Jõulusokk
Tekst: [Jõululaupäev] Pärast sööki on kuulda laulu ja koputamist ukse taga. Uks avatakse ja sisse astuvad jõuluhani ja jõulusokk. Nad laulavad ja tantsivad ning nõuavad jõuluandeid. Hanele visatakse vett ja sokule “lüüakse poksu”. Saanud anded, lähevad nad jälle minema.Tekst: Jõulupühil inimest loomadeks moondada on osalt tuntud näärisokk.
Arhiiviviide: ERA II 304, 315 (49)
Koht: Keila khk., Ohtu k.
Esitaja: ()
Koguja: Endel Pae (1943)
Tekst: [Jõulu-laupäev] Mõned noored jooksid maskeeritult talust tallu. Tüdrukud maskeerisid endid hanedeks, poisid sokkudeks, tehes sellega vanematele inimestele nalja.
Arhiiviviide: E 75375/8
Koht: Rõngu khk., Kirepi v.
Esitaja: Anna Pless (u 73 a.)
Koguja: E. Grünfeldt (1931)
Tekst: Jõululaupäeva õhtul “sokutegemine.” Võeti hobuse look. Kõverikku pidi asetati see vastu maad. Looga otsade vahele pandi pikem puu, mille ühte otsa seoti luud, mis pidi soku saba olema. Mees istus ise kaksiti sellele vahepuule. Mees oli valge linaga kaetud ja õlest sarved peas, mis andsid talle soku kuju. Toas oli nurgas veega täidetud kapp. Sokk kastis saba vette ja pritsis siis seda vett külalistele toas vastu silmi j.n.e. Joonis.
Arhiiviviide: E 67465/6 (17-18)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Suigu v., Raiesniku t.
Esitaja: Mihkel Jakobson (110 a.)
Koguja: Felix Thomberg (1930)
Tekst: Noormehed valmistasid jõulusokku, selleks võeti õlule look ja pahempidine kasukas üle, neiud aga valmistasid jõuluhani.
Arhiiviviide: E 67255
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Siis tehti veel seda: pandi kasukas tagurpidi üle lookade, kaks õlest sarve ette ja mees puges sinna vahele. Nii mindi teise tallu sisse ning tehti soku häält, sarnased külaskäigud olid suuresti tarvitusel.
Arhiiviviide: E 67059/61
Koht: Audru khk., Võlla v.
Esitaja: Jaan Joosep (85 a.)
Koguja: Hubert Pommer (1930)
Tekst: /--/ Mõnel pool tulevad jõuluani ja jõulusokk tuppa. Mõlemil on suured karvupidi kasukad seljas. Ühel on viht käes ja jäme malk kasuka käises, teisel valge look jalgevahel. Nad hüppavad, laulavad ja paluvad andi. Niisugused olevused ennustavad talule hääd tulevikku ja neile antakse palju jõuluandeid.
Arhiiviviide: E 67050/1 (1)
Koht: Audru khk., Sauga v.
Esitaja: (70 a.)
Koguja: G. Tiits (1930)
Tekst: Jõulud on nalja- ja lõbupühad. Meil tuletatakse seda naljategemist meelde “jõulusokuga”. Mainitu teeb nalja nii kodus kui ka külas, kus talle maiustusi antakse.
Arhiiviviide: E 70549/50
Koht: Otepää khk.
Esitaja: ()
Koguja: Merike Luht (1930)
Tekst: Jõule, tõlgitsetuna “lõbupühana” on sellistena peetud ka germaanlaste keskel juba õige varakult, mida osalt n.n. “sulane Ruprecht” e. jõulutaat saksa algupärana tõendab. Eestis esines viimasena “jõulupukk”, “jõulusokk” või “jõuluhani”. Look jalgade vahele asetatud, üla õla nööriga kinnitatuna, tekk või kasukas üle pea, algab n.n. “jõulusokk” naljategemist perekondlikus ringkonnas, mis aga tihti nagu külale sihituna, palju laiaulatuslikuma ilme võtab. Samal põhimõttel moondusid tüdrukud “jõulu-haneks”…
Arhiiviviide: E 67554/7
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Robert Koch (1930)
Tekst: Kuidas jõulu sokk tehakse. Mees paneb pahupidi kasuka selga. Hobuse look pannakse jalgade vahelt läbi rihmaga õla päält läbi ette poolne looga ots tehakse pea õlgedest punutakse sarved, linadest habe. Tahapoole looga otsa pannakse sauna vihast saba. Sokk tuleb tuppa ja hakkab poksima.
Arhiiviviide: ERA II 93, 660 (12)
Koht: Kärla khk., Kogula k, Koka t.
Esitaja: Leonilla Põld ()
Koguja: Leonilla Põld (1935)
Tekst: On moonutatud inimesi loomadeks ja on tulnud ette ka kurg, tönk, sokk, ja pukk, aga vanemad inimesed ei tea, miks seda tehti.
