Eesti maskeerimiskombestik

Näärisokk

Tekst: Õnne valamine, nääri sokk, kinga viskamine, kukesöötmine.
Arhiiviviide: ERA II 94, 86/7 (66)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: Valve Mihkelson ()
Koguja: Valve Mihkelson (1935)

Tekst: Õhtul tehtud näärisokku. See sündinud järgmiselt: Üks mees ajanud omale pahupidi pööratud kasuka (selga), käistesse jalad, katnud siis ennast karupidi kasukaga, pannud kaks õlest keerutatud sarve pähe, pistnud looga jalge vahele, mille taha suur lehtne viht seotud. Viimase kastnud ta vette ja piserdanud sellega lähedaletulijaid, mis palju nalja teinud. Ka poksinud ta teisi ja ajanud lapsi taga nii kaua kuni viimaks üks neist talle paari kindaid sarvi sidunud.
Arhiiviviide: E 71069/76
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: Sokk tehti enne valmis. Võeti kõver look, kumerus allpool. Ühte looga otsa pandi soku pea. Pea oli tehtud puust ja kaetud lamba nahaga. Peas oli sokul kaks kaheoralist sarve. Silma augud olid puust läbi ja seespool silmaaukude ees olid värvilised paberid. Teine poole looga otsa pandi luud. Siis võeti look jalge vahele ja pandi pahupidi kasukas selga. Sokku pea sisse pandi küünal põlema, siis oli sokul kaks isevärvilist silma. Nii käidi sokku tegemas mööda küla.
Arhiiviviide: ERA II 105, 91 (9a)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: Arnold Tare ()
Koguja: Arnold Tare (1935)

Tekst: Nääri päeval tehti ”näärisokku”. Selleks võeti üks inimene. Talle pandi üle keha valge lina. Näoks oli sokku maske. Sabaks ta hoidis vihta.
Arhiiviviide: ERA II 91, 295 (9a)
Koht: Jõelähtme khk., Nehatu v., Iru k.
Esitaja: Roland Liipa ()
Koguja: Roland Liipa (1935)

Tekst: Pannakse poisile pahupidi kasukas selga ning kaksiti looga selga Loogal küürus pool on ülespidi. Poisi silme poole looga külge kinnitatatakse sarved ja taguotsa külge viht. Siis hakatakse kaima talust-tallu näitama oma kitse. Kui kits läheb tuppa, siis vaatab kits, kas on kusagil vett ning kastab viha sinna sisse ja pritsib vett inimestele.
Arhiiviviide: ERA II 91, 793/4 (5)
Koht: Nissi khk., Varbola v., Pö/õlli k., Selja t.
Esitaja: Heino Eerik (s. 1921)
Koguja: Heino Eerik (1935)

Tekst: Nääri pääva homiku kui kel kaksteistkummend oli ära löönud oli sokuks käimine. Tüki viis kuus ehk veel rohkem poissi panid kokku üks tehti sokuks ja siis hakkasid perest perese käima head uut aastat soovides. Siis andsid tüdrukud nendele käijatele suka paelu kindid pähkid ja veel muid selle sarnasi asju mis kellegil oli ehk tahtsi anda, ja see käimine kestis niikaua kunni külas viimse pereni oli kõik läbi käidud, ehk kunni aeg tuli kiriku minna. See sokuks käimine pidi jällegi kosilasi tähendama.
Arhiiviviide: E 42534/5 (6)
Koht: Karja khk.
Esitaja: ()
Koguja: J. Nau (1902)

Tekst: Vana asta õhtu tehti sikku võeti pahempidi kasukas selga, jäära sarved seoti pähe, sili kell pandi kaela ka mindi siis uueaasta öösel külasse magajaid poksima ja uueaasta õnne soovima.
Arhiiviviide: E 53574
Koht: Lääne-Nigula khk., Haapsalu l.
Esitaja: ()
Koguja: N. Lao (1923)

Tekst: Kolmekuninga päeval tehti kurge nagu uueaasta ööl sikku ja mindi siis külasse magajaid nokkima ning õnne soovima.
Arhiiviviide: E 64219 (2)
Koht: Lääne-Nigula, Haapsalu l.
Esitaja: ()
Koguja: N. Lao (1929)

Tekst: Öösel käisid sokud, õnne ja tervist peresse toomas.
Arhiiviviide: E 64612 (10)
Koht: Pöide khk., Uuemõisa v., Talila k., Peedu t.
Esitaja: ()
Koguja: J. Sui (1930)

Tekst: Uue aasta hommiku tulid näärisokud. Selleks käisid enamasti külanoormehed ringi perest perre soovides head uut aastat ja üldse kõiki häid asju. Kaelas olid neil makid (jõuluvorstid), mille otsast murti ja söödi. Pererahva poolt kostitati neid õlle ja muu pühade söögi-joogiga.
Arhiiviviide: E 64624 (12)
Koht: Jämaja khk., Mässa k.
Esitaja: ()
Koguja: Feodor Orb (1930)

Tekst: Siis tulevad sokud. Need puksivad tublisti, ühtlasi toovad nad ka õnne majja. Lauta toovad looma õnne, tüdrukile hääd mehe õnne, poistele pruudi õnne j.n.e. Selle eest tahvad nad vorsti, saia, õunu, pähkleid, ube, käkke ja muud söödavat. Kui ei anta, siis tabab maja nende sajatusel paljud õnnetused.
Arhiiviviide: E 64628 (12)
Koht: Karja khk., Ratla k.
Esitaja: ()
Koguja: Johannes Kraav (1930)

Tekst: Õhtul valmistati näärisoku vastuvõtuks. Kui sokk tuli, siis mökitas ta kõigest väest ja meelest ja kõigest hingest. Siis “kõõberdas” ennast kolda auku valmistas ennast, kõigesuguseiks tembuks; puksis peretütart, toksis talutaati nii kaua kui temale mingisugust meelelelahutust pidid tooma.
Arhiiviviide: E 64632/3 (6)
Koht: Kaarma khk., Kellamäe k.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Jürisson (1930)

Tekst: Uueaasta öösel käisid sokud, kes kogu perele õnne soovisid.
Arhiiviviide: E 64634 (6)
Koht: Pöide khk., Kahutsi k., Kalda t.
Esitaja: ()
Koguja: A. Siiner (1930)

Tekst: Nääriööse käidi sokuks, pahupidi kasukad seljas, sarved peas.
Arhiiviviide: E 64635 (6)
Koht: Karja khk., Leisi v., Hiievälja k.
Esitaja: ()
Koguja: Otu Raun (1930)

Tekst: Veel nääripäeva hommikul varakult käisid näärisokud. Need soovisid uut aastat ja jagasid õnnekaartidega õnne, mida võtsid harilikult nooremad perest.
Arhiiviviide: E 64640 (9)
Koht: Valjala khk., Laimjala v., Kahtla k.
Esitaja: ()
Koguja: Vassili Kuusk (1930)

Tekst: Komme, mis kaduma hakkab on näärisokuks käimine. Harilikult noored mehed, mitte kunagi aga tütarlapsed, käivad talust-tallu soovides hääd uut aastat, peiu ja mõrsja õnne, loomade siginemist ja hääd viljakasvu. Nääripoisid hakavad käima kell 12 öösel.
Arhiiviviide: E 64648 (2)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Vladimir Kitt (1930)

Tekst: Näärisokk: Keegi isik kellel valge lina oli seljas, pääs õlgedest sarved ja ahjuluud oli sabaks. Õllekapp oli tal kaasas, milles õlu, mida kui teise perre minnes sinna viis. Saba, s.o. luua kastis ta vette ja pritsis siis ymberolevaid uudishimulikke.
Arhiiviviide: E 64906 (15)
Koht: Põltsamaa khk., Adavere - Aleksander Soplepmann
Esitaja: Anna Kärt ()
Koguja: Aleksander Soplepmann (1930)

Tekst: Näärilaupäevaõhtu tehti n.n. ”näärisokku”. Üks noorematest taluelanikkudest pani kasuka selga, karvakülje väljaspoole, võttis looga jalgevahele, mille otsa oli seotud luud. Nüüd käis ta mööda tuba ringi kastis luua vette ja siis tuhasse, nüüd raputas ta luuda. Viimaks läks ta ka naabri tallu tehes sääl sammuti.
Arhiiviviide: E 65006 (7)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Vee v.
Esitaja: ()
Koguja: M. Tõnisson (1930)

Tekst: Külapoisid käisid uue aasta vastuvõtmiseks viina norimas. Nad tegid endid näärisokuks. Üks poiss võttis lina ümber, võttis looga kätte, mille külge puust soku pea oli seotud. Saba seoti taha, mis vihast tehtud oli. Siis läks mõnda tallu ja palus viina. Kui seda ei antud, siis kastis ta saba vette ja ajas toa vett täis.
Arhiiviviide: E 65039 (13)
Koht: Audru khk., Mõisaküla
Esitaja: vanaema ()
Koguja: E. Meier (1930)

Tekst: Vanaasta õhtul paneb end keegi soku riidesse ja teeb lastele ”nääri sokku”.
Arhiiviviide: E 65090/1 (10)
Koht: Pärnu khk., Tammiste v.
Esitaja: ()
Koguja: M. Vakermann (1930)

Tekst: Noored meesterahvad võtsid kumerad puud, puu ühte otsa pandi looma pea ja silmadeks laternad, siis võeti lina ümber ja pandi saba taha luuast. Nii sai inimene looma kuju. Nõnda käidi uueaasta öösel heat uut aastat soovimas. Neid kutsuti näärisokkudeks.
Arhiiviviide: E 65112 /3 (16)
Koht: Varbla khk., Paatsalu
Esitaja: ()
Koguja: Luise Koppel (1930)

Tekst: Akna taga kuuldub kobin, sinnapoole vaadates nähakse sääl näärisokku. Kutsutakse tuppa, antakse talle “elutilgakest”.
Arhiiviviide: E 65129 (7)
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: Lydia Saar (1930)

Tekst: Uueaasta öösel toodi põhud tuppa, valati õnne ja tehti n.n. “sokku”. “Sokuks” osutus üks teenijatüdruk, kes enda ümber mähkis valge lina, sabaks pani õle tuustiku ja pähe samuti õlest valmistatud torbiku. Too “sokk” ajas siis pererahvast taga, pistis vahetevahel “saba” veetoobrisse ja pritsis nii inimestele vett.
Arhiiviviide: E 65153 (9)
Koht: Audru khk.
Esitaja: ()
Koguja: Juta Metsaots (1930)

Tekst: Vana-aasta ööl käis ümber ”näärisokk”. – Keegi pani selleks endale pahempidi pöördud kasuka või mõne muu selleks otstarveks sobiva rõiva selga, ning käis talust tallu.
Arhiiviviide: E 65175 (12)
Koht: Audru khk.
Esitaja: ()
Koguja: L. Kaints (1930)

Tekst: Tehti nääri sokk. Võeti look, keerutati õlest sarved pähe, seoti viht taha siis võeti look jalge vahele ja mindi nõnda külla õnne soovima. Viht pisteti vette ja pritsiti sellega siis õnne kõigile. Nääri sokk toob õnne.
Arhiiviviide: E 65184 (18)
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: ()
Koguja: L. Martin (1930)

Tekst: Vanaaasta õhtul käib “näärisokk” lapsi hirmutamas. See on midagi jõuluvana taolist.
Arhiiviviide: E 65206 (2)
Koht: Tori khk., Suigu v.
Esitaja: ()
Koguja: L. Käärmann (1930)

Tekst: Vanaasta õhtul käisid veel sokud, kelledel olid puust nikerdatud soku pea sarvedega ja õlest saba. Need olid ühendatud mingisuguse kõvera puuga, mille ümber õli mantel ehk riie. Selle alla puges keegi ja käis ringi. Kes sokule midagi ei annud, seda poksis sokk. Harilikud anded sokule olid õunad ja pähkled ja joogiks õlu.
Arhiiviviide: E 65291/2 (9)
Koht: Mustjala khk., Küdema k.
Esitaja: ()
Koguja: Osvald Kirss (1930)

Tekst: Öösel käidi perest peresse, pahempidi kasukas seljas ja soku sarved pääs. Seda nimetati näärisokuks. Harilikult anti näärisokkudele palju viina või õlut, mida kusagil leidus, seepärast oli neid näärisokke õige palju liikumas.
Arhiiviviide: E 65181/12 (24)
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: ()
Koguja: Heljo Villak (1930)

Tekst: Uueaasta öösel kui kirikust oli tagasi tuldud, tehti ”nääri sokku”, mille korraldajateks ikka enamasti olid küla noormehed. Selleks puges üks poiss pahurpidi pööratud kasukasse, teised panidal siku sarved pähe ja üldse seadsid nii nagu oleks ikka päris loomuliku sokuga tegemist. Sarnase eluka ümber oli terve pole poisse kogunenud käidi nüüd külas ühest tarest teise
Arhiiviviide: E 65319 (7)
Koht: Lihula khk.
Esitaja: ()
Koguja: Johannes Roos (1930)

Tekst: Uuelaastal tehti sokku, kes siis mööda küla käis korjamas andeid, mis talle anti ta vigurite eest.
Arhiiviviide: E 65343/4 (11)
Koht: Lihula khk.
Esitaja: (u. 60-70 a.)
Koguja: Valentine Taevere (1930)

Tekst: Uueaasta ööl tulid nääripukad, need olid endid looma riide pannud. Pahupidi kasukad seljas, sarved pääs ja saba taga, ning ise tegi looma sarnast häält nagu lammas või kits. Ja praegu on veel see komme alal mõnes kohas, kuid jääb ikka aeg-ajalt unustusse.
Arhiiviviide: E 65364 (14)
Koht: Martna khk.
Esitaja: ()
Koguja: Olga Tiigenberg (1930)

Tekst: Nääripäeval käidud ”näärisokuks” kus pandud õled ümber ja joostud mööda küla kus siis vahitud aknast sisse ja tehtud igasugust häält sealjuures. Mõned kombed elavad veel praegugi nagu näärisokk ja kinga viskamine j.n.e.
Arhiiviviide: E 65377/8 (10)
Koht: Harju-Jaani khk., Anija v.
Esitaja: (70 a.)
Koguja: Endel Pajupuu (1930)

Tekst: Vanaasta õhtul käisid “nääri sokud” (olid inimesed, vastavalt riietatud).
Arhiiviviide: E 65380 (8)
Koht: Vigala khk.
Esitaja: (u. 70 a.)
Koguja: Hilda Kreeman (1930)

Tekst: Vana-aasta öösel valati ka õnne mida praegu ka laialt tehakse. Sellel ajal oli ka soku või puksi tegemine väga moes.
Arhiiviviide: E 65390 (7)
Koht: Muhu khk.
Esitaja: Madis Alt (60 a.)
Koguja: Mauno Vana (1930)

Tekst: Mõnedest kommetest on veel praegugi rahva seas, nagu mõne looma kujul majast majasse käija. Neid kutsuti ”pukkideks”.
Arhiiviviide: E 65396 (8)
Koht: Vigala khk.
Esitaja: ( u. 60-70 a.)
Koguja: A. Tikas (1930)

Tekst: Noored inimesed käisid Nääri-pukkadeks. Pahempidi kasukad seljas. Kell kaelas, roomates.
Arhiiviviide: E 65420 (9)
Koht: Martna khk., Lähtru v.
Esitaja: (u. 70-80 a.)
Koguja: Artur Tiigenberg (1930)

Tekst: Vana aastal olid need samud kombedki, tehti nääri sikku j.n.e. Need kombed on juba ammugi kadunud.
Arhiiviviide: E 65433 (7)
Koht: Pilistvere khk.
Esitaja: A. Steinberg (70 a.)
Koguja: Hilda Praks (1930)

Tekst: Uueaasta öösel käisid uueaastasokud külas õnne soovimas.
Arhiiviviide: E 65481 (13)
Koht: Kullamaa khk.
Esitaja: ()
Koguja: Valve Leital (1930)

