soovisid äid pühi. Neile anti õllekann kätte ja kui oli, siis pähklid ka. 14-15 aastased poisid käisid. Igas paigas ei käind. Senna läksid, kus tutvust ja sõprust ees oli ja kus lõbusamad vastuvõttu lootsid.
Arhiiviviide: ERA II 157, 610/1
Koht: Mustjala khk. ja v., Võhma k.
Esitaja: T. Varik (s. 1862)
Koguja: Amanda Raadla (1937)
Tekst: Esimene jõulupüha veeteti enamasti kodus. Noored poisid voisid käia naabertaludes jõulupoisteks. Naised ei tohtinud esimesel pühal teise peresse minna. Kui ta läks siis ähvartati visata pada kaela.
Arhiiviviide: ERA II 210, 135 (25)
Koht: Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k., Kõrtsi t.
Esitaja: Siinaida Haas ()
Koguja: Helmi Haas (1939)
Tekst: Vanasti esimese püha omigu oli jõulupoiss – noored poisid käisid kauda küla, said õlut, pähklid - laulsid.
Arhiiviviide: ERA II 195, 539 (53)
Koht: Karuse khk., Paatsalu v., Äärepere k., Kangru-Aadu t.
Esitaja: Juhan Kangur (70 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1936)
Tekst: Sindi lähedal Tani külas käis esimese jõulu püha hommikul - ”Jõulu poiss”, kellele ikka midagi pidi kinkima. Poiss käis terve küla läbi ja sai hulga kingitusi.
Arhiiviviide: E 56911 (3)
Koht: Tori khk., Suigu v., Kärneri t.
Esitaja: Anna Martin (70 a.)
Koguja: Voldemar Erm (1926)
Tekst: Erilise lugupidmise sees olid n.n. jõulupoisid need käisid salkade viisi talust tallu, külast külla ja mõnikord isegi vallast valda. Tantsiti, joodi ja söödi. Tülid ja kaklemised olid tundmata. Ka n.n. pühadevahel võis igal ajal jõulupoisse oodata, kes lõõtspillid kaenlas ja õle kubud seljas pererahva hariliku töö seisma panid ja tantsu lahti päästsid.
Arhiiviviide: E 64621 (15)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Alla Kommel (1930)
Tekst: Esimese püha hommikul algas noortemeeste n.n. ”jõulupoiste” külaskäigud. Naised ei tohtinud hommikul enne mehi ilmuda külla, sest arvati et siis maja õnn kaob, kes aga siiski külla tuli sellele visati paja krants kaela.
Arhiiviviide: E 67077/8
Koht: Käina khk., Kassari v.
Esitaja: Leena Rakaselg (67 a.)
Koguja: A. Erne (1930)
Tekst: Pühade ajal poisid käinud ringi kasukad pahempidi seljas ja vihad taga; ning käinud neljal käpal.
Arhiiviviide: E 67115
Koht: Karuse khk., Pibarootsi v.
Esitaja: Anna Treff (76 a.)
Koguja: Marta Martinson (1930)