Arhiiviviide: ERA II 211, 219 (Fd)
Koht: Vändra khk., Vändra al.
Esitaja: Aino Vain ()
Koguja: Aino Vain (1939)
Tekst: Sokul oli suur lina ümber. Ega see ”sokk” olnud muu keegi, kui inimene. Sokul oli pea ja sarved tehtud mingist kõvemast asjast. Võib-olla ka papist. Sokk tuli sisse just kõige suuremal heal tujul. Siis ehmatasid kõik, sest sokk tuli nii järsku. Pärast oli siis jälle nalja. Sokk tegi ju tempe. Eks ta sellepärast tuligi.
Arhiiviviide: ERA II 211, 372 (26)
Koht: Vändra khk., Vändra al.
Esitaja: Vally Kibar ()
Koguja: Vally Kibar (1939)
Tekst: Jõuluhaneks käivad ikka tüdrukud, sokkudeks mehed.
Arhiiviviide: E 8?VI 29 (123)
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929-1931)
Tekst: Esimese püha hommikul ilmus jõulusokk. Viimast edendas keegi küla-noormees, kes oli moonutatud sokuks: pääs sarved, silmadeks vasknööbid, sabaks viht, mille kastis veetoobrisse ja raputas, hüppas mökitas ja poksis.
Arhiiviviide: E 67309/11
Koht: Urvaste khk.
Esitaja: vanainimesed ()
Koguja: Erik Siliksaar (1930)
Tekst: Esimesel pühal varahommikul ilmus jõulusokk. Sokku etendas keegi küla-noormees, kes enda oli moonutanud sokuks: pääs sarved, silmadeks vasknööbid, sabaks viht, mida kastis veetoobrisse ja raputas. See sokk tegi palju nalja nii noortele kui vanadele, ta hüppas, mökitas ja poksis.
Arhiiviviide: E 67949/52
Koht: Keila khk., Käru v., Jõeküla
Esitaja: Anu Blüder (86 a.)
Koguja: Ida Blüder (1930)
Tekst: Jõul on nalja– ehk lõbupüha, ”jõulupukk” teeb jõulu laupäeval kodus nalja, ka läheb ”jõulupukk” võõrsile nalja tegema, kust talle antakse mitmesugust suhupistet.
Arhiiviviide: E 70746/51
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Helmi Lehti (1930)
Tekst: Neil oli jõuluvana asemel “jõulupukk” või “jõulusokk” ja jõuluhani. Jõulupuki ülesandeks on lõbutegemine. Jõulupukiks hakkas keegi noormees. Selleks pannakse hobuse look põigiti jalgade vahelt läbi, aga nii, et otsad üles pidi seisavad. Looga otsad seotakse nööriga kokku., nii et nöör loogakandjale üle õla tuleb. Ette keeratakse õlgeist pukisarved, taha otsa saba ja ubadega täidetud kinnas. Siis pannakse kasukas üle pää ja pukk ongi valmis. Ta tuleb koju nalja tegema, katsub lapsi sarvedega puksida ja viskab lastele ube. Uuemal ajal on jõulupukk heldemaks saanud; ei viska ube nagu vanasti, vaid õunu, pähklaid ja kompvekke.
Arhiiviviide: E 70953/6
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Ella Pärn (1930)
Tekst: Mitte ainult õlgedest ega heintest tehtud passidega ei peksnud noored teine teist, vaid ka vitsadega. Vitsa annavad kas ”jõuluhaned” ehk aga antakse ”jõuluhanesid”. Hanede andmine synnib tavaliselt jõululaupäeval vihtlemise ajal. Pajuvitsu võetakse lavale kaasa ja lyyakse nendega teineteisele mööda paljaid kintse, yteldes sealjuures hani! Saaremaal võtab pereisa hanede andmise enda peale. Ta läheb kõige enne lavale vihtlema, siis kodukondsed. Pereisa jääb lava juurde põrandale lavalt allatulijaid ootama. Neile anab ta kolm korda vitsaga ja hüüab ise hani, hani! asemel näkk! näkk! Ykskõik, kas hani, hani! ehk näkk, näkk öeldakse, ikka nimetatakse niisugust vitsaga löömist ”hanede andmiseks”. Miks löömisel niisugune imelik nimi? Nagu näha, päris hanede andmine jõuluhanedest. Jõulus käisid peale pukkide, sokkude, karude jne. veel kured ja haned mööda majasid. need haned olid maskeeritud inimesed. See pyydis enesele hane kuju anda. Hanivarustus tehti hanesarnase nokaga; mõnikord võeti paar lauatykki, millised löödi teineteise vastu; teisal valiti jälle nokaks mingisugune puujuurikas; ka kinnitati kohati noka kylge pärishane kuivatud hingekõri, milles herneid ragises. Saaremaal kandis hani peas õlest mytsi; hane käes ja jalad olid õlgedega mässitud. Hane keha kattis ymberpöördud valge kasukas. Hani hoidis vitsa käes, andis vitsaga enamasti noortele pihta, nokaga aga ka vanematele. Igatahes on jõulupass siin-seal jõuluhanevitsaks moondunud, õlgdest passi asemele vits, sagedasti pajuvits võetud. Tekib kysimus, miks niisugune passidega peksmine ehk hanede andmine jõuluks? Meieaegsed inimesed ei tea sagedasti enam seletust anda, seda enam et komme laialt kadunud. Mõnes kohas arvavad vanad inimesed ometi, et luuakse passidega ja vitsadega hea lõikuse pärast. Tartu pool arvati korra: ega põld muidu vilja kanna, kui teda ei kynta, ega väetata. See väide tuletab jõuluõlgi meelde. need toodi vanasti tuppa põrandale selles usus, et siis vili paremini kasvab; jõuluõled avaldavad mõju suvisele lõikusele. Sama väide maksab jõulupeksugi kohta. Löömisest vitsaga või õlgedega loodeti jõudu löödavale jõudu ja tervist anda.