Tekst: Praegugi pruukimisel on veel näärisoku tegemine. Inimene oli sokuks. Kui kaks sokku kokku juhtusid, siis proovisid nad, kumb tugevam. Praegu on kihelkonnas vähe vanade kombete pidamist. Nooremad inimesed teavad väga vähe, ja vanad on varisenud oma teadmistega hauda.
Arhiiviviide: E 65501 (5)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: ()
Koguja: Amanda Bauman (1930)

Tekst: Vanaasta õhtul toodi jällegi põhud tuppa. Sel õhtul oldi jällegi kodus. Öösel, kell 12, käisid külapoisid peredes ”näärisokku” tegemas. Neile anti juua ja süüa.
Arhiiviviide: E 65514/5 (6)
Koht: Pöide khk., Uuemõisa
Esitaja: inimesed (60-80 a.)
Koguja: Marta Kivi (1930)

Tekst: Veel tehakse ”näärisokku”. Inimene on tehtud mingisuguseks koomiliseks olevuseks. Käiakse teistes peredes. Sääl antakse harilikult õlut.
Arhiiviviide: E 65524 (7)
Koht: Häädemeeste khk.
Esitaja: ()
Koguja: Herta Häussler (1930)

Tekst: Vanaasta õhtul kell 12 käisid pukad akna taga perele hääd uut aastat soovimas. Pukkadel oli loogad sabaks, õlest kehad sarved-kulbid, ja kõrvad-suu lusikad.
Arhiiviviide: E 65526a (7)
Koht: Ridala khk., Asuküla v.
Esitaja: ()
Koguja: Ferdinand Neider (1930)

Tekst: Küla poisid aga meisterdavad ”uueaasta soku” ja käivad siis selle imeloomaga küla kaudu nalja tegemas.
Arhiiviviide: E 65535 (11)
Koht: Karuse khk., Hassu v.
Esitaja: Jaan Tamberg (85 a.)
Koguja: Karl Tamberg (1930)

Tekst: Vana ja uue aasta vahelisel öösel riietusid inimesed endid pukkadeks. Sarvedeks puu-lusikad ehk kulbid, habemes takud ja seljas pahempidi pööratud kasukas. Kell 12 öösel tulid nad talu uste ja aknate taha paludes sisse laskmist. Tuppa tulnud soovisid nad perele hääd uut aastat ja koguks astaks hääd käekäiku.
Arhiiviviide: E 65545 (4)
Koht: Ridala khk.
Esitaja: isik (70 a.)
Koguja: Alma Neider (1930)

Tekst: Uueaasta hommikul käiakse, harilikult noored mehed, naabrite pool õnne soovimas. Noored mehed valmistavad n.n. näärisokku. Ühele pannakse selga pahempidi kasukas, sabaks luud varre otsas, silmadeks söed karbi sees, suus põlev küünal. Sokk mökitab, otsib üles veeämbri ja kastab saba sinna sisse. Sellega pritsib märjaks kõik lähedal olijad. Õllega on sokk lepitatav. Sokk käib saatjatega talust tallu kas vanaaastaõhtul või uueaasta hommikul.
Arhiiviviide: E 65561/2 (8)
Koht: Lihula khk. < Karuse khk.
Esitaja: ()
Koguja: S. Prinkfeld (1930)

Tekst: Noored mehed teevad end n.n.”näärisokkudeks”. Selleks panevad nad suure kasuka selga, selle alla hobuse looga, sabaks saunaviha, sarvedeks õletuustid, et nad välja näeksid kui sokud. Nii käivad nad külast külla mängimas ja naljatamas. Selle eest saavad nad õlu ja vorsti.
Arhiiviviide: E 65668 (4)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Herta Thomson (1930)

Tekst: Näärisokk mis koosnes kahest mehest on kaetud õlgedega suur hobuse look peal.
Arhiiviviide: E 65723 (14)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: ()
Koguja: Aino Kingissepp (1930)

Tekst: Tehti n.n. näärisokk – inimesel oli karvane kasukas seljas ja pää õlgedest sarved. Sarved kastis sokk veetoobrisse ja pritsis teisi.
Arhiiviviide: E 67010 (80)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Anna Grünreich (1930)

Tekst: Tehti näärisokku.
Arhiiviviide: E 67016 (111)
Koht: Karuse khk., Karuse k, Pibarootsi v. < Kasaru v.
Esitaja: ()
Koguja: Anna Treff ja Leena Rakaselg (1930)

Tekst: Vara hommikul käisid noored mehed sokuks, karuks või kureks muudetult külas. Soku pea oli puust, õõnsuses põles tuli; seljas oli pahupidi pööratud kasukas. Sokul oli kaelas kell, kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67016 (114)
Koht: Varbla khk., Saulepi v.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: R. Karotamm (1930)

Tekst: Käidi palvelas. Pääle lõunat oldi kõrtsis ja külas. Tehti näärisokku ja kurge. Sokk ja kurg astused pahema jalaga üle läve siis pidi hää soku õnn olema ja kurg pidi “peenikest” peret juurde tooma. Oli kellelgi vahel viha, siis oldi ka kogu aasta vihased.
Arhiiviviide: E 67016 (119)
Koht: Audru khk., Malda k.
Esitaja: Tõnis Tenter (80 a.)
Koguja: Robert Kurgo (1930)

Tekst: Vana-aasta õhtul toodi õled tuppa. Õlut enam ei valmistatud, sest enne jõule tehti paras jagu, nii et ka uueaastaks ja kolmekuningapäevaks jatkus. Külas käisid ringi ka ”näärisokud”. Inimesel oli karvane kasukas seljas ja pääs õlgedest sarved. Sarvedega kastis ”sokk” veetoobrisse ja pritsis teisi inimesi./---/
Arhiiviviide: E 67075/6
Koht: Pärnu-Jaagupi khk.
Esitaja: Anna Grünrich ()
Koguja: Feliks Kerber (1930)

Tekst: Uueaasta hommikust ööd käisid noored mehed külas, muudetult sokuks, karuks ja kureks. Soku pea tehti puust. Pea oli sees õõnistatud, kus põles küünal. Pea külge kinnitati pahempidi kasukas. Viht seati sabaks. Sokul oli ka kell kaelas. Ka karul oli pahempidi kasukas seljas. Kurel oli pikk puust nokk.
Arhiiviviide: E 67097
Koht: Varbla khk., Saulepi v., Jäärumetsa k.
Esitaja: Mari Treimann (61 a.)
Koguja: R. Karotamm (1931)

Tekst: Uuelaastal tehti näärisokku ja mängiti mängu.
Arhiiviviide: E 67115
Koht: Karuse khk., Pibarootsi v.
Esitaja: Anna Treff (76 a. )
Koguja: Marta Martinson (1930)

Tekst: Näärja sokku kirjeldus Pibarootsist: Võetakse look ja seotakse alt ühte, pandakse kaks õlest tuusti sarvedeks ja suur pahempidi kasukas üle. Inimene kes teeb näärjasokku poeb kasukasse ja võtab vitsa kätte ja käib külas ringi lapsi hirmutasmas.
Arhiiviviide: E 67116
Koht: Pärnu khk., Velise v.
Esitaja: ()
Koguja: Marta Martinson (1930)

Tekst: Nääri öösel mindi tegema sokku ja kurge s.o. maskeeriti endid sokkudeks ja kurgedeks ning mindi siis külasse naljatama. Harilikult tegid seda noored mehed.
Arhiiviviide: E 67168/9 (66)
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: Vanaaasta õhtul sõidetakse kirikusse. Jõudnud koju tuuakse õled tuppa. Peremees toob, uueaastaks määratud õlleankrust, kannutäie vahutavat õlut ja asutakse lauda kinnitama keha. Öösel minnakse tegema sokku ja kurge. See sünnib järgmiselt: maskeeritakse endid sokkudeks ja kurgedeks ning minnakse siis külasse naljatama. Harilikult teevad seda noored mehed.
Arhiiviviide: E 67207/8
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: Elisabet Ring (55 a.)
Koguja: H. Paldtna (1930)

Tekst: Vana aasta õhtu. Näärilõbustustest oleksid mainitavad näärisokk, kelle saatjad olid kurg ja karu, hobusemäng, silmade torkimine ja muud.
Arhiiviviide: E 67257/9 (6)
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: Nääri sokk. Look reitevahel, viht sabaks, õletutid sarvedeks käis talust tallu. Pildus sabaga vett see oli talu õnnistamine. Sai palgaks mitmeid asju.
Arhiiviviide: E 67263 (9)
Koht: Tori khk.
Esitaja: Mari Lepp (66 a.)
Koguja: Sergei Janson (1930)

Tekst: Vana-aasta õhtul toodi sisse õled, neil löödi patsi, samuti kui jõulude ajal. Tähtsaim komme on nääri-soku tegemine. Keegi meesterahvas pani omale lambanahkse kasuka pahempidi selga. Pähe pandi talle õlgedest keerutatud sarved (pähe) ja takune habe ette, sabaks seoti nööri külge vana viht. Näärisokk ajas inimesi mökitades taga, püüdes neid märja sabaks oleva vihaga pritsida.
Arhiiviviide: E 67265
Koht: Audru khk., Eeasalu ja Vanaküla
Esitaja: ()
Koguja: V. Padalka (1930)

Tekst: Hoopis kommete rikkam on uusaasta. Vanaaasta õhtul paneb end keegi soku riidesse ja teeb lastele ”näärisokku”.
Arhiiviviide: E 67272/3
Koht: Pärnu khk., Tammiste v.
Esitaja: ()
Koguja: L. Käärmann (1930)

Tekst: Vana aastaõhtu toiminguist oleks nimetamisväärt ”nääri soku” korraldamist, õnnevalamist ja askust, mis näitab katstetajalle ta tulevases eluseltsilise ära. Nääri sokku korraldati järgmiselt: Keegi isik riietati vastavasse – võimalikult veidrasse – riietusse. Selga pahupidi kasukas, taha saba ning suhu takust valmistet sokuhabe. ”Soku” alalised saatajad olid toonekurg ja karu, samuti võimalikult sarnased loomadele, keda nad pidid imiteerima. Näärisokk oma saatjaskonnaga käis neljakäpakil kylastamas talusid. Sokk viis neidudele, kes olnud kylapidudel või mujal uhked oma austajaile, salaja voodi alla kaltsudest ja räbalatest valmistet nuku.
Arhiiviviide: E 67318/9
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: August Sang (1930)

Tekst: Nääri hommikul käisid ”sokud” (mehed, pahupidi kasukad seljas, hobuse look üle selja. Looga tagumises otsas viht.) Viht kasteti vette viheldi siis teisi noori inimesi.
Arhiiviviide: E 67365
Koht: Hanila khk., Vatla v., Nurmsi k.
Esitaja: isik (68 a.)
Koguja: E. Ostrov (1930)

Tekst: Sokud ja kured. Üks suuremaid lõbudest vana-aasta öösel oli sokuks käimine ja ühtlasi sokkude valmistamine. Sokkude valmistamine algas alles pärast keskööd. Ühe küla noored mehed ja poisid kogusid ühte tallu kokku, kus algasid ettevalmistused. Otsitakse üles möödunud aastane sokupea ja seatakse korda. Pea oli valmistatud puust midagi soku või lehma pea taoline moodustis. Sageli kaeti pea lamba või jänese nahaga. Silmadeks klaasid mis sageli värvilised. Tihti pandi pea sisse valguse allikas – küünel. Pea külge oli kasevemmal kinnitatud, mille teises otsas luud või viht sokusabaks. Sokuks olev isik võttis endale pahurpidi kasuka ümber, pani pää vibuga endale jalgade vahelt läbi ja sokk oli valmis. Sarnaseid sokke oli mõnikord 3-5 tükki sokuseltskonnas. Arvemini valmistati kurgesi. Kure kaelaks oli kasuka pahurpidi pööratud käis, sellest käis läbi puu mille otsas nokk. Nokk oli kahest osast ja liikuv – paelaga tõmmatav. Kure kehaks lühikene pahurpidi kasukas ja jalgeks harilikult inimese jalad – hästi kitsad püksid. Karu – oli ka kurgede ja sokkude kõrval kuid arvemini. Karu kujutas endast pahurpidi kasukas inimest suurte labakinnastega. Sageli pandi karule õlgei või patju seljapääle, et hoobid mis annab karule karutaltsutaja ei tunduks nii valusatena. Kui kell näitas üle keskööd ja korraldustega oldi valmis, algas reis talust-tallu. Tulles tehti suurt kära – mängiti lõõtsapilli, harvemini viiulid j.t. pille, ja katsuti kujutatavate loomade hääli aimata järele. Talu õue jõudes saadeti loomade näitaja, kellele need loomad kuulusid tuppa või akna taha küsima, kas pererahvas ei soovi näha võeramaa loomasid. Luba saades läksid loomad tuppa – algas tembutamine. Astuti tuppa lõõsharmooniku saatel karjased katsudes sääljuures taltsutada oma loomasid. Keerati tuli väikseks, et säraksid hästi sokkude punased silmad. Siis algas sokkud pääletung talurahvale, seda püüdsid rahustada talurahvale kallaletungimise eest taltsutajad-karjased. Kättevõetud loogaga lõi sokk vastu põrandat tehes sokule sarnanevaid kõpsutisi. Sokud kastsid sageli sabad pajas märjaks ja pildusid sellega vett pererahva pääle. Kurg aga püüab nokaga inimesi lüüa ajades sääljuures nokka lahti ja kinni. Kõige enam vaeva näeb aga karu karjane, kes oma loomale sageli peab isegi hoope jagama. Selle järel hakkas etendust andma titetaltsutaja, kui see oli kaasas loomadega. Nii hüüti meest kes tegi igasugu nalja kaasas olevate nukkudega. Loomad olid ka vahepääl muutunud vagusamaks ja hakkasid nüüd tegema kätteõpitud kunsttükke-pillimängu saatel Kui juba küllalt igasugu nalja tehtud hakakvad peremehed pererahvalt manguma pähklaid, õunu, kaalikaid, teri herneid ja muud. Saagi kätte saanud, läksid nad muusika saatel järgmisse tallu. Nii käidi talust-tallu kuni hommiku valgeni. Tagajärjeks oli enamasti igas talus kättejõudnud aastanumber söega valgele ahjuseinale või kriidiga mustale kirjutatud. Mõnelpool ajas ka karu paigast ära lõuka-kivi. Sellega oli lõppenud vanaaasta-öö ja algas uusaasta.
Arhiiviviide: E 67389/90
Koht: Hanila khk., Massu v.
Esitaja: Mathiesen ()
Koguja: Aleksander Looring (1930)

Tekst: [Vana-aasta õhtu] öösel tehakse nääri-kingseppa. Selleks tehakse õlgest patsid, millistega lüüakse teineteist. Öösel käiakse naaberrahvaid kohutamas “näärisokkudena”. Selleks võetakse look, mis asetatakse jalgade vahele nii, et üks ots jääb nina ette, mille otsa tehakse sarved, teine ots aga selja taha, mille külge pandakse vihast saba. Pahupidi kasukas pandakse selga ja “nääri sokk” ongi valmis. Külas kastetakse ”saba” vee anumasse ja pritsitakse sellega külarahvast.
Arhiiviviide: E 67494/7
Koht: Pärnu khk.
Esitaja: ()
Koguja: H. Tannebaum (1930)

Tekst: Uue aasta ööl käivad ka n.n. ”nääri sokud”. Sokuks on harilikult keegi noormees, kellel on pahupidi lambanahkne kasukas seljas, sokuhabe ees ja sabaks suur viht, mida ta vee ämbri kastab ja toasolijaid pritsib. Sokul on kaasas ka taltsutaja, kellel on käes tubli õlest tort, milleag ta sokku taltsutada püüab kui see liiga peruks läheb ja kõik toolid ja lauad ümber paiskab.
Arhiiviviide: E 67566/7
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Laamann (1930)

Tekst: Õlgedel veeti vägipulka, mängiti nuudimänge ja ülekõige peeti lugu “näärisokust”. Harilikult mängisid “näärisokku” küla agaramad mehed. Sealjuures oli üks mees karjuseks, kuna teine sokuks oli muudetud. “Sokk” ja ta karjus käisid mööda talusid, norisid toitu, aga peaasjalikult viina ja õlut. Neile tuldi ka alati kõige paremate roogadega vastu. Arvati ju vanasti, kui “näärisokku” hästi ei kohelda, siis viib ta õnne majast ära.
Arhiiviviide: E 67569/70
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Ilmar Kruusmann (1930)

Tekst: Sel õhtul käisid Nääri sokud – inimesed riietet pahupidi kasukasse, siku sarved peas ja sõitsid looga seljas, millel õletuust teises otsas.
Arhiiviviide: E 68863/4
Koht: Saaremaa
Esitaja: V. Roi ()
Koguja: S. Roi (1930)

Tekst: Vana-astal küpsetatakse ka imelik leib, tuuakse tuppa õled ja valatakse õlut õlgeisse vaimudele. Nagu jõuluõhtul tehti jõulupukki, tehti seda ka vanal aastal.
Arhiiviviide: E 70766/9
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: (1930)

Tekst: Õhtul tuli näärisokk võõrasse perre. Keegi inimolend tõmbas endale lambanahkse kasuka pahurpidi selga, asetas õlestkeeratud sarved pähe ja võttis endale looga, mille taha oli viht kinnitatud, jalgade vahele. Näärisokk hirmutas lapsi ja pritsis märjakstehtud lehes-vihaga ligidalolijaile säravaid veepiisku näkku. Näärisokk ei mõtelnudki ära minna enne, kui mõni neiu talle kindad sarvi sidus.
Arhiiviviide: E 70939/41
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Liis Pedajas (1930)

Tekst: Õhtul kui kõik rõõmsad olnud, tehtud nääri sokka. Üks mees toppinud omad jalad pahupidi pööratud kasuka käisest sisse, katnud ennast siis pahempidi kasukaga, seadnud enesele kaks õlgist keerutatud sarve pähä, pistnud hobuse looga jalgade vahele mille taha otsa külge suur lehtne viht seotud. Selle viha kastnud ta siis vette ja kui keegi ta ligi tulnud teda vaatama siis kastnud neid veega ja teinud märjaks, mis palju nalja teinud. Siis poksinud ta teisi ja ajanud lapsi taga kuni viimaks üks tüdruk kindad või sukapaelad kingituseks sarve köitnud.
Arhiiviviide: E 71817/8
Koht: Räpina khk., Kahkva v., Väike-Varksu k.
Esitaja: Joosep Lepson (s. 1839)
Koguja: Johannes Lepson (1931)

Tekst: [Vana-aasta õhtu] Ka jooksid külas ringi näärisikud, inimesed kes sikkudeks tehtud.
Arhiiviviide: E 72268
Koht: Pilistvere khk.
Esitaja: ()
Koguja: Johanna Veldemann (1931)

Tekst: [Vanaaasta õhtu] Peale südaööd käidi näärisikuks. Sikkusi oli hulga sellepärast oli neil ka karjane.
Arhiiviviide: E 72311/2
Koht: Türi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Paul Schmidt (1931)

Tekst: [Uueaasta öösel] Sellel õhtul võetakse valge lina ümber ja mindakse naabrimehele külaliseks, seda nimetatakse nääri sikuks.
Arhiiviviide: E 72719/21
Koht: Türi khk.
Esitaja: ()
Koguja: Oskar Tohver (1931)

Tekst: Vanaasta õhtul tehakse jargmist.: Mähitakse ennast õlgede sisse, pähe tehakse õlgedest sarved ja minnakse mööda maju õnne soovima. Kas jäetakse ukse taha või minnakse tuppa nalja tegema ja tantsima.
Arhiiviviide: E 72734 (8)
Koht: Jõhvi khk., Järve v. Kukruse
Esitaja: ()
Koguja: V. Teders (1931)

Tekst: Uue aasta päeva ööl käidi „nääripukke“ jooksmas, kusjuuers pukad ikka suuri õlgetest valmistatud suurte pikakde sarvedega kübaraid kandsid. Tihti oli neil ka saba.
Arhiiviviide: E 73135 (2)
Koht: Martna khk., Suure-Rõude k.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Mölder (1932)

Tekst: Nääri ”sokud”. Tähendavad uue aasta õnne.
Arhiiviviide: E 73173 (2)
Koht: Jämaja khk., Torgu v., Mõisa k.
Esitaja: Viiu Kallas (72 a.)
Koguja: Antonina Russ (1932)

Tekst: [Uusaasta-öö.] Väga moes oli sel ajal õnnevalamine ja näärisiku tegemine. Siku valmistamiseks võeti suur võru, kinnitati mehe keha külge ja laotati lina üle võru. Lina külge kahele poole riputati mehe saapad. Nii moodustas lina võruga siku keha ning mees näis istuvat siku seljas. Siku pea oli valmistatud puust ja kaetud kitsekarvadega. Näärisikk käis talust tallu, poksis inimesi ja loopis vett. Sikule anti harilikult viina ja õlut.
Arhiiviviide: E 75596/7
Koht: Pilistvere khk., Kabala v.
Esitaja: vanaema ()
Koguja: Ilse Sark (1931)

Tekst: Uueaasta vara hommikul käis ”nääripukk”. Pahempidi kasuk seljas, saba taga ja sarved peas. Saba otsas oli kell. ”Nääripukk” palus siis õlu ja süüa.
Arhiiviviide: E 76600 (12)
Koht: Martna khk., Rannamõis
Esitaja: Anna Mäemurd (50 a.)
Koguja: Hilda Hänni (1931)

Tekst: Nääri ööl pani keegi perest endale selga lambanahkse kasuka ja tuli mökitades tuppa, mis lastele palju nalja tegi.
Arhiiviviide: E 80925 (9)
Koht: Muhu khk., Hellamaa v., Riksi
Esitaja: Ivan Suu (44 a.)
Koguja: Agnia Suu (1931)

Tekst: Uue aasta hommikul käisid sokud. Sokkudel olid sarved peas, pahupidi kaskad seljas, sokuhabe ees ja mõnikord ka paberist sokunägu. Sarved olid kinnitet ”sokulaua” külge, mis asus seljal, olles sinna kinnitet rihmadega. Majja tulles poksisid nad isekeskis ja ajasid poksimisega üles kõik kes magasid. Nad liikusid ”nelja käpakil” Neile anti õlut. Olles viibinud yhes peres veidi, liikusid edasi teise.
Arhiiviviide: E 82833 (2)
Koht: Jaani khk., Maasi v., Võhma k.
Esitaja: Ekaterina Vinkel (74 a.)
Koguja: Arseni Vinkel (1932/3)

Tekst: Ajal, mil ühed torkisid “kingsepa” silmi, valmistasid teised n.n. “nääri soku”. Soku valmistamiseks võeti paras puu vibu, mille ühte otsa kinnitati õlgedest sarved ja teise otsa viht, mis pidi kujutama saba. Soku vedaja asetas soku vastavalt selga, talle laotati hall tekk katteks üle ja sokk oligi valmis. Harilikult käis sokuga ühes ka “näärikurg”. Kurg valmistati pahumpidi pöördud kasukast, mille ühte käistest pisteti nokataoline puu konks. Sokk kurega käis perest perre, korjates andeid, neid mitte saades kastis sokk saba saatjate käes olevasse veeanumasse ja vihtles kõiki toas viibijaid, samuti nokkis kurg mis võis.
Arhiiviviide: E 847377/8
Koht: Tõstamaa khk., Seli v.
Esitaja: R. Luur (68 a.)
Koguja: G. Markin (1933)

Tekst: Mees ajas kasuka pahempidi selga, sidus kaks õlepatsi pähe, mis pidid sarvi kujutama, vana viha sabaks. Siis kastis viha toobrisse ja tiirutas siis, nii et vesi pritsis laiali.
Arhiiviviide: E 84870 (1)
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: Sofia Marder (70 a.)
Koguja: E. Mihkelson (1933)

Tekst: Obuse loogale seoti noor arude vahele, ühte otsa seoti kaks õlepatsi, teise otsa vana viht. Selle võttis siis mõni mees jalge vahele ja algas sama piisutamine.
Arhiiviviide: E 84870 (2)
Koht: Pärnu khk., Sauga v.
Esitaja: Riina Nõmm (78 a.)
Koguja: Erik Mihelson (1933)

Tekst: Uusaastat käidi ka külas vastu võtmas, n.n. “sikuna”. “Siku” valmistamine toimus järgmiselt: keegi võttis vibu või looga, asetas selle jalge vahele ja sidus siis looga otsad üle õla paelaga kokku, siis tõmbuti küüru ja aseteti pahupidi kasuk õlgadele, nõnda, et käiksid kujutasid esimesi paari jalgu, siis valmistati õlgedest veel sarved ja saba ja “sikk” oli valmis.
Arhiiviviide: E 84925/6 (6)
Koht: Varbla khk., Paadremaa v., Mõtsu k.
Esitaja: J. Nõmm (74 a.)
Koguja: K. Ollino (1933)

Tekst: Uueaasta öösi, vastu uutaastat toodi õlgedest kolmejalgne arakas, ka kingsepaks nimetatud tuppa. Siis üks inimene oli maskeeritud, mask ees, luuavõrudest silmad ja kasukas pahupidi seljas. Seda maskeeritud inimest nimetati näärisokuks. Temal oli kaasas poiss, kes teda talutas. Näärisokk pidi nüüd kingsepal silma peast välja torkima kepiga, mis tal käes on. Talutaja poiss ei tohtinud aga seda sündida lasta. – Ta pidi näärisoku pimesi löödud hoobid kõrva juhtima. Kui viimaks kingsepal oli silm õnnelikult peast torgatud, siis käis näärisokk inimese juurest inimese juurde andeid kogumas ja igaüks pidi neid andma.
Arhiiviviide: E 85245 (1)
Koht: Audru khk.
Esitaja: Salme Peetson (54 a.)
Koguja: Jüri Rebane (1933)

Tekst: Noored poisid tegid sokku: look aseteti jalge vahele. Seljataha seoti loogale külge viht, ette aga kolmeharuline puust lokk, millele oli kinnitatud linapiha, mis oli habemeks ”sokul”. Ümber tõmmati valge lina. ”Sokud” joksid mööda talusid üksinda. Ilmudes talutuppa, lõi ”sokk” lokku, kastis saba veeämbrisse ja jooksis, pritsides vett, talutubades ringi. Vähe aja pärast lahkus ta jälle, jatkates oma ”sokutamist” teises talus.
Arhiiviviide: E 85318/9 (7)
Koht: Pärnu khk., Sauga v.
Esitaja: August Teearu (72 a.)
Koguja: August Mang (1933)

Tekst: Vanaasta õhtul tuuakse õled tuppa ja tehakse näärisokku. Näärisokk on õlgedest valmistatud inimesekujuline hirmutis. Uueaasta hommikul kastetakse näärisokk veega märjaks ja siis hakatakse omavahel üksteist sellega peksma.
Arhiiviviide: E 85386 (6)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v.
Esitaja: Jaan Tiidermann (80 a.)
Koguja: Harri Reinbach (1933)

Tekst: Nääri-sokku tehti vanaaasta õhtul. Keegi mees võttis looga, tõmbas nööri ühest otsast teise. Otsa sidus õletuustid. Need olid sarviks. Mees võttis looga kukile, viskas omale valge lina ümber ja valmis oligi nääri-sokk. Niisugune sokk käis mööda talusid ja mängis sääl, tegi soku häält j.n.e. Eriti hirmutasid nääri-sokud lapsi.
Arhiiviviide: E 85435 (1)
Koht: Saarde khk., Voltveti v.
Esitaja: Ann Kirschfeldt (70 a.)
Koguja: J. Seeman (1933)

Tekst: Ka oli noortel kombeks nääri-sokku teha. Kui nääri-sokud tulid kuhugi tallu, ütles talurahvas: ”Nääri sokk tuleb oma pulmalistega!” Toas tantsisid näärisokud ja poksisid pererahvast. Näärisokuks oli inimene, kes oli omale selga pannud pahumpidi pöördud kasuka ja pähe oli teinud sarved. Nad poksisid pererahvast ja ennem ei jätnud poksimist, kui neile nõutud asi anti. Enamasti anti nääri sokkudele õlut.
Arhiiviviide: E 85589 (3)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Enge v.
Esitaja: Miina Jaanson (54 a.)
Koguja: Aleksander Siitam (1933)

Tekst: Nääripäevaks tehti sokupea; selleks hangiti soku ehk mõne muu looma sarved ja pandi pähe. Niisuguse soku maskiga mindi teiste majade akna taha, tehti seal soku häält ja kollitati kartlikke.
Arhiiviviide: E XV 56 (313)
Koht: Varbla khk.
Esitaja: K. Mitt ()
Koguja: Matthias Johann Eisen (1929)

Tekst: Vanasti on vana-aasta õhtul tehtud ka nääri sikku. Sel olnud lina ümber ja ahju luud jalgevahel. Teinud ise siku häält ja sahminud vett kui aga kuskilt saanud.
Arhiiviviide: E, Stk 40, 258 (23)
Koht: Peetri khk., Palu
Esitaja: Liisa Aron (70 a.)
Koguja: Richard Viidebaum (1927)

Tekst: Nääri hommikul käisid sokud. Karjane oli ühes. Talled imesid. Vanad kui noored kergitasid ajuti sabasid ja lasid mammusi (pähkeid), ka puskisid õige südilt üksteisega. Puupakk oli peaks tehtud, mille otsa look oli kinnitatud ja sarved, mis õlgedega võrutud. Muidugi oli kasukas üle, karvad väljapoole.
Arhiiviviide: ERA II 105, 342 (4)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Nehatu k.
Esitaja: G. Vaher ()
Koguja: G. Vaher (1935)

Tekst: Maskeeritud loomi tehti: jõuluks, uueksaastaks ja kolmekuninga päevaks. Jõuluks oli ani. Uueaastaks karu.
Arhiiviviide: ERA II 105, 91 (9)
Koht: Varbla khk., Paadremaa v.
Esitaja: Arnold Tare ()
Koguja: Arnold Tare (1935)

Tekst: Nääri sokule jälle tahvad kaeru – muidugi need oo pähklid.
Arhiiviviide: ERA II 16, 231 (13)
Koht: Karuse khk., Vägivere k., Piha t.
Esitaja: Miina Raadiku (69 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)

Tekst: Nääris jälle oli näärisokk. Viina-õlut ika anti; ega nad tahnd, muidu käisid nalja pärast pere perelt.
Arhiiviviide: ERA II 16, 278 (21)
Koht: Lihula khk., Kihula v., Parivere, Antru k.
Esitaja: Anna Mõisaäär (78 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1929)

Tekst: Näärisoku laul. Soku karjane käib sokuga ja laulab: Ma teen omal näärisoku, mis võib kahest otsast lakku. Siuaivissu siuaisii ai siuaivissu ja. Vanast vihast saba taha, takuragist sarved pähä. Siuaivissu jne. Sokk aitab alva toiduga, sööb sammelt soo pääl tuisuga. Siuaivissu jne. Teen tuppa nurka palati, löön sokul selga alati. Siuaivissu jne. Uhkusega näita võis, kuidas katust kaudu käis. Siuaivissu jne. Sokkudel olid sarved pysti, sarved pysti, sabad risti. Siuaivissu jne. Saba pysti nii kui pöial, Abe suus kui Soome nõial. Siuaivissu jne.
Arhiiviviide: ERA II 16, 395/6 (1)
Koht: Kirbla khk. < Muhu khk., Suurvald
Esitaja: poisid ()
Koguja: Herbert Tampere (1929)

Tekst: Näärisokk – tehti ise naljapääl. Yks muudkui pani pahupidi kasuka selga, sarved pähä ja oligi näärisokk.
Arhiiviviide: ERA II 17, 306 (190)
Koht: Kirbla khk., Rumba k.
Esitaja: T. Karet (72 a. )
Koguja: E. Truu (1929)