Arhiiviviide: E 72675/6
Koht: Helme khk., Tõrva
Esitaja: ()
Koguja: E. Taul (1931)
Tekst: [Teisel pühal] Õhtul tuli jõulusikk. Siis oli see nalja tipp. Jõulusikuks oli mõni vanem meesterahvas, kellel kasukas pahempidi seljas ning oinasarved peas. Sikule anti vorsti ja taari. Kui sikk oli läinud, viidi oled toast.
Arhiiviviide: E 75305/6
Koht: Kodavere khk., Kokora v.
Esitaja: Sofie Klaos (s. 1853)
Koguja: Tamara Kartetschnikoff (1931)
Tekst: Levinud oli ka komme käia jõuluõhtul sokkudeks maskeerituna külas.
Arhiiviviide: E 75705/10
Koht: Rõngu khk., Uderna v.
Esitaja: ()
Koguja: Linda Särg (1931)
Tekst: Tehti ka mõnest inimesest pukk, pandi pilbastest sarved, õlgedest ja köitest saba, kasukad ümber ja ta pidi hüppama siis teiste ees.
Arhiiviviide: E 76590 (5)
Koht: Pühalepa khk., Kärdla mõis
Esitaja: Ada Grünberg ()
Koguja: Pauliine Reikmann (1931)
Tekst: Jõulus käisid vanasti peale sikkude, sokkude, karude j.t., veel kured, haned mööda maju. Need haned olid maskeeritud inimesed.
Arhiiviviide: E 84298/9
Koht: Karula khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1933)
Tekst: Talud, mis olid kalastuskohtadest kaugemal tehti jõululaupäeval “sokku”, s.o. võeti hobuse look: ühe otsa külge seoti sauna viht ja teise külge 2 haruline õlgedest tuuts, see pidi kujutama sarvi. Kell 12 istus mõni juuresolijaist looga otsa ja teised tõid valge lina ja viskasid selle istujale selga, aga niiviisi et viht ja õle tuust välja jäi. Kui “sokk” juhtus olema vee toobri lähedal, siis kastis istuja viha vette ja viskas sellega vett juuresolijaile, eriti aga tüdrukuile. Vahel mindi sokku tegema teise tallu.
Arhiiviviide: E 84790/1
Koht: Pärnu khk., Reiu v.
Esitaja: Jakob Saar (59 a.)
Koguja: Victor Redtshenko (1933)
Tekst: Vanasti käidi sokkudeks jõulud ja uuel aastal, nüüd enam ei.
Arhiiviviide: E 8?VI 58 (247)
Koht: Setu khk.
Esitaja: Anne Vabarna ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929-31)
Tekst: Ka sokuks käisid noored mehed jõuluks. Sokud panid karuspidi kasuka selga, et oleksid hästi soku nägu.
Arhiiviviide: E XV 3 (4)
Koht: Saaremaa
Esitaja: Iida Niggol ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõuluõhtuks tehti tuppa kiik. Köis visati üle 2 kokkutõmmatud parre ja seoti alt kokku; see oli kiik, selle köie peale istuti. Meil oli 2 kiike, natuke maad esimesest kiigest tehti veel teine kiik. Kiikujad katsusid vastamisi teine teisega kokku puutuda. Sokk nõudis kaeru, talle anti pähkleid.
Arhiiviviide: E XV 57 (328)
Koht: Tõstamaa khk., Soliste
Esitaja: Erikson ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)
Tekst: Jõulude ajal tehi ”imlbaken”. Võeti look. Sellele tõmmati köis ymber. Look võeti jalge vahele. Kõige yle võeti tekk. Luud pandi taha sabaks. Jõuluõlist (imlebos) pöörati sarved pähe. Pukk möökis ja peksis sabaga lapsi.