Tekst: Näärisokuga käidakse nüüdkid veel. Soonda küla mehed tegid ja käisid Mäla külas. Uuel aastal enamasti või vanaaasta õhtu. Soku tapmist, soku vere laskmist ei tea.
Arhiiviviide: ERA II 191, 467 (49)
Koht: Muhu khk., Liiva k., Värava t.
Esitaja: Julia Kesküla (u.43 a.)
Koguja: Agnia Suu (1931)

Tekst: Nääriomigu tehti sokki – puust pea, küünal põles sees, kasukas üle – puksis sellega.
Arhiiviviide: ERA II 195, 539 (54)
Koht: Karuse khk., Paatsalu v., Äänipere k., Kangru-Aadu t.
Esitaja: Juhan Kangur (70 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1936)

Tekst: Look võeti kahe jala vahele, looga otsad olid nööriga ühendatud, see nöör käis õla pealt läbi. Õlgedest tehti sarved, kell oli kaelas, pahupidi kasukas oli üle. Looga otsa küljes oli saba, seda sai loogaga liigutada. Sokk tegi soku häält ja puksis inimesi. Sokuga käisid kaasas nääripoisid need said kingitusi, sokule toodi siis pähku ehk heinu ette tale pole muud kinki toodud.
Arhiiviviide: ERA II 201, 360 (13)
Koht: Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Orga t. < Mustjala khk.
Esitaja: Laas Lepp (s. 1865)
Koguja: Kaljo Lepp (1938)

Tekst: Veel oli olemas näärisokk, see oli inimene pandud soku ”mundrisse”. Näärisokk käis ka uue aasta öösel.
Arhiiviviide: ERA II 206, 311/2 (2)
Koht: Kaarma khk., Kuressaare l.
Esitaja: Jaan Ilves (98.a.)
Koguja: Hella Ots (1939)

Tekst: Tehti soku pea pea panti kaika otsa ja säeti ilusasti otsa ette võeti kase vihk ja kasukas visati üle ning säeti ilusasti päris kargetav. Sokk käis poksis ja tegi oma komedi.
Arhiiviviide: ERA II 210, 172 (20)
Koht: Tõstamaa khk., Ermistu k.
Esitaja: Anna Männik < isa ja ema (67 a.)
Koguja: Vilma Vidrik (1939)

Tekst: Kitsel oli tehtud pea ka kepi otsa pandud oli võetud kasukas ja saba ning jalle kits valmis. Kits käis toas ja kusis kas nad luged oskavad ja kas tütarlapsed heegeldada. Joonis.
Arhiiviviide: ERA II 210, 173 (27)
Koht: Tõstamaa khk., Ermistu k.
Esitaja: Anna Männik < isa ja ema (67 a.)
Koguja: Vilma Vidrik (1939)

Tekst: Uuel aastal käib näärisokk. Selleks võetakse üks soku pea (mis muidugi on oma tehtud) ja võetakse üks tekk üle. Siis tehakse soku häält ja käiakse perest perre uut aastat soovimas.
Arhiiviviide: ERA II 210, 264 (3)
Koht: Tõstamaa khk., Tõhela k., Jaanimardi t.
Esitaja: Maria Mardi (73 a.)
Koguja: Saima Mardi (1939)

Tekst: Näärisokuks maskeeriti järgmiselt: vana kasukas pöördi pahempidi ja vana luud pandi sabaks elektri taskulambid silmadeks.
Arhiiviviide: ERA II 210, 336 (18)
Koht: Mihkli khk., Veltsa v., Võitra k.
Esitaja: Liisu Viikberg (77 a.)
Koguja: Linda Tamm (1939)

Tekst: Vana-aasta õhtul käisid näärisokud. Selleks maskeerisid inimesed end sokkudeks.
Arhiiviviide: ERA II 210, 468 (2)
Koht: Mihkli khk., Koonga v., Nätsi k.
Esitaja: Vilma Villemson ()
Koguja: Vilma Villemson (1939)

Tekst: Pühade, eriti jõulu ja uue-aasta pühadel, oli oma kindlad kombed ja erilisi mänge. Kuid kuid kodunurgas ei tea olevat neid laialt levinud. Mäletan ainult “Näärisokku” ja õlgedest tehtud kingsepa silma välja torkamist.
Arhiiviviide: ERA II 210, 518 (30)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase v. ja k., Reopa talu
Esitaja: S. Piiriste ()
Koguja: S. Piiriste (1939)

Tekst: Nääride ajal tehti näärisokku, patsi, näärikingseppa.
Arhiiviviide: ERA II 210, 601 (3)
Koht: Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Eapere k.
Esitaja: ()
Koguja: L. Madissoo (1939)

Tekst: Nääripäeval käisid näärisokud. Pandi kasukad selga õlgedest sarved pähe mindi külla ning saadi saia leiba ja pähkleid. (emakeele tunnist laenatud, märkus.)
Arhiiviviide: ERA II 219, 620 (13)
Koht: Peetri khk., Kareda v., Ammuta k.
Esitaja: L. Loodus ()
Koguja: Pauline Jakobson (1939)

Tekst: Suuremad poisid panid suurema kamba koku tegid soku nääri soku ja hakasid perest perese käima ja tüdrukute käest pähgid norima ja neid anti ka poisid ja sokud olid ju õnne toojad, ega emane inimene ei tohtind uie aasta ja veel homiku vara teise perese minna mitte.
Arhiiviviide: ERA II 255, 169
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksei Lesk (1939)

Tekst: Soku tegu käis nii moodi, üks soku pea moodi tehti valmis suured soku sarved külges se seoti looga külge kinni ja ühest otsast käis teise tugev nöör, nüüd inimene läks senna sisse look jalge vahel ja nöör jähi abude pääle tulema ise oli küürakili sääl sihes ja vissati üks suur riie ehk kasukas üle ja sok oli valmis ja puksis küll ise tegi soku häält mä-ä-ä. Vana viht ehk ahju luud oli ännaks taga. Joonis.
Arhiiviviide: ERA II 255, 170
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: ()
Koguja: Aleksei Lesk (1939)

Tekst: Noored mehed meisterdasid “nääri sokkusi” mis koosnes, loogast, pahupidi pöörtud kasukast ja kahe harulisest oksast, mis keeratud nööri moodi õlgedega võrutud sai, looga otsa külge sarvedeks. Teise looga otsa otsa külge seoti änd (saba). Ännal ja sarvedel olid pintsli moodi seutud õlest tuttid otsas. Looga otsad ühendati köövega (köis), mis sokule selgrooks jäi. Mõned panid veel vask nööbid soku silmadeks ja lehma kell kaela. Kui ennast sokuks moondati siis oli look jalge vahelt läbi, köis õla pääl ja küürus hoides kauskas üle pea. Kes toas ette trehvas, sellele sarvedega anti ehk keerutati sabaga, mille suur tutt heagi matsu andis.
Arhiiviviide: ERA II 255, 339 ja 341 (34 ja 40)
Koht: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Männik (1939)

Tekst: Kui poole öö aeg kätte jõudis, siis läksid sokud välja mökitades, kes ka ühtlasi “Rõõmsa uie aasta” soovijad olid.
Arhiiviviide: ERA II 255, 344 (49)
Koht: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Männik (1939)

Tekst: Viiskümmend aastat tagasi pidanud üks Leisi poistest soku kari Leisi kõrtsis oma lõppmanöövert. Päikse tõusu ajal komandanud karjane:”Pikid-pukid! Kergulised hakkavad tulema. Nahad selga ja metsi mööda koduse, ehk muidu papp karistab.” Mindud esiteks männa metsaga kaetud Leisi mõisa härg-kopli, millest suur tali tee läbi läheb. Sääl tulnud esimene kerguline, Tõiste külast vana Anni Mart vastu kes papile enne jumala teenistust käis küla (arulisi, uudisi) jutustamas. Mart oli viie jala kõrgune mehe näss ja kandis pruun-mustakat tüss-kuube. Lumi olnud tee kõrval sügav ja sokkudel paras Nääri-tuur sees. Karjane hüüdnud: ”Pukid-pukid! Viimane prijomm. Kits tuleb!”--- Ja täis verd sokud pannud vana Mardi pehmesse lumese kust ta enne ei tõusnud kui soku kari möödas oli. Preestri köökis kaebanud Mart oma õnnetust. ”A vot-vot, Martin, kas sa neid ei tunnud, kes naad olid?” – Ai reestri ärra, kudas võisin ma neid tunda. Naad olid täiesti soku moodi.” – No karjust sa ikka nägid, ehk tundsid selle ära.” ”Jah, reestri ärra, see oli niisamm valge laari palgega, kui te ise olete.” – ”Nu, vot tebe na, Martin, seda sa peaksid juba teadma, et mina sokuks ei käi.”
Arhiiviviide: ERA II 255, 345/6 (50)
Koht: Karja khk., Leisi v., Oitme k.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Männik (1939)

Tekst: Olnud vanasti vanaaasta õhtutel talutes alati põhud (õled toas) Et teada saada viljasaaki eeltuleval suvel visanud peremees sidemeta õlekubu lakke, palju siis rippuma jäänud õlgi, nii ka viljasaak. Õled nühknud laest ära näärisokid. – kui neid ei tulnud siis peremees ise.
Arhiiviviide: ERA II 260, 242 (54)
Koht: Pöide khk., Pöide v., Reina as. < Püha khk.
Esitaja: Peeter Truu (52 a.)
Koguja: Albert Truu (1939)

Tekst: Uue aasta alguses käinud, ja käivad praegugi veel – uueaasta poisid ehk näärisokud, mis koosnevad külanoortest. On sokk, keegi vanem mees, kogu see peamees ja mürglitegija, kes pusis oma suurte sarvedega taludes lapsi ja ka vanemaid inimesi. Sokk koosnes suurtest sarvedest, mis olid pika puu küljes, kuna puu oli sokul jalgade vahel. Ksagile oli sokul veel kinnitatud look ja looga külge suur aisa kell, mis alatasa tilises. Soku järel oli veel palju ”vähemaid” poisse või ”sokke”, kasukasse mässitud. Silma paistis eriti veel suur hani või kurg oma alati plaksuva nokaga. Siis oli veel lihtsaid, ühest teisest perest kogunud poisid ja mehed. Selline rong liikus talust tallu. Aega polnud tal palju kusagil. Tuli käia läbi vahest mitu küla. Kuna lõpp tuli alles valgenemisel – päikesetõusul. Sokkudele anti nende vaeva tasuks sageli õunu, pähkleid, mitmesuguseid küpsisi, kapakaljast rääkimata. Süüagi pakuti, kus aga oli.
Arhiiviviide: ERA II 260, 244 (58c)
Koht: Pöide khk. < Püha khk.
Esitaja: Peeter Truu (52 a.)
Koguja: Albert Truu (1939)

Tekst: ”Uueaasta siis tehti kitsed ja kured ja karud ja-” Pahupidi kasukas oli igaühel, varukas oli naelaks /kurel/ pea ja nokk tihti eriti selle jaoks, vana vikat pandi sabaks. – Üks oli taltsutaja, see käis karjaga mööda talusid, kes läks puutuma, sai kurelt nokaga või kitselt sarvedega, või tuli karu rabelema. Anti neile ikka ka mõnda, õlut, viina, pähkleid, präänikuid, kompvekke.
Arhiiviviide: ERA II 264, 182/3 (18)
Koht: Kullamaa khk., Kullamaa v., Oomküla, Raudsepa t.
Esitaja: Roman Altmets (s. 1888)
Koguja: Alfred Samet (1939)

Tekst: Vata pulma aegas ei tehtud karu aga siis - jõulu aegas – vana aasta õhtu sai tehtud karu – kurge tehti, karu ja kitse ja. Me käisime üsna iljuti veel – kits ja kurg ja karu.
Arhiiviviide: ERA II 264, 208/9 (13)
Koht: Kullamaa khk., Oomküla
Esitaja: R. Altmets (s. 1888)
Koguja: Alfred Samet (1939)

Tekst: Uuel aastal tehti nääri sikku: Kaks poissi lasksid küürakile ja tõmbasid teki endale peale. Esimene hoidis oma ees kas hobuse pead või mõnda muud. See pea oli tehtud puust. Ja tagumisel oli saba taha pandud. Kui nad käisid siis astusid korraga ja pealt paistis nagu hobune.
Arhiiviviide: ERA II 263, 343/4 (23)
Koht: Juuru khk. < Kullamaa khk.
Esitaja: M. Loonurm (53 a.)
Koguja: Helmi Loonurm (1940)

Tekst: Näärisokk oli näärilaupäeva õhtul oodatud külaline. Veel 6-7 a. eest on tehtud. Soku nõudis “koorega kaeru” (=pähkleid). Sokul oli saatkond kaasas. Kõigile anti pähkleid.
Arhiiviviide: ERA II 298, 402/3 (3)
Koht: Kirbla khk., Kirbla v., Kasari as.
Esitaja: Joh. Valgma (35 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1936)

Tekst: Pühade vahel akati näärisokku tegema. Nääribeöösi poolest ööst käidi sokuga. Sokk: Looga külge puust sarved, nahatüki külge sibulapooltest silmad. Sokk vahel määgis ka. Käis kahe jala peal. Saba oli taga. Sokk tegi vigurit, lõi rehetoas kõverad sarved parre taha, rippus sarvedega.
Arhiiviviide: ERA II 298, 442 (39)
Koht: Pöide khk., Pahavalla k., Matsimihkli t.
Esitaja: V. Rüütel (67 a.)
Koguja: Richard Viidalepp (1937)

Tekst: Näerisokk käis vanaaasta öössi. Näärisokuks oli end keegi teind. Sügise jäid jäära sarved järele ja need löödi ühe kepi külge. Kepp pisteti kasukavarusest läbi, siis olid sarved pias. Kasukas oli pahempidi üks inime oli selle sees. Nisuke tuli peresse sisse ja tahtis kõiki saada. Näerisokule anti kindaid, sokka ja herneid. Sokk tuli tuppa ja jäi igaühe ette seisma. Kes sokule kedagi ei and, see sai peksta, andis sarvedega jürrak ja jürrak. Sokk võttis ka sepikud vasta, kui muud põld. Ükskord Vainu Andres käis, laps akkas nutma, isa võttis soku ja viskas parssile. See oli ikka nalla tegemiseks. See põle koa päris siitnurga mäng, saarlased tõid. Paarun tõi sui mõisa tööle. Tegid kraavi ja vahel müirissepatööd. Naad selle moodi tõid. Pärast küla nooremad tegid järele, aga ega see suurt läbi lüia. Vahel pärast saarlased, kes olid sisse rännand ja siin kohta pidasid, tegid sedasi.
Arhiiviviide: ERA II 300, 425/6 (33a)
Koht: Keila khk., Keila v., Ohtu k., V-Pupsu t
Esitaja: Anna Maria Pae (67 a.)
Koguja: Endel Pae (1942)