Arhiiviviide: ERA II 1, 696 (31)
Koht: Reigi khk., Rootsi k.
Esitaja: Johan Beekman (62 a.)
Koguja: Paul Ariste (1928)
Tekst: Jõulusokk käib harilikult kolmas püha õhtul. Tal olid suured sarved õlgedest tehtud niisama sugused, kui kingissepa jalad. Oli ka mõni, kel olid harilikud soku sarved. Sokk oli valmistatud hobuse looga peale, üle looga oli üks riie. Sabaks olid neil vanad vihad. Kui sokk kuskile tuli, siis kastis ta saba vette ja kui ta end liigutas, siis said kõik, kes aga ees olid. Sokk sai selle eest süüa ja juua. (Sokud käisid vanasti, nüüd nad enam ei käi.)
Arhiiviviide: ERA II 105, 390 (6)
Koht: Anseküla khk., Abruka v., Länga k, Kääru t.
Esitaja: ()
Koguja: Linda Arge (1935)
Tekst: Jõuluks tehässe sioksi vigurisi. Võetassõ riie üle piä, käüässe künges ning laksutassõ töngi lõugõga – ollõ jõulu oenas.
Arhiiviviide: ERA II 133, 111 (1)
Koht: Kihnu khk., Sääre k.
Esitaja: Engel Matt (s. 1870)
Koguja: Theodor Saar (1935)
Tekst: Jõulu esimesepyha omiku käisid jõulusokud. Viht oli sabase siutud ja… Pahurpidi kasukas mehel selgas. Käis soku moodi nellä käpa peal. Kui ta siis kuskilt leidis vett, siis pistis saba sisse ja siis peksis sellega teisi inimesi.
Arhiiviviide: ERA II 16, 208 (44)
Koht: Karuse khk., Lõo k., Niitvälja t.
Esitaja: Aadu Aumann (74 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)
Tekst: Vanarahvas räägib, et jõulusokkusid olnd. Ma’p pole neid näind mette. Riietest vist tehti.
Arhiiviviide: ERA II 164, 444 (9)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Põllu k.
Esitaja: Ann Kraun (65 a.)
Koguja: Linda Köögardal (1937)
Tekst: Jõuluks toodi õljed tuppa. Jõulupukka tehti, sarved pähä ja pahampidi kasukas selga. Keidi sellega peredes õlut norimas.
Arhiiviviide: ERA II 188, 325 (88)
Koht: Käina khk., Nõmme k., Kopli t.
Esitaja: Liisa Annus (s. 1892)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Jõulupukka tehti. Kaks pahempidi kasukat pandi ühe mehe selga, üks kätest ja teine jalgadest. Labakindad olid tal kääs ja jalgas. See pidi toas käpuli maas käima. Igaüks võis teda peksa ja teha, mis tahtis. Sellega keidi mööda küla ja saadi siis õlut. Kui üks pukk ära väsis, siis tehti teine jälle. Sedasi keidi arilikult esimese püha õhtu.
Arhiiviviide: ERA II 188, 342/3 (26)
Koht: Käina khk., v. k., Lahe t.
Esitaja: Jaan Suuster ja Leena Suuster (s. 1874 ja s. 1877)
Koguja: Enda Ennist (1938)
Tekst: Joulupühade aeg tehti joulupukka. Kaks pahampidi kasukat, üks kätest, teine jalgadest läbi pandi ühele poisile selga, puust lauad pähe, sarved ka. Isi tõmmas siis lougi nöörist: plakk, plakk ja plakk. 30-40 poissi seltsis keisid ringi. Ega nad seepärast nii palju joond, mindi teise peresse jälle. See oli siis sedaviisi moodis.
Arhiiviviide: ERA II 189, 91/2 (100)
Koht: Emmaste khk., Tohri k.
Esitaja: Mihkel Kivi (s. 1864)
Koguja: Enda Ennist (1938)
Tekst: Jõulu aegas tehti sokku. Vibu, õlesarved pähe, kasukas peal. Mees oli seal all. Käisid küla peresid mööda esimese püha omikul ja uieaasta omikul.
Arhiiviviide: ERA II 195, 134 (59)
Koht: Karuse khk., Paadremaa k.
Esitaja: Tõnis Pärnpuu (73 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1936)
Tekst: Üks inimene on ja look on. Loogale on seotud ühest otsast teise pael, tagumise looga otsas on viht. Ise istud paela peal, istujal on karune kasukas seljas ja vitsutad looka, see viht on taga kui saba mis tõuseb üles ja alla.
Arhiiviviide: ERA II 211, 681 (31)
Koht: Tori khk.
Esitaja: Ernestiine Tomson (60 a.)