Tekst: Sokuks käimine. Vanast käidi näärilaupäeva öössi sokuks. Meil Karja kihelkonnas peeti palju sokke. Siis oli soku sarvi ja nahku käepärast. Kepi otsa ümbere pandi nahk ja sarved pandi külge, see löödi looga külge ja üks võttis looga jalge vahele. See oli siis sokk. Aga vatt, sokk teeb pahandust, juhtub mõneskohas peol olema, lööb puruks, aga sellejäoks on soku poiss. See vaatab, et sokk paha peale ei lähe. Sokupoisil on piits. Sedasi olid sokk ja sokupoiss. Sokk tuli peresse sisse ja tahtis kedagi saada. Kõige ennem mindi muidugi peremehe jutule. Peremees pidi sokule juua andma. Sokk oli juua saand, läks kangesti lõbusaks. Hakkas hüppama ja kargama. Sokupoiss andis piitsa ja sokk jäi taltsaks. Perenaise käest tahtis sokk süüa ja see andis sokule herneid. Teiste kääst sai sokk muud. Need andsid veel sokule kindaid sokke, paelu ja monikord ka muid vähemaid villaseid esemeid. Kui ühest perest valmis saadi, mindi teise. Sokuks käisid vaesemad inimesed, vabadikud ja popsid. Teised seda ei harrastanud. Olen ise sokuks käinud küll ja küll. Mäletan et ükskord sain ühe ööga kümme paari sukke ja kindaid ja samapalju paelu. Hommikuks oli terve küla läbi käidud. Siis kogusid mitme küla sokud küla karjamaale kadakatevahele kokku. Seal nad puksisid ja kui kirikulised hakkasid kirikusse minema, tehti neile hirmu. (Andmed saadud Andres Kangrult, 48 a.v., elukoht Ohtu k, Vainu talus. Ta on saarlane ja seda rahvakommet on ta näinud Karja kihelkonnas. Ta teab, et seda mängitakse veel Leisis.)
Arhiiviviide: ERA II 300, 428/9 (36)
Koht: Keila khk., Ohtu k, Vainu t
Esitaja: Andres Kangur (48 a.)
Koguja: Endel Pae (1942)

Tekst: Laska Kustil tehti näärisokku. Ega tas ole seda kuntsi üles võttend.
Arhiiviviide: ERA II 34, 151 (2)
Koht: Kihelkonna khk.
Esitaja: Mihkel Poopu (s.1853)
Koguja: Oskar Loorits (1931)

Tekst: Näärisokk. Inimene pani loogale paela peale ja pani selle looga kas külje või jalge vahelt, teise looga otsa tegi kaks õlenuuti sarveks ja oli sokk valmis, kasuka all kõveras.
Arhiiviviide: ERA II 34, 264 (60)
Koht: Jaani khk.
Esitaja: Juhan ja Anna Meri ( s.1870 ja s. 1874)
Koguja: Oskar Loorits (1931)

Tekst: Nääri sikku tehti: võeti look ja pandi jalge vahelt läbi, taha otsa seoti viht, ette otsa tehti nööritükist sarved. See oli siis nääri sokk, käis ja puksis lapsi. Sikk võttis enesele katteks mõne teki, nii et pea ei paistagi välja.
Arhiiviviide: ERA II 36, 540 (19)
Koht: Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna
Esitaja: Henrik Supp (s. 1852)
Koguja: Richard Viidalepp (1931)

Tekst: Nääripäeval tehti näärinakku – sokud ja kitsid need o ja karud. Soku laksutas puusarvedega ja… Kastis saba – viht – vee sisse. Karu jälle tantsitati, anti mett ja… Karu ikke tahab magust.
Arhiiviviide: ERA II 39, 161/2 (70)
Koht: Audru khk., Soomaa k.
Esitaja: Mari Sutt (55 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1931)

Tekst: Õledest tehti nuust ja löödi patsi. Tehti koa kurge – kasukas pöördi pahupidi, käisest käsi läbi, piirg kätte. Sokul jälle oli saba taga. Torkas viha vette ja laskis tsäuhti. Obuse look yle, kasukas piäl ja sarved külgis.
Arhiiviviide: ERA II 39, 240 (2)
Koht: Tõstamaa khk.
Esitaja: Juhan Sutt (81 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1931)

Tekst: Nääris tehti sokku. Sokul oli look pääl, valge palagas yle. Puust peä, tuled sihis, kaks silmä, õlest sarved.
Arhiiviviide: ERA II 39, 282 (2)
Koht: Varbla khk., Saulepi v., Kulli k., Nõmmeotsa t.
Esitaja: Ann Väärtmann (75 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1931)

Tekst: Muhus näärisokku ei oln, sii Varblas kyll tehti.
Arhiiviviide: ERA II 39, 333/4 (6)
Koht: Varbla khk., Saulepi v. < Muhu khk.
Esitaja: Ingel Keskküla (66 a.)
Koguja: Herbert Tampere (1931)

Tekst: Siin tehti koa vahel näärisokku: pahempidi kasukas selga, sarved pähe, kaks poolt vetsa, suur abe lõua all ja siis kukub puksuma sind. Kellad kaelas ka sokul. Käisid oma seltsis, ega võeraste seltsis käind.
Arhiiviviide: ERA II 55, 263/4 (14)
Koht: Ridala khk., Sinalepa v., Kiideva k., Oti t.
Esitaja: Tõnis Saarbi (75 a.)
Koguja: Tõnis Saarbi (1932)

Tekst: Jõulu ja kolmekuninga vahel tehti vanasti palju igasuguseid loomade kujusid, näit. näärisokk. Näärisokku tehakse järgmiselt: üks mees käib käpuli maas. Temast üle oli visatud hall riie. Riide servaalt oli välja pandud sokupea kepi otsas ja tagant vana viht, mis täitis saba ülesannet. Sokk käis üksinda, mökitades ja poksides.
Arhiiviviide: ERA II 88, 734/5 (23)
Koht: Simuna khk., Paasvere v., Aru k.
Esitaja: Joh. Kärje (s. 1910)
Koguja: Joh. Kärje (1935)

Tekst: Näärisokk jookseb uueaasta ööl, kui kell juba 12 läbi on. Ühel meesterahval on kasukas ümber võetud. Vana luud orgi otsa seotud, see pannakse jalgade vahele mis kujutab saba. Peaks on mingi puukännust nikerdus. Silma kohad on kännule sisse lõigatud. Siis pannakse taskulamp silmade ette, nii nagu oleks sokul niisugused põlevad silmad. Pääle seda on sokuga kaasas noormehi, kes temaga külas käivad, nad kutsuvad end soku taltsutajaiks.
Arhiiviviide: ERA II 92, 183/4 (7)
Koht: Hanila khk., Massu v., Kõera k., Kipri t.
Esitaja: Helmi Martin ()
Koguja: Helmi Martin (1935)

Tekst: Näärisokk oli vanasti tehtud nii: hobuseloogale pandi riie ümber ja sellele kinnitati veel taha luud. Näärisokku vedas üks mees.
Arhiiviviide: ERA II 92, 318 (55)
Koht: Hanila khk., Massu v., Kuke k.
Esitaja: Mihkel Uusküla (s.1900)
Koguja: Linda Uusküla (1935)

Tekst: Nääribe laubal tulevad sokud ja neid saab nimetada maskeeritud loomaks. Kuid ega nad polegi loomad vaid nad teevad ennast ise loomaks. Maskeeritud loomad tulevad (õhtu) hommiku ees. Kõige ees on sokud, siis karud ja siis karu tandsitajad siis jõulu haned ja kõige viimane oli kukk kes paha oli seda kukk nokkis, ning mõned hakkasid isegi karjuma.
Arhiiviviide: ERA II 93, 324/5 (10)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Viira k
Esitaja: Ann Maripuu (s.1869)
Koguja: Heino Koel (1935)

Tekst: Näärisokuks käiakse vanaaasta öösel kella 12 ajal. Sokkudeks on harilikult küla noored poisid. Sokkud käivad perest perre – soovides pererahvale: hääd uut aastat, hääd loomade kasvu, hääd viljarikast aastat ja tütarlastele: hääd meheleminemise õnne. Sokud on maskeeritud paletega ja ka ilma. Käes on õlgedest (pahnast) valmistatud kepid. Sokkudele tuuakse harilikult midagi suupistet: pähklaid, mõni kook, ube jne.
Arhiiviviide: ERA II 93,674 (10)
Koht: Kärla khk., Mõnnuste k., Lepa t.
Esitaja: Ants Sõmmer (s. 1919)
Koguja: Ants Sõmmer (1935)

Tekst: Vanemal ajal käisid nääriööl ringi näärisokud. Näärisokuks mineja tõmbas kasuka pahupidi selga, pani viha sabaks ja õlgedest valmistatud sarvilise pääkatte pähe. Maskeks oli tükk lambanahka, millele nina külge meisterdet ja silmaaugud sees.
Arhiiviviide: ERA II 94, 121 (6)
Koht: Püha khk., Pihtla v., Kõljala k.
Esitaja: Priidu Truu (s.1883)
Koguja: Martin Truu (1935)

Tekst: Näärisokk valmistati järgmiselt: Puust tehti soku pea. Alumist lõuga võis nööri abil logisedes liikumapanna. Soku pea asetati kepi otsa, mille teises otsas oli saunaviht. Kepp kinnitati kahe looga külge. Sokuks olejale asetati loogad selga ja kaeti linaga.
Arhiiviviide: ERA II 94, 147 (26)
Koht: Paistu khk.
Esitaja: Ekaterina Truu (s. 1882)
Koguja: Martin Truu (1935)

Tekst: Näärisokk. Uuel aastal. Õlgedest tehti üks müts (tuustidest) millesse pisteti pulgad nagu sarved. See pandi pähe ja pahurpidi pööratud kasukas selga. Sokk hirmutas lapsi.
Arhiiviviide: ERA II 96, 545 (39a)
Koht: Pilistvere khk., Kõ v., Kirivere k., Rabassaare t.
Esitaja: Anna Moor (s. 1872)
Koguja: Gennadi Tischler (1935)

Tekst: Nääripaeval tehti ”näärisikku”. N.n. ”näärisikk” tegi omale õlest suured sarved pähe, võttis valge riide omale ümber. Pingi jalgade vahele ja sabaks märg viht. Nii keksis n.n. Näärisikk igaühe juurede ja pritsis seejuures marja vihaga teisi. Nääri-sikk pidi looma häält tegema. Joonis.
Arhiiviviide: ERA II 97, 588 (11)
Koht: Pilistvere khk., Kabala kv., Laeva k.
Esitaja: isa (s. 1889)
Koguja: Erna Perman (1935)

Tekst: Näri päva õhtul, kui keik külla rahvas koos lusti piddavad, siis tehhakse se näri sokko; mees ajab ommad jallad karrutlitpiddi pöördud kasuka käisest läbbi, kui kolm kasukast karrutlitpiddi üksteise külge õmmeltakse ja nenda seätäkse, et valmis sok sarved peas naitab ollevad, hobuse look jälge vahhelt läbbi, teine otsa ta omma pöös teine perse tagga suur lehtne luud otsas. Kui keik innimesed tedda vatama tullevad, kallab ta näitaja luua sisse vet ja sok õritab hännaga ning keikide silmad lähtavad vet ning parka mis senna hänna sisse pandud, täis Naero tö ja naerda saab. Vahhel muksib ja ajab lapsi tagga ja ikka naerda veel mõnda tempua mis keik ei jõua nimmeta, on mitokord nääri sokku nähha.
Arhiiviviide: H I 4, 549
Koht: Muhu khk.
Esitaja: ()
Koguja: O. T. K. (1972)

Tekst: [Nääris] Noored mehed teevad soku pahupidi kasukaga ja käivad mööda küla.
Arhiiviviide: H II 17, 785 (11)
Koht: Karuse khk.
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Lemmerkänd (1888)

Tekst: Näeri päev. Homiku vara tehakse nääri sokku. Temale said mitmed moodi riided valmistet, mida keegi nalja hammas soovis, aga kaks hõlg sarve olivad ikka otsa ees.
Arhiiviviide: H II 18, 752 (12)
Koht: Kärla khk.
Esitaja: ()
Koguja: I. Mändmets (1888)

Tekst: Nääripäeval tehtud vanasti nääri-sikku, noored poisid mässinud ennast valge palakate sisse ja õlgest teinud toru kübarad sarvedega omale pähe, siis sabaks olnud palaka all ikka mõni vana look ehk puu tük, ja nõnda käinud ühest perest teise, puksinud oma sarvedega ja teinud sikku häält.
Arhiiviviide: H III 14, 654 (11)
Koht: Pilistvere khk., Kabala v.
Esitaja: J. Järv ()
Koguja: J. Järv (1891)

Tekst: Nääri ööl tehakse pitkad öle törud kuntslikud punutult pannakse pähe võetakse look tehakse sokku pea puust ette, lõhki kistud riije tõmetakse ülepea puusani ala astut looga selga, looga seutakse taha viht sabaks ja soitetakse naabritele näärisokkuks – (See peakatte kuju on puneviina üle märku vormi aga teisiti otse vitsmõrra või riisa viisil teht.) Nõnda käiakse veel praegu nääri ja kolmekuninga ööl ”sokkuks” see mood on 50 aasta eest suurem olnud mis vist lätlastest Saaremaale toodavaks võiks arvata kes kaua aastaid Saaremaal metsa töös olid.
Arhiiviviide: H, Mapp 9 (20/1)
Koht: Saaremaa
Esitaja: ()
Koguja: Aleksander Vältin (1903)

Tekst: Siis neri päeva homiko varred perri issa panneb hobbe lõimed loome ja lähheb toob pesso vett ja pois teeb ennast sokkuks ja lahheb teise perrese siis ta muksib ühte sea tuob õnne siis tütruk panneb kindad ehk sukkad sokko sarvi.
Arhiiviviide: H, R 3, 337
Koht:
Esitaja: ()
Koguja: Mihkel Raun ()

Tekst: Nääri lauba ööse tehti sedamoodu sokk valmis ja viidi küla mööda nalja tegema. Omad poisid tegid, sis pole kaugelt võeraid käin mette. Pidi ike üks juhtija olema. Talle anti juua ja pähklid ka. Seda said ike kõik, kes kaasas olid. Käisid ainult oma ümbruses, mõnes peres, kus tuttavad olid. Mindi sisse. Pääle laulu ei olnud seal midagi. – Temal (sokul) oli seotud saba - vihad või luud seda moodi – ja pritsis vett. Vesi oli neil kaasas, se oli juhtija käes. Sokk pritsis vett ja jooksis ümber kõik, sa ju tead, kui elajas tuas on.
Arhiiviviide: KKI 1, 491 (205)
Koht: Muhu khk.
Esitaja: Mihail Riuhk (u. 80 a.)
Koguja: Udo Mägi (1947)

Tekst: Näärisokk tehti õlgedest. Õlgedest kere, saba taga, kübar ja sarved pähe. Sellega mindi nääriõhta teise perese õlut norima.
Arhiiviviide: KKI 11, 228/9 (8)
Koht: Mustjala khk., Mustjala v., Jauni k., Laoniidu t.
Esitaja: Leen Peru (63 a.)
Koguja: Helmi Valk (1949)

Tekst: Me tegime näärisokku. Puust soku pea, seest tühi, sisse pannakse küünal, silmad punasest klaasist. Kasuka heidan enesest üle, kasuka käis oli kaelaks. Sokk tuli tuppa, tegi nalja. Käis ka teistes peredes. Laulab ukse taga. Laul ei tule meelde, umbes mardilaulude moodi. Sokku on ka teistes peredes tehtud. Igal aastal sokku pole olnud. Soku pea on praegu ühe poisi käes, kes tahtis omale ka teha, teeb selle järgi. Näärivana käis kah. Siis olime kõik kontoris. Kell kaksteist tulime koju, siis tegime sokku ja valasime õnne.
Arhiiviviide: KKI 12, 14/5 (6)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Heino Linna (12 a.)
Koguja: Ülo Tedre (1950)

Tekst: Nääriajal olid samad kombed, mis jõulul. Vanast olla jääri tehtud, seda ma põle näind. Aga seda ma olen näind, kus tehti õlest lühter, paberiga oli ilustatud, see oli näärilühter, pandi lae alla, seda olen näind. Ei tea, mis see pidi tähendama. Pärast 1900. Oli seda tehtud.
Arhiiviviide: KKI 12, 48/9 (7)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Klaara Rebane ()
Koguja: Ülo Tedre (1950)

Tekst: Näärisokk on osalt kooli kaudu elustunud. Õpilastest on õige paljud sokku teinud. Kui levind see on, selles ei või küll päris kindel olla.
Arhiiviviide: KKI 12, 83 (8)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Haimre kooli direktor ()
Koguja: Ülo Tedre (1950)

Tekst: Näärisokku ei tunta.
Arhiiviviide: KKI 12, 97 (11)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Jüri Aaron (64 a.)
Koguja: Ülo Tedre (1950)

Tekst: Uue aasta esimesel päeval käidi kirikus. Ennemasti näärisokuks ei käidud.
Arhiiviviide: KKI 20, 130 (21)
Koht: Iisaku khk., Alliku k.
Esitaja: Pauline Kaljora (65 a.)
Koguja: Helgi Kihno (1955)

Tekst: Nääriõhtu käisid sikud. Sarved olid ka ja vihtlemise viht oli abemeks. Vahel käisid üksinda, vahel mitmekesi. Sikule pidi ju kaeru antama. Kott oli juures – korjati kaeru.
Arhiiviviide: KKI 37, 507 (10)
Koht: Peetri khk., Kodasema as.
Esitaja: Elviine Iibis (78 a.)
Koguja: Rudolf Viidalepp (1965)

Tekst: Vana-aasta öösi käisid kolm poissi. Üks oli karu, üks oli sikk, mis kolmas oli ei mäleta. Tulid sisse ja jõid õlut muud ei mäleta.
Arhiiviviide: KKI 38, 59 (7)
Koht: Peetri khk., S-Kareda k.
Esitaja: Pauliine Pall (87 a.)
Koguja: Helgi Kihno (1972/3)

Tekst: Nääriks toodi õled. Poisid tegid näärisokku. Viht oli saba. Ajas teisi taga, pusis, kaevas. Kastis saba vette, pritsis teistele vett. Seal, kus noored koos olid, seal tehti, teistes taludes ei käidud, igal pool ei sallitud.
Arhiiviviide: KKI 39, 245 (5)
Koht: Türi khk.
Esitaja: Alviine Luukas (s. 1900)
Koguja: R. Mirov (1966)

Tekst: Ei minu ajal näärisokku ega õlgede tuppatoomist polnud. Isa-ema küll rääkisid.
Arhiiviviide: KKI 39, 275 (7)
Koht: Kadrina khk., Kadrina v.?, Kalle k.
Esitaja: Anna Haavaleht (s. 1887)
Koguja: R. Mirov (1966)

Tekst: Näärisokku tehti: rabakännust sokk, pillipassist silmad – sarved, ise soku seljas, möötas seal. Oh sa jumal, ma jooksin ahju peale hirmuga. Saba linast, karupidi, kasukas seljas, valtsnägu ees. Näärilauba õhta käis. Tantsis ja rallis parandal. Anti õlut juua. Poisid käisid.
Arhiiviviide: KKI 45, 69 (17)
Koht: Türi khk.
Esitaja: Melanie Pihelgas (s. 1891)
Koguja: Ülo Tedre (1967)

Tekst: /--/ Näärisokku tehti, õlgedest. Läks tuppa, akkas taga ajama. Eks talle antud vorsti ja saia. Eks tal old kameraadid kaasas. [Millal seda tehti?] Jõulu ja nääri ajal mõlemad.
Arhiiviviide: KKI 63, 89/90 (19)
Koht: Kuusalu khk., Kolga v., Leesi k, Mäe t.
Esitaja: Ludviige Orgmäe (s. 1882)
Koguja: Eha Viluoja (1973)

Tekst: Nääripäev on 7 päeva pärast jõulu. Näärisokk tehti haralikust tammest sarvedega. Tuhk tehti koldes tasaseks, et vaadata, kumbat pidi vaim läheb. Õlgi visati lakke: kui palju jäi parte vahele pidama, tuli hea viljasaak. Tehti õlgedest mehekuju, mida viidi ühe ukse tagant teise taha salaja. Näärisokud liikusid kella 12st alates. Oli paar sokku, teised olid muidumehed. Käidi talust talusse ja neile anti kingitusi.
Arhiiviviide: KKI 68, 59/60 (2)
Koht: Jämaja khk., Laadla k.
Esitaja: Elene Suurhans ja Aleks. Käsk (42 a. ja 72 a. )
Koguja: Mare Pihl (1977)

Tekst: Tehti näärisokuks. See puksis nenda, et… Oina sarved olid peas.
Arhiiviviide: KKI 68, 734 (4)
Koht: Mustjala khk., Selgase k.
Esitaja: Elmi Aab (65 a.)
Koguja: Liivi Kull, U. Kruusemäe, Tiiu Vackerman (1977)

Tekst: Näärid: tehti saia ja õlut, sokku tehti, sokud käivad perest peresse.
Arhiiviviide: KKI 70, 74 (2)
Koht: Karja khk., Kopli k., Kontori t.
Esitaja: Albert Pors (62 a.)
Koguja: Tiina Saar ja Merike Reitel (1980)

Tekst: Nääriõhta käisid pukid. Look oli neil jalge vahel, taga oli viht, ees õlesarved. Viht kasteti vee ja tuha sisse, siis sellega viheldi inimesi toas.
Arhiiviviide: KKI 9, 270 (97)
Koht: Märjamaa khk.
Esitaja: Jaan Arnover (84 a.)
Koguja: V. Kukk (1948)

Tekst: Uueaasta ja jõulu õhta ristiti aknad ja uksed. Ristid tehti väljapoole, siis kurivaim ei saa sisse sel kallil õhtul. (Jutustaja mälestuse järgi tulid näärisokud tarvitusele siin 1929 aasta paigu. Arvab et mandrilt on Muhusse tulnud soku komme.) Sokul oli kiri kaasas, et pidi vilja andma. Neist tehti magedi (linnaseid), siis hiljem joodi.
Arhiiviviide: RKM II 1, 264/5 (6)
Koht: Muhu khk., Kantsi k., Keldri t.
Esitaja: Ivan Oidekivi (68 a.)
Koguja: Selma Lätt (1949)

Tekst: Näärisokku tehti iljem. Laul olli kua niari lauba õhta kui kirikust tulid tehti sokki. Üks oli sokuks, teised vädasid. Talgute aeg olid jäärad – see oli vanem viis.
Arhiiviviide: RKM II 1, 356 (8)
Koht: Muhu khk., Pääldä k., Aru t.
Esitaja: Juula Lootus (s.1882)
Koguja: Selma Lätt (1949)

Tekst: Jõuludeks toodi heinad ja näärideks õled. Nääril oli sokk, kolme jalaga sokk tehti. Hakati soku silma välja torkima. Parredega maja oli. Pilluti õlgi lakke, et siis hästi rukkid kasvaksid kui lakke kinni jäid. Mehed tegid näärisokku. Karvupidi kasukas oli seljas. Tegid igavest nalja. Tahtsid õlut saada. Oli soku moodi tehtud. Nääriõhta käisid. Uueaasta hommikul mehed tulid õnne soovima. Taheti õlut saada. Naised ei käinud.
Arhiiviviide: RKM II 156, 266/7 (5)
Koht: Tori khk., Tõia k.
Esitaja: Eliise Schmidt (69 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1963)

Tekst: Vana-aasta õhtul olid sokud küll: abe sarved. Üks ikka oli, tal olid siis karjased ligi, kes talutasid. Öösel ikka käisid.
Arhiiviviide: RKM II 158, 342 (2)
Koht: Vändra khk., Tahkuse k., Tahkuse-Tooma t.
Esitaja: Jaan Nuut (u. 55 a.)
Koguja: Selma Lätt (1963)

Tekst: Nääride aeg olid õled maas, jõulupühade aeg olid heinad. Isa tõi sisse. Magati sel õhtul seal peal. Uueaasta öösi pidi mitu korda sööma, tuli põles öö läbi. Näärisokk on käind. Olin tütre pool, seal nägin. Ta pidi vana olema see sokkude käimine. Aluste kantid tütre juures üks 10 aastat tagasi kui tuli näärisokk. Üks sokk, teine oli kõrves. Soku pea ja sarved ja abe ja - päris sokk. Kasukas oli üle, tore küll. Tikkus kangesti ligi. Ma karjatasin, polnud enne näind. Läksid ilusti rahulikult ära teise taluse. Ei antud neile midagi. Teine soovis ead uut aastat teine tegi aga oma soku äält. Läksid sokk ies, teine takka järgi. Ete vara ommiku, uue aasta ommiku oli kui tulid.
Arhiiviviide: RKM II 158, 347/8 (7)
Koht: Vändra khk., Vändra v., Kaesoo k., Tahkuse-Madise t.
Esitaja: Anna Jensen (71 a.)
Koguja: Selma Lätt (1963)

Tekst: Näärisokkudest ei tea.
Arhiiviviide: RKM II 158, 352 (4)
Koht: Vändra khk., Tahkuse k., Tõkke t. < Tori
Esitaja: Liisa Tohver (90 a.)
Koguja: Selma Lätt (1963)

Tekst: Enne rääkisid, et näärisokk oli käind.
Arhiiviviide: RKM II 158, 367 (13)
Koht: Tori khk. < Türi khk., Vissukvere k.
Esitaja: Voldemar Tombak (62 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Näärisokku tegid, kui Saaremaa inimesed olid siin metsas, see oli 1956. aastal. Õlgkübarad peas, kepid käes, kotid käe otsas. Siis anti kopik raha, anti õlut-viina rüübata. Vend tuli [tal] kaitseväest koju ja ise [tema] oli metsavaht. Kübarad olid kolmekandilised, muster sisse põimitud, käisid kõik Kõpu küla läbi. Uieaasta hommiku tehta Saaremaal ühtelugu niukest sokku. Kübara pealt tuli pikk õlenuuts keeratud ja selle otsas rippus veel niisuke litter, neljakandiline põimitud nagu korvisanga juures. Suured pikad kepid käes, kuskilt võetud. Tulid tuppa, siis kirjutasid alati korstna jala peale, millal esimest korda tulid. Kui näärisokus käidi, siis tantsiti ja lauldi. Pilli ei oln kaasas, muidu tal oli pill ka. See Saaremaa mees oli siin metsavaht ja vend tuli kaitseväest koju teda vaatama. Siis käisidki.
Arhiiviviide: RKM II 175, 227/8 (225)
Koht: Tõstamaa khk., Seliste v., Taltri k < Mäe k. < Audru khk.
Esitaja: Miina Jürisoo (75 a. )
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: Näärisokk oli kasukas kaelust pidi ümmer, üks käis oli sellataga ja käsi sellest väljas, viht käes. Teises käes oli kõhu all veetoop, siis kastis vihta sinna sisse ja tuba mööda käis, siis viskas vett. See oli vanaasta öösi enne uut aastat, se oli nääriõhtu.
Arhiiviviide: RKM II 175, 307 (89)
Koht: Audru khk., Käima k.
Esitaja: Liina Slünkin (68 a.)
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: Mina nägin näärisokku üks kord Toris 1941.-42 aastal, aga siin ei ole tehtud.
Arhiiviviide: RKM II 175, 322 (12)
Koht: Tõstamaa khk., Seliste v., Karuga k., Mäeotsa t.
Esitaja: Liina Anila ja Alviine Naudi (63 a. ja 44 a.)
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: Näärisokku on tehtud. Tehti nääripäeval, s.o. vana aasta õhtul, viimane päev. Ma ole isi ka selle nalja sees oln. Sokk sabaga keerutas. Naabripoiss, see oli see suur sokk, ajas jõulukuuse ümber. Sokul oli sedamoodi pea tehtud. – Need hoiti ikka vanast põlvest niimoodi alles. Teiseks oli pang, kastis vihta pangi sisse. Ise oli vagane. Peris veikse lapsele ei näidatud – ehmatab ära. Jõuluvanad hakkasid käima,- enne kui mina olin laps, ikka ammu juba. /--/
Arhiiviviide: RKM II 175, 420/1 (41)
Koht: Audu khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t.
Esitaja: Jelisaveta Vihman (54 a.)
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: Näärisokk on ka tehtud. Uueaasta tehti jõulupõhkudest titt, viidi ruttu teise peresse.
Arhiiviviide: RKM II 175, 438 (21)
Koht: Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k.
Esitaja: Maria Paas (72 a.)
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: /---/ Näärisokku tehti. Tehti soku pea, kõber, sokul oli raami peal viht – saba. Läksid, kust vett oli, kastis vihta märjaks, matsis majarahvast. See tehti teisperese. Õledest tehti pussakas valmis, viidi teise kohta. See oli õletont. On unun, mis tähendus sel oli, aga seda ei tohi oma juure jätta, pidi ära viima, see oli häbiasi, kelle juurest leiti. Pidi salaja viima. Kui hommikuvalges jääb ja mõni näeb, siis on paha. See tehti uueaasta öösi. /--/.
Arhiiviviide: RKM II 175, 480/1 (19)
Koht: Audru khk., Eesalu k., Passi t.
Esitaja: Liidia Sillastu (71 a.)
Koguja: Mall Proodel (1964)

Tekst: Nääripäeval käisid sokk, kurg ja karu. Kurele tehti puust pikk nokk, värviti punaseks. Neil laulu ei olnud, need tegid oma naljatükke, võtsid nooremaid kinni, viisid õlgede sisse. Õled toodi näärilauba. Jõululauba olid heinad. Õlest keerutati kokku suured patsid, anti patsi sellega.
Arhiiviviide: RKM II 176, 16/7 (9)
Koht: Audru khk., Taga-Soomra k., Reesi t.
Esitaja: Tiiu Tuutmaa (74 a.)
Koguja: Ellen Liiv (1964)

Tekst: Nääriõhtul oli näärinäkk. Viht oli kahe jala vahel. Kastis vette ja laskis pererahvale säuht ja säuht. Näärilaupäe toodi õled. Jõululaupäe olid einad.
Arhiiviviide: RKM II 176, 317 (12)
Koht: Audru khk., Tuuraste k., Põlde t.
Esitaja: Riina Jugapuu (70 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1964)

Tekst: Uieaasta ööl tehti sokku. Ühe korraga löönd taevas valges ja lahti ja inglid laulnud sääl. Sokud kohkunud ära ja ei julgenud enam käia.
Arhiiviviide: RKM II 176, 346/7 (28)
Koht: Audru khk., Kabriste k., Koobi t.
Esitaja: Anna Koop (81 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1964)

Tekst: Näärisokku tegid küll. Look põlvede vahel ja viht taga annast, orgi otsa seutud, masked ees ja… visaks annaga vett… sokk käis õhta aegas, kus õlut oli. Uies aastas soovis sokk perele ead õnne ja…
Arhiiviviide: RKM II 176, 116/7 (9)
Koht: Audru khk., Lindi k., Siilivälja t.
Esitaja: Jakub Juhansoo (90 a.)
Koguja: Regina Praakli (1964)

Tekst: Kui uusaasta akkas pääle kahttõistku tehti näärisokku. Noored poisid tegid. Uieaasta õnne sooviti.
Arhiiviviide: RKM II 176, 371 (4)
Koht: Tõstamaa khk., Lahe k., Õunapuu t.
Esitaja: Akeliina Velliste (76 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1964)