Koguja: L. Univer (1939)
Tekst: Jõululoomadeks, kes jõuluajal nalja tegid, oli jõulupukk, jõulusokk ja jõuluhane.
Arhiiviviide: ERA II 208, 596 (6)
Koht: Põlva khk., Peri v., Partsi k.
Esitaja: ()
Koguja: Heino Narusk (1939)
Tekst: Saaremaa Jõulu puk. /---/ Olgu se ka ni vaene et temal ei polle osta otsa leiba kääs aga keik se asta korjavad nemad parremal ju täied Jõuluõhtaks. Kevade varra kui kalla püüda on on se jutt iga Mehe suus se parrem kalla on Jõulu kalla …
Arhiiviviide: E 263
Koht: Läti < Saaremaa
Esitaja: ()
Koguja: J. Gipsle (1862)
Tekst: Jõulu sokkuksi ega muid loomi pole nende pool nähtud.
Arhiiviviide: ERA II 211, 529 (25)
Koht: Tori khk., Taali v., Raba k.
Esitaja: Mihkel Mitt (65 a.)
Koguja: H. Mitt (1939)
Tekst: Loomadeks moonutamisest ei teata midagi.
Arhiiviviide: ERA II 213, 430 (25)
Koht: Halliste khk., Parmase k.
Esitaja: ()
Koguja: K. Soolo (1939)
Tekst: Jõulupukka tehti. Vana kasuka käiste sisse aeti obuselook ja see seoti mehe kukla peale otsad ülespidi. Pahempidi kasukas on mehel selgas, ise tegi kitse äält. Seal oli üks poiss, kes teda juhtis. Need, kes sedasi keisid, said külast juua.
Arhiiviviide: ERA II 254, 509 (39)
Koht: Reigi khk., Jõesuu k.
Esitaja: Konstantin ja Leena Laid (s. 1870 ja 1890)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Jõulu tehti sokku ja nääri oli ani. Sokk tehti sedaviisi et mees oli na küürakil, sõba oli üle, õlest sarved ja saba. See tehti niisama nalaks, keidi taga mööda küla ja saadi õlut siis. Sõba on hiidlaste voodivaip, läbivillane, toimne, lambamusta ja valge ruuduline.
Arhiiviviide: ERA II 254, 60 (4)
Koht: Käina khk., Nõmme k.
Esitaja: Liisu Tammeveski (s. 1892)
Koguja: Enda Ennist (1939)
Tekst: Jõulu noored inimesed panid pahupidi kasuka selga. Sarved olid peas, raudora oli käes, see oli nokaks. Käisid siis teistes peredes, torkas nokaga igaühte, aga ikka kõige pealt seda, kes teda joomata jättis.
Arhiiviviide: ERA II 27, 182 (41)
Koht: Nissi khk., Riisipere v., Seppu k., Võhma t.
Esitaja: Ants Pikaro (79 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Pukk või lammas või kits või karu või mis tehti jõuluks, see oli nooremate nali. Käis teises peres. Põhud oli toas jõulu.
Arhiiviviide: ERA II 27, 192 (4)
Koht: Nissi khk., Riisipere v., Ande k., Toomanni t.
Esitaja: Jüri Seerveldt (84 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Jõulus tehti tonti, kurge ja pukki. Pandi pahempidi kasukad selga. Raamat oli käes, pani lapsi lugema.
Arhiiviviide: ERA II 27, 194 (15)
Koht: Nissi khk., Riisipere v., Ande k., Toomanni t.
Esitaja: Jüri Seerveldt (84 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Jõuluid pühitseti ikka heaste. Õlut tehti ja toodi viina koa. Jõulu anti liha, pada pandi kerisele lihaga. Vorstid ja pudru oli jõululaupäeva õhta. Põhud toodi tuppa. Jõulupukkisi tegid. Karutantsitajad olid. Pukil oli valge riie ümber, õlest sarved olid peas. Õl’ga visati lakke, katsuti sellega rukki õnne.
Arhiiviviide: ERA II 27, 349 (3)
Koht: Nissi khk., Riisipere v., Mustu k., Rüütli t.
Esitaja: Tõnu Leisman (83 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1930)
Tekst: Jõulusokku ma vähe mäletan. Läeb teise perese. Jõuluvigurid teind. Ainult mängad. Nagu pulma peelgi. Panti munder ümber ja sarved pee, et täis sikk on, teised seltsis. Läks teise perese.
Arhiiviviide: ERA II 34, 151 (1)
Koht: Kihelkonna khk.
Esitaja: Mihkel Poopu (s. 1853)
Koguja: Oskar Loorits (1931)
Tekst: Maskeeritud loomakuiusid tehti jõulusokkule, kurele ja hani. Maskeeriti puuvärviga ja tahmaga. Jõulusokk tantsis, kurg tõi süles nuku ja hani võttis nokaga kinni pereema kuuest. Neile anti siis kõigile andeid. Kaaslasi neil ei old.
Arhiiviviide: ERA II 89, 330 (39)
Koht: Järva-Madise khk.
Esitaja: ()
Koguja: Elmar Vahter (1935)
Tekst: Jõuluks on tehtud jõulusokku, neid maskeeritakse kasukanahkega. Need ”möllasid” ja ”hullasid”.
Arhiiviviide: ERA II 91, 197 (13)
Koht: Jõelähtme khk., Jägala
Esitaja: Johannes Kamkvist, Pauliine Kamkvist, Mari Pressraud (s. 1871, 1882, 1858 )
Koguja: Heinrich Hendrikson (1935)
Tekst: Jõulupokk. Jõulu-naljamäng. Keegi inimene maskeeritakse pokaks. Pannakse talle mingisugune riie üle tehakse pea, ja pähe hästi suured sarved. Köis kaela ja kaaslased hakkavad pokka mööda küla talutama. Igas majas pokk karjub: “Plää, mää, tahan juua!” Siis antigi pokale õlut juua. Kes tahtis pühade ajal purjutada, seda tehtigi pokaks. Seda mängu on mängitud vanemal ajal vanemate inimeste poolt.
Arhiiviviide: ERA II 93, 70 (8)
Koht: Käina khk., Selja k., Laari t.
Esitaja: Mare Tisler (s.1877)
Koguja: Herlinde Upmann (1935)
Tekst: Jõulusokk. Toodi üks hobuse look seoti köis otstest kinni, siis seoti üks saunaviht teise otsa ja teise otsa õlgedest keeratud tuustid. Siis läks inimene looga ja köie vahele, köis üle õla ja look jalge vahel ise oli heasti kõveras siis pandi vana kirisõba üle ja jõulupukk oligi valmis. Küll see pukk siis kargas ja tantsis ja karjus mpää-pää. Joonis.
Arhiiviviide: ERA II 93, 215/6 (36)
Koht: Reigi khk.
Esitaja: Ann Berkhols (s. 1866)
Koguja: Kalju Pall (1935)
Tekst: Jõulu hommiku teevad noored mehed jõulu sokku ja käivad perest peresse ümber (noorte nali).
Arhiiviviide: H II 17, 566 (10)
Koht: Hanila khk., Virtsu
Esitaja: ()
Koguja: Aadu Reimann (1889)
Tekst: Pühade ajal käisid moonamehed meil õlut joomas. Pühade ajal tegid nad kitsed ja karud.
Arhiiviviide: KKI 37, 293/4 (1)
Koht: Koeru khk. < Peetri khk.
Esitaja: Elviine Ilmas (80 a.)
Koguja: Rudolf Viidalepp (1964)
Tekst: Siis tehti puust siukene külavanem. Selga pandi talle riided postikott. Seda viidi ühest perest teise. Külavanem käis head uut aastat soovimas. Jõulude ajal tehti ka jõulusokk.
Arhiiviviide: KKI 67, 353/4 (2)
Koht: Jämaja khk., Mõisaküla k.
Esitaja: Pauliine Vipp (80 a.)
Koguja: Koidula Mõttus (1976)
Tekst: Jõulusokud käisid. Inime pani ennast neljakäpakile, midagi pandi sinna habemeks, nagu sokul on. Soku moodi ikka. Sokul oli nöör kaelas. Vahel tantsis neljakäpakil. Tegi oma häält, sokk tegi sedasi nagu sokk ikka teeb.
Arhiiviviide: KKI 67, 426 (4)
Koht: Jämaja khk., Ohessaare k., Lille t.
Esitaja: Viiu Tilts (85 a.)
Koguja: Merle Kingi (1976)
Tekst: Jõulusokku tegi inimene: käis neljakäpakil, talle pandi habe ette ja nöör kaela. Soku peremehel oli kepp käes. Kui sokk vastu hakkas, sai keppi. Sokk tantsis ja mökitas.
Arhiiviviide: KKI 67, 66/(4)
Koht: Jämaja khk., Ohessaare k., Lille t.
Esitaja: Viiu Tilts (85 a.)
Koguja: Merle Õun (1976)
Tekst: Talgujääras on vanast ajast oln. Lamma pia, sellega puksis. Pidi tugev mees olema, kes võttis teise mehe selga ja siis puksis. Jõulusokust olnud laul, kuid ei mäleta.
Arhiiviviide: RKM II 1, 265 (7)
Koht: Muhu khk., Kantsi k., Keldri t.
Esitaja: Ivan Oidekivi (68 a.)
Koguja: Selma Lätt (1949)
Tekst: Jõulusokk tehti: puust oli pee, silmaaugud ning suu, alumine uul liikus ka, lambanahk oli ümber, tuli põles sihes. Kurat! Nõndat suu tulepurskaja mägi oli.
Arhiiviviide: RKM II 18, 124 (35)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k. Kääru t.