Tekst: Näärinäkud. Hobuse looga seod otstest kinni, look jäi jalge vahele, valge lina ümmer. Õlgedest sarved. Kastsid viha veesse, viskasid vett. Kurge tehti niisama nääri õhta. Käise seest nokk väljas, kaks pikka peergu, saba ka, titt nokka vahel, andis kellele tahtis. Kolhoosi aegas tegin oma kurese viskasin noorikule titesi. Karuse ka tegin, kasuk pahampidi selgas. Kurg ja sokk, karu ja, need olid näärinäkud.
Arhiiviviide: RKM II 176, 414 (18)
Koht: Audru khk., Soeva k.
Esitaja: Liisa Tamm (Mari Suti tütar) (58 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Näärisokul oli õlgedest pea, sarved ka, see pandi looga külge. Looga teise otsa viht sabase, mindi külase. Valge lina käis üle, või karvane kasukas. Kui külmase sisse läks, pidi eest hoidma. Viht oli märg, sellega anti. Sokk oli õnne soovimas. Peremehel oli õlleruus ja viinapudel. Võttis ära küll sellast. Teisa kaasas ka, mudu see lugu ei lähe. Sokke üks ikke. Kella kaheteist aeg kuni ommikuni. Vintis peaga mindi edasi jälle.
Arhiiviviide: RKM II 176, 491/2 (35)
Koht: Audru khk., Metsa k.
Esitaja: Tõnis Tammsaar (76 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Näärisokul pandi pahempidi kasukas selga, look jalge vahele, viht sabaks. Mõni tegi õlest näo, mõni paberist, lina üle. Teine viht oli peos, selle kastis vette ja raputas peale. Viina anti sokule, pähkleid ja viina. Kõik korjasid pähkleid, uueaasta pähkleid. Käisime Pootsist toomas. Vahest käisid kahed, kolmed sokud, teised ka ligi. Ehes käisid sokud. Ma ronisi ahu pääle, nii hirmsasti kartsin. Arjusk oln sulaseks. Teind poisid sokuks, tuld kolbaki, kolbaki. Arjusk ehmatan: Püha jumala nimel, ära tule kallale!
Arhiiviviide: RKM II 176, 514 (13)
Koht: Audru khk., Mõisaküla
Esitaja: Liisa Enno ja Luisa Raudsepp (48 a. ja 70 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Jõululauba toodi einad, näärilauba õled tuppa. Tehti suurt sokku ja mängiti. Suured sarved pähä, look reide vahele, lina ümmere. Uut aastat soovisid, sai õlut ja. Üksainuke sokk, eks teised käind seltsis. Na kella 11, kaheteistme paiku tulnd oma sõbrade juure.
Arhiiviviide: RKM II 176, 540 (34)
Koht: Audru khk., Uruste < Seassaare
Esitaja: Maria Kõlvart (79 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Uieaasta öösi tehti sokku. Vana mees võttis poisikese õlale, sellel soku pea. Poiss tõmmas paelast, siis soku lõuad liikusid.
Arhiiviviide: RKM II 176, 575 (39)
Koht: Tõstamaa khk., Kastna k.
Esitaja: Ants Vits (81 a.)
Koguja: Selma Lätt (1964)

Tekst: Vanaaasta ööse käis näärisokk. Kui sai kell kaksteist läbi, siis võis ikka sokku oodata. Sokk tehti: look paelaga õla peal, kõverus jalge vahelt läbi, ühes otsas oli viht ja teises soku pea, vana kasukas või lambanahk üle. Sokutaja (sokk) katsus, kust ta vihta sai märjaks kasta, siis tegi teisi märjaks, keerutas ümmer ringi, kus inimesi oli. Sokule anti viina ja õlut. Teisi mehi oli ligi. Küla lõpus oli neid üsna kari juba koos. Sokku tehjaks ikka praegu ka veel. Sokk on õnne tooja. Kes seltsis käisid panid tuhka soku selga ja kui sisse tulid, akkasid sokku materdama, et tolmu oli üsna tuba täis. Sees käisid igas peres.
Arhiiviviide: RKM II 177, 137/9 (1)
Koht: Tõstamaa khk., Kiraste k., Kivi t.
Esitaja: Anna Pupa (79 a.)
Koguja: Erna Tampere (1964)

Tekst: Näärisokku tegi siis üks Saaremaa mees. Siin väga pailu seda moodi ei oln. See Saaremaa mees (assestent) tõi selle moe 1920. a. paiku siia. Käidi vahest ööd läbi, naapailu kui jõudis. Tõstamaal oli üks Muhu mees. See säädis ka omad sarved pähe ja käis nääriaeg ringi. See oli 1940. a. paigu. Jõulupühade ajal siis oli ikka see käimine.
Arhiiviviide: RKM II 177, 156/7 (1)
Koht: Tõstamaa khk., Läilaste k., Allikivi t.
Esitaja: Juhan Heinsoo (70 a.)
Koguja: Erna Tampere (1964)

Tekst: Vana-aasta õhta tehti sokud. Mehed panid omale valged linad ümmer ja sinna jalgele olid sarved pähe tehtud õlgist. Ja si viht oli taga sabas ja si kasteti vette ja ta andis sulle vett, nii et tuba laenetas. Pärisid ukse taga, et “Laske sokud sisse!”
Arhiiviviide: RKM II 178, 140 (2)
Koht: Audru khk., Eassalu, Kalda t.
Esitaja: Juri Tiksar ja Jaan Paugus (s.1885 ja s. 1892)
Koguja: A. Krikmann (1964)

Tekst: [Näärisokust.] Look oli seel jalgade vahelt läbi, viht oli otsas, kasukas oli ümmer ja… toonekure nokk oli ka, soku või selle asemel ka, ja saba oli ka… Lapsi irmutasid selle vihaga. Kus pang oli, siis kohe vuhti!
Arhiiviviide: RKM II 178, 165/6 (1)
Koht: Audru khk., Võlla v., Soomra k., Peedi t.
Esitaja: Anna Paugus ja Jaan Paugus (s.1896 ja s. 1892)
Koguja: A. Krikmann (1964)

Tekst: Ikke [nääri]sokku tehti. Mul vend tegi ka suure soku, pea ja silmad sisse. Suur viht jälle persse taga, see pesteti jälle kuski suure pajase ja sis kohe keerut(eme?) seal jälle!
Arhiiviviide: RKM II 178, 213 (21)
Koht: Tõstamaa khk., Kõpu k. < Varbla < Karuse khk.
Esitaja: Jaagup Siimu (s. 1890)
Koguja: A. Krikmann (1964)

Tekst: /---/ Hommikul tehti näärisokku. Soku pea oli valmistatud puust suurte sarvedega. Se pandi varre otsa. Teise ots pandi sabaks luud. Keegi mees võttis varre jalge vahele. Pael käis üle õla, mille otsad olid kinnitatud varre külge, üks ülevalt ja teine alt. Valge lina laotati üle. Habe sokule tehti takkudest või õlgedest. Mõnel pool tehti näärisokule veel õlgedest kroon. Hobusega toodi näärisokk ukse alla. Kaks meest talutasid ta sisse. Ta kummardus perenaisele ja peremehele ning soovis karja- ja viljaõnne.
Arhiiviviide: RKM II 180, 420/1 (1)
Koht: Vändra khk., Tootsi as.
Esitaja: Liisa Kask (s. 1898)
Koguja: Edur Maasik (1964)

Tekst: Saaremaal uueaasta poisid olid, suur sokk oli, look oli jalge vahelt läbi, põdra pea või mis ta oli, siis pahempidi kasukas oli looga peal, siis puksis meid õlgede pealt üles. Suitsutuba oli, pärast tehti pliit ka.
Arhiiviviide: RKM II 195, 583 (7)
Koht: Koeru khk., Varangu k. < Kaarma khk.
Esitaja: naine (u. 50 aastane)
Koguja: Mall Proodel (1965)

Tekst: Saaremaal olivad käinud näärisokud, minu minija rääkis. Siin ei ole. Neid kohe oodatud. Sokule sokid ehk kindad sarvi.
Arhiiviviide: RKM II 197, 160 (115)
Koht: Järva-Jaani khk.
Esitaja: Johanna Nahkur (80 a.)
Koguja: Selma Lätt (1965)

Tekst: Uieaasta ehk nääripäe. Uielaastal kirikust rutati kiirem koju. /---/ Uiel aastal käinud poisid nääri sokuks. Nääri sokul olnd puust tehtud soku pea pähä tõmmatud. Kasukas pahampidi selläs.
Arhiiviviide: RKM II 21, 79 (1)
Koht: Vigala khk., Manni k.
Esitaja: Triino Priimets (s.1868)
Koguja: Mihkel Priimets (1948)

Tekst: Nääri sokkul oli tehtud soku moodi peä; pahempidi pöördud kasukas selläs.
Arhiiviviide: RKM II 21, 94/5
Koht: Vigala khk., Manni k.
Esitaja: Triino Priimets (s.1868)
Koguja: Mihkel Priimets (1948)

Tekst: Jõulu aegas oli suurem püha. Õlut oli tehtud, mehed käisid kampas kauda küla. Jõid õlut ja tegid nal’la. Jõulu aegas oli ani, uuel aastal sokk ja kolmekuningapäe oli kurg. Üks oli aneks tehtud, kõik nokk ja pea otsas. Ise ilusti teki all, nokk ja pea väljas. Läks sisse, tegi oma nal’la. Kui välla tuli, võttis pea ära, läks tagasi, sai õlut. Nendele midagi ei antud kaasa. Säälsamas jõid. Jõululauba kell 12 akkas pääle see nali. Öösel käisid ka sokud ja kured. Kui poisid sisse tulid, sis küsisid: “Kas võeramaa loomi ka näha tahate?” Sokud olid mitu tükki ukse taga. Kui peremees lubas, tulid sisse, puksisid ja tegid oma nal’la. Pill oli ka ühes. Peaaegu korrast käisid kõik talud läbi. Igas kohas, kus suits tõusis. Kui vahele jäeti, siis üteldi, et nii kui põimivad või peavad alvas. See läks öö läbi, omiku valgeni. Sis oli pea juba purjus.
Arhiiviviide: RKM II 252, 188/9 (3)
Koht: Karuse khk., Nurmsi k. < Päinurme k.
Esitaja: Aleksander Vahar (68 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Uieaasta käisid sokud. Abemed olid ies. Puksisid. Kastis saba veeämbri koa. Viskas vett sulle. Sokud olid mitmed.
Arhiiviviide: RKM II 252, 226 (6)
Koht: Karuse khk., Muriste k., Tänavotsa t.
Esitaja: Elisabet Jõgi (73 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Uueal aastal oli õlut igas peres ja sis need köisid, kis juua tahtsid. Sokud koa köisid nääris.
Arhiiviviide: RKM II 252, 271 (3)
Koht: Varbla khk., Mäli k., Tõnise t.
Esitaja: Marie Vahtmann (85 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Sis tulid sokud uueaasta ööl peale kella kaheteist. Seal olid päris soku pead tehtud, jääru sarved olid peal, õõnsad seest – sinna sai küünlad põlema panna. Silmadel värvilised klaasid ees. Soku pea ja saba olid traadiga ühendatud ja all oli kõver puust look. Mõned olid sokud, teised olid niisama ka. Karud käisid ka sokkudega seltsis. Taltsutaja andis talle pihta, karu mõmises. Sokud puksisid. Saba oli kaseviht või kadakast, sai märjaks teha, sis niisutati tüdrukuid. Pärast läks väl’lä, tuli õlut jooma. Kui ära läksid, siis võtsid kojast jälle kaasa ja läksid teise tallu.
Arhiiviviide: RKM II 252, 277/8 (5)
Koht: Varbla khk., Ranna k., Saarma t.
Esitaja: Liisa Randmaa (69 a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Vanaasta õhtul tegid nooremad näärisokku. Teisi oli ka oln.
Arhiiviviide: RKM II 252, 346 (3)
Koht: Mihkli khk., Pikavere k.
Esitaja: Ann Lilles (67. a.)
Koguja: Erna Tampere (1968)

Tekst: Uueaasta õhta tegime sokkusid ka. Karu oli üks. Karu elu oli raske, ei taht keegi. Kaks kasukat oli selgas ja tuad palavad, sis läks nahk märjase ja mine väl’la, saad külma.
Arhiiviviide: RKM II 252, 509 (17)
Koht: Karuse khk., Vatla as., Lembra t.
Esitaja: Jaan Salmisto (75 a.)
Koguja: E. Tampere (1968)

Tekst: /---/ Tehti näärisokku. Neid oli mitu tükki koos. Läksid tuppa, tegid nalja, puksisid ja…
Arhiiviviide: RKM II 253, 126/7 (1)
Koht: Kirbla khk., Kloostri k., Tamme t. < Karja khk.
Esitaja: Ljubov Toompuu (51 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1962)

Tekst: /--/näärisokud käisid ja õnevalamine oli ja uieaasta öö läks ruttu.
Arhiiviviide: RKM II 253, 134/7 (2)
Koht: Kirbla khk., Kloostri as., Möldre t.
Esitaja: Maria Tuul (74. a.)
Koguja: Lilia Briedis (1968)

Tekst: /---/ Näärisokud käisid. Poisid panid pahupidi kasukad selga ja vatasid, kust tüdrukud kätte saadi. Kastsid vihad, mis neil saba all olid vette ja pritsisid vett. Tahtsid pähklid saada. Muud midagi ma ei tea. Soku pea moodi oli ja habe oli.
Arhiiviviide: RKM II 253, 14/5 (8)
Koht: Karuse khk., Tuhu k., Marti t.
Esitaja: Anna Somb (79 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1968)

Tekst: Vanaasta öösi käidi sokuks. Kasuk pahupidi seljas, sokupea oli otsas, siis puksis ja määgis. Igas peres käidi. Kus ei käidud, need olid pahased.
Arhiiviviide: RKM II 253, 24/5 (5)
Koht: Karuse khk., Metsküla, Uuetoa t.
Esitaja: Jüri Tuut (79 a.)
Koguja: Lilia Briedis (1968)

Tekst: Uijeaasta ööse sai näärisokku joostud. Laul oli ka, mis me siis laulsime: Ma too teile näärisoku, siis saab kahest otsast lakku, sokk aitab alva toiduga, sööb soa päält samblaid tuisuga. Uhkusega näita võib, kui ta katust kaudu käib. Sokk näitas säund? välla, et suured sarved olid peas ja nisuke nägu oli ies. Sokul oli kott kaelas ja käidi majast majja uijeaasta laupa öösi. Sokule anti õlut juvva. Mitu inimest oli seal, olid mehed kõik.
Arhiiviviide: RKM II 253, 355 (4)
Koht: Hanila khk., Mõisaküla < Muhu khk.
Esitaja: Mihkel Tuulmägi (91 a.)
Koguja: Regina Praakli (1968)

Tekst: Nääriööl tehti näärisokku, käisid tarest taresse. Ei, änam ei tea, mis moodu see oli.
Arhiiviviide: RKM II 253, 356 (1)
Koht: Mihkli khk., Pikavere k.
Esitaja: Ann Kiisk (86 a.)
Koguja: Regina Praakli (1968)

Tekst: Näärisokku tegime. Üks vägev soku pea, abe ette, punased silmad pähä. Kõver puu, viht otsas. Teises otsas pea. Sokk puksitas, kastis saba, viskas tüdrukule sabaga vett kaela.
Arhiiviviide: RKM II 254, 113 (13)
Koht: Karuse khk., Järise k.
Esitaja: Jaan Kiigemäe (70 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)

Tekst: Jõulu aegas ei käinud loomad, näärides ja kolmekuningapäeval käisid – kogu see “loomaaed” käis koos. Karu, vahel ka kaks, kettidega kinni, jääru sokk (jääru sarved olid peas), kurg ka oli vahest. Taltsutajad olid kaasas, igalühel oma loom. Vahel tulid nääris, vahel kolmekuningas (5. jaan õhtul), vahel ka kaks korda. Näärilaupa öösse tulid hommikustpoole ööd. Nooredmehed pidid ikka enne tulema, kui naine tuleb, siis lehm ei paarita, kanad ei mune jne. Vahepeal kadus ära. Nüüd on jälle käinud.
Arhiiviviide: RKM II 254, 252 (17)
Koht: Karuse khk., Ridase k.
Esitaja: Marta Pere (62 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)

Tekst: Näärisokk käib veel praegugi vana-aasta õhtu (peale kella 12). Viht sabaks, kastis toobrisse ja pritsis nee laiali.
Arhiiviviide: RKM II 254, 258 (1)
Koht: Mihkli khk., Vastupää k.
Esitaja: Alide Naelak (61 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1968)