Esitaja: Miina Malk (60 a.)
Koguja: Heino Tarkin (1947/8)
Tekst: Jõulul tehti sokku, uieaastas oli kurg ja kolmekuningas karu. Kui ma lapselik olin, sis tehti. Nüüdsel aal põle änam. Õlut toodi juua. Pähklid koa piuga.
Arhiiviviide: RKM II 252, 253/4 (4)
Koht: Karuse khk., Õeküla v., Matsi t.
Esitaja: Anna Suu (67 a.)
Koguja: Erna Tampere (1938)
Tekst: Jõulu ajal käis sokk, nääris kurg ja kolmekuningas karu. Noored mehed käisid nendega. Jõulu 1. püha hommiku tuli sokk. Sarved olid peas, pahupidi kasukas seljas. Kurel oli kure nokk. Karu oli käpakil maas. Karule oli kott ka alla pandud, et isane. Ma napsasi selle noaga ää. Küll oli siis sõda! See oli, kui mina noor olin. Vahepeal kadus ära. Möödunud aastal oli nääri ajal siin sokk. (M. Laasi tütar ütleb, et tema teada käisid kõik koos – kurg, sokk ja karu. Tänavu käis sokk. Anna Truumaa järgi käis Paadremaal kolmekuningas kurg.)
Arhiiviviide: RKM II 254, 194 (25)
Koht: Hanila khk., Ridase k. < Karuse khk. < Lihula khk., Meelva k.
Esitaja: Marie Laas (s. 1890)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)
Tekst: Jõulupühadel oli seuke mood, siis käidi talust taluse, tehti ringimängu ja tantsiti. Igas peres oli kodukeedetud õlut. Jõululaupa tuli jõuluani sauna kus pahad lapsed pidid vitsu saama. Jõululaupa õhtu käis jõulusokk. Sokkudel olid kaasaskäijad, neil olid pähkid kotis. Pähkid anti igast talust.
Arhiiviviide: RKM II 54, 391/2 (6)
Koht: Pöide khk., Asva k, Alangu t.
Esitaja: Anna Kivi (71 a.)
Koguja: Erna Tampere (1956)
Tekst: Jõulu õhtul tehakse ”Jõulupukka”. Poisil, kes enesest jõulupukka tahab teha, pannakse hobuse look põigiti jalgade vahelt läbi, otsad ülespidi, siutakse looga otsad nööriga ühte, nii et nöör üle õla tuleb. Ette poole looga otsa keerutatakse hõlgedest puka sarved taha otsa – saba ja ubadega täidetud kinnas, selle peale pannakse poisile sõba /tekk/ üle pea ja puk on valmis. Puk läheb küla kaudu peredesse möllama, kus ta ka sarvedega puksib takkand ube maha laseb, mis eest talle jälle heaste õlut antakse.
Arhiiviviide: E 19094
Koht: Haapsalu l.
Esitaja: ()
Koguja: Johannes Ligema (1895)
Tekst: Jõulus on heinad põrandal, kolmekuningapäeval õled. Tehti sikku; õlgedest. Pandi sarved pähe, lina võeti ümber, viht pandi sabaks, kasteti veepange – siis pritsiti.
Arhiiviviide: E 57386 (54)
Koht: Tallinna l.
Esitaja: Mari Pääsuke (61 a.)
Koguja: Marie Sengbusch (1926)
Tekst: Jõulumänge olid jõulupukk ja kiisk. Jõulupukk oli keegi mees, kasuk pahempidi seljas. Mees tegi lastele kõiksugu nalja. Kiisk oli õlest tehtud kolmejalane. Seda kanti hammastega kohast teise.
Arhiiviviide: E 60362 (8)
Koht: Noarootsi khk., Paslepa < Käina khk.
Esitaja: Leena Annus (72 a.)
Koguja: Paul Ariste (1927)
Tekst: Inimesele tehti õlgedest sarved ja saba. Siis kastis ta saba vette ka pritsis nõnda teistele vett vastu nägu, sääljuures ise siku vigureid tehes.
Arhiiviviide: E 64918 (1)
Koht: Põltsamaa khk.
Esitaja: ()
Koguja: Linda Teder (1930)
Tekst: Lastel on jõulud pühad mida nad juba kaua ootavad enne pühi. Kuid hirm on neil ka neid oodates. Kardetakse jõuluvana ja jõulu pukka. Nende kahe mehe ees tahtsid kõik lapsed head lapsed olla. Jõulu pukk oli mees sellele oli õle vihk ümberseatud ja siis õhtul kui lapsed saunas nutavad toob ta neile jõuluhanesid. Jõulu haned aga on lihtsad vitsad, mis kannavad nime jõulu haned. Vähe on Noarootsis jõulu kombeid kuna uuel aastal on neid rohkem.
Arhiiviviide: E 65351 (1)
Koht: Noarootsi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Meeta Kopamees (1930)
Tekst: Tähtsamaks lõbustuseks oli ”jõulu sokk”. Keegi noormees paneb enesele hobuse looga põigiti jalgade vahelt läbi, nii et looga otsad ülespoole seisavad. Looga otsad seotakse nööriga kokku, nii et nöör noormehele üle õla ulatub. Eespoolsele looga otsale kinnitatakse õlgedest sarved. Valge lina tõmmatakse üle ”jõulu soku” ja sabaks pandakse sauna viht mis märjaks on kastetud. Nii mindakse talust talusse ja tehakse kõiksuguseid tempe ja pritsitakse juuresolevaid isikuid.
Arhiiviviide: E 65570/1
Koht: Audru khk., Võlla v.
Esitaja: ()
Koguja: Artemi Kõlvart (1930)
Tekst: Tehti jõulu ani ja sokku. Kasukad olid pahempidi seljas. Anil oli viht käes ja jäme malk kasuka käises. Sokul oli valge look jalgade vahel. Need ennustasid talule hääd tulevikku ja neile anti palju andeid.
Arhiiviviide: E 67006 (42)
Koht: Audru khk., Sauga v.
Esitaja: Jaan Joosep (86 a.)
Koguja: M. Linde (1930)
Tekst: Teisel pühal käis külas ringi ”jõulu sokk”. Sokuks oli keegi mees, kes enesele pahupidi kasuka selga ajanud. Talusse sisse minnes asus ta looga pääle, mille ühte otsa olid seotud kaks õlgedest keerutatud sarve kuna teises otsas täitis saba aset viht.
Arhiiviviide: E 67040/3
Koht: Mihkli khk.
Esitaja: naine (73.a.)
Koguja: E. Kask (1930)
Tekst: [Jõuluajal]. ”Jõulupukk” oli naljategijaks kodus, tihti ka külas, kus talle ka süüa antakse.
Arhiiviviide: E 70942/8
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: E. Miitra (1930)
Tekst: Tehti jõululoomi, nagu: “jõulusokki”, “jõulupukki” ja “jõuluhani”. Jõulupukki ja jõulusokki tegi enamasti meesterahvas, selleks pani ta looga põigiti jalgade vahele, seoti looga mõlemad otsad nööriga kokku ja nöör visati üle õla. Selga pandi kasukas või tekk ja sarnane jõululoom tegi kodus nalja ja käis ka külas nalja tegemas. Jõuluhaneks tegid endid noored tüdrukud. Pandi pahempidi kasukas selga ja võeti vitsakimp kätte – jõuluhani valmiski.
Arhiiviviide: E 70779/82
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: H. Grossvald (1930)
Tekst: [Jõulukombed] Kaks inimest moonutavad end, üks jõuluaneks, teine jõulusokuks. Jõuluanele antakse siis vett ja jõulusokule leiba.
Arhiiviviide: E 70978
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: J. Teppo (1930)
Tekst: Mõned lustlikud noored riietusid aga juba siis [vanal ajal] naljakalt. Tuntumad olid “jõulusokk” ja “jõuluhani”. “Jõulusokuks” riietus mõni noormees. Talle pandi kasuk selga, olestkeerutatud sarved pähe ja saba taha. Kätte anti talle kotikesega ube. “Jõulusokud” läksid külla ja liitusid teiste “jõulusokkudega”. Nad läksid siis koos mõnda tallu. Talus viskasid nad lastele ube sülle. Hilisema aja “jõulusokud” olid aga paremad. Neil oli ka õunu, kompvekke ja piparkooke kaasas, mis nad siis lastele rõõmustuseks kinkisid. “Jõuluhanid” olid neiud, kes ka ümber riietusid. Neile pandi kasuk pahempidi selga, nii et üks käiss pääkohale jäi. Selle käise läbi pisteti kepp, mille otsas oli nikerdatud hani pää. Need neiud käisid taludes nalja tegemas. “Jõuluhaned” ja “jõulusokud” said harilikult talu perenaiselt, kus nad viibisid, mingisugust suupistet.
Arhiiviviide: E 71056/63
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)
Tekst: Ei puudunud jõulu a’al eestlastel ka oma lõbustused. Tol ajal tunti jõulupukki ja jõuluhane. Jõulupuki osa mängisid alati poisid. Selleks pandi hobuse look põigiti jalgade vahelt läbi, nii et looga otsad üles jäivad. Siis seoti looga otsad nii kokku, et kandjale ta üle õla tuli. Nüüd keerati õlgedest pukisarved ja taha tehti saba. Saba aset täitis üks kinnas, mis tavaliselt ubadega täidetud oli. Veel laotati pukile tekk üle pea ja ta oligi valmis. Kui pukk võõrasse tallu nalja läks tegema, siis anti talle ka süüa.
Arhiiviviide: E 71077/82
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)