Tekst: Näärisokud käisid kauda küla sokutamas. Vanaasta õhtu sokud ei käin, uueaasta annepäeval käisid. Mesterahvad läksid kokku, sokk maskeeriti. Pea ühe looga otsas, viht sabaks. Soku pea, ei tea, kust muretsesid. See seis teise aastani. Tulid sisse, pill kaasas. Toas tantsisid, kastsid viha vette. Pähklesi aasid piale, õunu ka. Õlut oli piaasi, peretaat tõi selle kohe välja. Mitu ankurt tehti täis. Jõuludest akkas piale. Näärid vana nimetus. Poisid, mehed käisid kauda küla. Pere-perelt käidi küla läbi. Mu emal oli kausitäis vorste. Poisid tulid. Viskas vorstid voodi, peitis. Leidsid üles. Võtsid meie külmad ja Matsi soojad ja sõid. Ise igavene vimka: enne ma võta saapasäärest tüki kui vorsti võtan! Jõulus olid einad, nääris õled sees. Viskasid maha, magasid ära, ommikul jälle edasi.
Arhiiviviide: RKM II 254, 61/3
Koht: Hanila khk., Massu v., Määrse k.
Esitaja: Miina Kaasik (74 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)

Tekst: Näärisokk, ühel pahupidi kasukas seljas, sarved peas. Viht oli kasuka küljes. Kui ämbris oli vett, vihtles su nõnda läbi. Vanamees käis kurega. Ani oli sedasi, et lõksutas nokka. Nokkis kui sa talle ei and. Vanad inimesed tegid kurge. Kolmekuningal oli karu, nääris sokk.
Arhiiviviide: RKM II 254, 88/9 (4)
Koht: Karuse khk., Poanse k.
Esitaja: Liisa Ploom (81 a.)
Koguja: Selma Lätt (1968)

Tekst: See sokuga postkaart toob mulle lapsepõlve meelde lapse põlv küla elus käisid iga uueaasta hommiku vara sokud enne ei lubadud meid lapsi külla minna kui sokud on käinud uueaasta õnne ära soovimas see oli vana rahva kunst.
Arhiiviviide: RKM II 265, 448
Koht: Tallinna l.
Esitaja: ()
Koguja: Julia Roosfeld (1969)

Tekst: Nüüd räägitakse näärisokkust, kui populaarsest asjast, aga omas noores põlves ei kuulnud üldse midagi nääri sokust. Alles vanemas eas, ajakirjandusest kuulsin, et nääri sokku on tehtud. Võib olla, et minu isa sokkutegemisest midagi teadis, aga ta sellest ei rääkinud.
Arhiiviviide: RKM II 266, 72
Koht: Kose khk., Harmi v., Alaksi k.
Esitaja: ()
Koguja: Oskar Nõmmela (1969)

Tekst: Näärisokku ei ole tehtud.
Arhiiviviide: RKM II 290, 681 (3)
Koht: Kuusalu khk., Kaberneeme
Esitaja: Maria Art (75 a.)
Koguja: Anne Hussar, Rein Saukas (1972)

Tekst: Vana-aasta õhtul tehti näärisokku. Ise ei ole näind, teises külas tehti.
Arhiiviviide: RKM II 290, 692 (45)
Koht: Kuusalu khk., Kolga-Aabla
Esitaja: Leeni Kivi (79 a.)
Koguja: Anne Hussar, Rein Saukas (1972)

Tekst: Nääri soku valmistamine kodus külas. Aluriidast võetakse üks kase või lepa puu alg, kervega raejutakse selle alule kaks puust sarve löötakse selle pea külge naelaga peale. Tõmatakse või löödakse vana kasuka nahk karv välja poole, silmateks löötakse kaks punast riide tüki lina peost või linadest pandake sokule abe ede (ette) suu pandakse ka paelaga liikuma või lõmpsima otsitakse vana hobuse look ja soku pea pandakse selle looga otsa kinni kahe naelaga, mõni poiss pani oma sokule elektri lambi pirnid silmade asemele üks tasku lambi patarei soku kurgu alla kinni, siis ta ise ühendas klemmid ja soku silmad põlesid. Seda hüüti siis kurisokk. Sellega oli siis sokk valmis. Aisa kell pandi ka sokule kaela sellepärast et siis oli kaugele kuulda et sokud tulevad kits oli ka alati sokudega seltsis see kits oli ka soku moodi valmis tehtud. Kitsel oli lühemad sarved, kits määgis heletalt või aletalt karu käis ka uueaasta poiste kampa karu oli üks küla poiss pahupidi kasukas oli seljas kett oli ümber kere ja karu taltsutaja pidas karu kinni karu seljal oli laud ja kui karu läks hulluks siis taltsutaja lõi puu nuijaga sinna laua pihta see puunuja hoop oli kaugele kuulda. Päeva piltnik oli ka kampas üles võeti peremees ja perenaine vahest ka peretütar pildid olid enne valmis joonistatud need pildid anti kohe kätte Pillimees oli alati sokutega seltsis. Pillimehel oli valge papist silt mütsi ees sinna oli kirjutatatud sokude juht. Sokutega käis kaasas ka Arst sokude arst Arstil olid kaasas mitmesugused rohud ja suupill kui rohud ei aidanud siis üks lugu suupillist ja peremees oli terve. Kaasas käis ka mustlane mees mustlane soovis perele ead õnne tütred mehele kanad munele lehmale kaksikud vasikad ja veel head vilja õnne ja head tervist kõigile perele. Uueaasta poisid või sokud need olid väga hootatud neid hootasid lapsed ja vanad niisugused sokud käisid perest perese 1917-1939a. Nüüd 1970-1972 käivad ka sokud nendel ei ole vahest pillimeest nalja ja jutumehed pea aegu puuduvad aga siiski rahvas väga hootab uueaasta poissa sokud teevad või kirjutavad riidiga ukse peale aasta numbri.
Arhiiviviide: RKM II 300, 105/9 (6)
Koht: Pöide khk., Pahavalla
Esitaja: ()
Koguja: Orest Koel (1973)

Tekst: /--/ Jõulude ajal tehtud näärisokku. Pöörati kasukas tagurpidi selga ja läkiläki pähe. Näärisokud pidid õnne tooma.
Arhiiviviide: RKM II 306, 37 (2a)
Koht: Peetri khk., Esna
Esitaja: Elisabet Reinaste (79 a.)
Koguja: Saima Paeoja (1972/3)

Tekst: Koos käinud viis-kuus või ka rohkem sokkusid. Sokkudega käinud koos sokupoiss, kellel olnud kott ja lähker kaelas. Lähkrisse pandud õlut, kotti aga pähkleid, vorsti, saia. Alati pidanud midagi panema, muidu sokud ära ei läinud. Sokupoiss tulnud kõige ees uksest sisse, pidanud salmi lugema ja rääkima. Kui hästi rääkinud, antud paremaid asju. Sokupoisi soovimised olnud näiteks sarnased: sigigu sikuksed, kasugu karujaluksed, kanad munele, üks õuest mingu, üheksa õue tulgu. Sokud puksinud toas üksteisega. Sarvede küljes olnud aisakellad, saunavihast olnud saba taga, see kastetud vette ja siis pritsitud.
Arhiiviviide: RKM II 310, 210/1 (1)
Koht: Püha khk., Vanamõisa k., Ransu t.
Esitaja: Elviine Raudsepp (s.1906)
Koguja: Varje Lonn (1973/4)

Tekst: Kui uueaasta öö tuli, siis mehed käisid küla mööda ead uut aastat soovimas. Sooviti tüdrukutele meheleminemise õnne, poistele naisevõtmise õnne. Sokud käisid perest peresse. Poksisid ja tegid nalja. Naised ja tüdrukud jooksid iest.
Arhiiviviide: RKM II 315, 199 (25)
Koht: Muhu khk., Mäla k.
Esitaja: Kristiina Maas (65 a.)
Koguja: Erna Tampere (1975)

Tekst: Sokud käinud uusaasta öösel. Sokkudeks käinud tavaliselt vanemad mehed, kes hästi nalja osanud teha. Harilikult käinud koos kaks-kolm meest, üks olnud riietatud sokuks ja teised olnud sokutaltsutajad. Sokul olnud pahupidi kasukas seljas, look peal, vana viht sabaks, kell kaelas, õlgedest sarved ja takune habe. Taltsutajad olnud tavalises riides. Sokk teinud kõiksugu koerust, visanud saba alt vett jm. Kui peres tütar esimest aastat leeris olnud, siis see pidanud jõulusokule kindad kaela viskama. Kui peres esimest aastat noor naine olnud, see pidanud sokule sukapaelad ja kindad andma.
Arhiiviviide: RKM II 315, 43/5 (10)
Koht: Jämaja khk., Kaavi k.
Esitaja: Sohvie Vahter (s. 1895)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: Kõik peresid mööda käijad ja sanditajad olevat alati sisse lastud. Usutud, et need toovad õnne. Iseäranis suur õnnetooja olnud sokk.
Arhiiviviide: RKM II 315, 46 (13)
Koht: Jämaja khk., Kaavi k.
Esitaja: Sohvie Vahter (s. 1895)
Koguja: Varje Lonn (1975)

Tekst: /---/ Nääripäeva tähistatakse nääri kuusega, käiakse uut aastat soovimas ainult meesterahvad ühes nääri sokkuga (sokkust olen varem kirjutan) ja ka nääri hanega milleks jällegi meesterahvas kaelaks hanel sõnniku veo kook, millega põllul sõnnikut maha veetakse sõnniku vankrilt seljas vana kasuk. /---/
Arhiiviviide: RKM II 33, 208/9
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: Aleksander Tustit ()
Koguja: Aleksander Tustit (1951)

Tekst: Vana-aasta öösel kella 12 paiku tulnud näärisokud mökitades, kellad kaelas. Nahad üle keha tõmmatud, pastlad käte otsas, luuad sabaks, liikunud neljakäpakil. Teinud nalja, vigurit. Sokkudel olnud peremees kaasas, kes neid talutanud. Sokud nõudnud sööki ja jooki. Sokkudel endil olnud ka ”viina” kaasas”, aga see olnud hoopis vesi pudelis.
Arhiiviviide: RKM II 344, 214 (40)
Koht: Põltsamaa khk. < Pilistvere khk., Kirivere k.
Esitaja: Alma Kuldkepp (s. 1904)
Koguja: Helle Kull (1978)

Tekst: Kui naisterahvas uusaastal esimesena külasse läks, visatud vanad pastlad kaela, sellest olla tekkinud “näärisoku” tegemine, siis oli läbisegi kõiki koos, seega sai külaskäimine vabaks.
Arhiiviviide: RKM II 354, 558 (4)
Koht: Pilistvere khk., V-Põltsamaa v., Vitsjärve k.
Esitaja: ()
Koguja: Helmi Kalmu (1981)

Tekst: Vana-aasta õhtuks, juba pimedas, tegid külapoisid endid näärisokkudeks ja tulid taludesse akna taha kobistama ja pärast tulid tuppa. Üks poiss oli sokk, nii 2 poissi, olid soku talutajad. Tegid veel nalja, soovisid pererahvale edaspidiseks õnne. Kui pererahvas pakkus midagi, näiteks õlut või koguni viina, kui seda juhtus kodus olema, siis sooviti palju head edaspidiseks. Aga kui midagi ei pakutud, proovis sokk oma saunavihast tehtud saba märjaks teha ja sellega “vett” visata. Tihti oli sokul endal veenõu suure riide all kaasas. Ühes talus oldi natuke aega ja mindi järgmisse peresse edasi.
Arhiiviviide: RKM II 355, 5/6 (14)
Koht: Põltsamaa khk.
Esitaja: Maria Loorits (83 a.)
Koguja: Helle Kull (1981)

Tekst: Mõnes kohas tehti nääride ajal ka näärisokku. Pahempidi oli tal kasukas seljas.
Arhiiviviide: RKM II 359, 401 (26)
Koht: Põltsamaa khk., Pajusi k.
Esitaja: Anastasia Sepp (77 a.)
Koguja: Aare Väljaots (1981)

Tekst: Vana-aastal tehti näärisokku mõnikord. Karupidi kasukas panti selga, maske oli ees ja sarved peas. Üksainuke oli näärisokk. Maskesid polnud rohkem, mõnel olid veel papist sarved olemas. Kui ma laps olin, viis-kuuskümmend aastat tagasi, siis käisid need näärisokud. Ned olid omaküla mehed, tulid lihtsalt kokku ja. Vahest viskasid nagu kadrid ja mardid teri ja herneid maha ja üttesid ise: Viska sisse viljaõnne, karga sisse karjaõnne.
Arhiiviviide: RKM II 362, 453 (2)
Koht: Otepää khk., Mõrtsuka k., Järve t.
Esitaja: Rudolf Andrei (s. 1908)
Koguja: Mare Kõiva (1982)

Tekst: Nääripukad käisid uueaasta ööl. Kitsepea oli ja suur pikk saba taga. Midagi pidi andma, ma ei mäleta, kas õlut või. Kui ei antud, oli ta tige ja vihtus oma pika sabaga.
Arhiiviviide: RKM II 365, 106 (4)
Koht: Ridala khk., Parila k.
Esitaja: Elfriede Roosi (61 a.)
Koguja: Ellen Liiv (1976)

Tekst: Vanasti käisid küll näärisokud. Eesti ajal käisid veel, nüüd pole enam olnud. Nüüd hiljuti küll käisid. Kolhoosi esimees tahtis näha, kuidas inimesed elavad ja käis siis sokuna perest peresse. Sisse lasti sokud ikka. Pühade ajal on sööki ikka midagi ja õlut, ikka pakutakse.
Arhiiviviide: RKM II 365, 152 (10)
Koht: Ridala khk., Jõõdre k. < Martna khk.
Esitaja: Aline Aavik (u. 70 a.)
Koguja: Ellen Liiv (1976)

Tekst: Intsi poisid tulid mõisa nee tegid nääri sokku. See keis küla mööda õnne soovimas. Peremehele sooviti et keik tööd ästi korda läheks, perenaisele: et lehmad lüpsaksid, kanad muneksid ning tütred mehele saaksid, poegadele kenasid pruutisid, tütardele kenasid peigmehi. Vanadele vaia, noortele nuia, keskealistele kellarouku.
Arhiiviviide: RKM II 5, 531/2 (68)
Koht: Kihelkonna khk., Lümanda v., Jõgela k.
Esitaja: Tiina Kald (70 a. )
Koguja: Heino Tarkin (1947)

Tekst: Pärast kella 24.00 tehti näärisokku. Üks noormees oli sokuks maskeeritud ja kostümeeritud. Pahempidi must või valge kasukas oli karvkatteks, pea aga oli eriliselt välja töötatud juba varem kas nikerdatud kännust sarvedega ja silmaaukudega, millest paistsid põlevad küünlad. Sageli olid ka päris ehtsad sokusarved. Peale siku oli veel teisi metsloomi. Näiteks kured, lambad, hobused, elevandid ja mõned maskeeritud ja kostümeeritud inimesed. Tavaliselt aknale ja uksele koputamisega kaasnes küsimus: ”Kas soovite ka võõramaa loomi näha?” Muidugi saadi jaatav vastus toast. Siis tuldi tuppa ja sokk poksimisega andis märku, et tahab kaeru, mis pidi tähendama pähkleid. Anti pähkleid ja võõramaa loomad lahkusid toast. Väljas vabaneti kostüümidest ja tuldi tagasi ”head uut aasta” soovima. Söödi pähkleid, aeti juttu ja sooviti kõike head. Nii mindi edasi järgmisse tallu.
Arhiiviviide: RKM II 52, 139
Koht: Hanila khk.
Esitaja: ()
Koguja: Ida Aavekukk (1956)

Tekst: Muidu meitel ”Torgu” kandis pole keegi naisterahvas uue aasta hommiku tohtin esimiseks küla minna, keisid uue aasta poisid, roonid olid pees ja soovisid keigile uut aastat, ja norisid tüdrugute käest pehkid. Üldiselt olid uue aasta kombed ühesugused nii Saare kui Muhumaal. Vahe oli selles, et ”Torgu” ja Mustjala kandis käis uue aasta poiss. Valjala ja Püha kihelkonnas uues aasta ani, pikka kaika ja nokkaga (Uue aasta anest kirjutanud juba varem) Pöide kandis aga uue aasta sokk, ka sokku kirjeldan juba varem eelmistele aastatel, kes käisid saarlastele head uut aastat soovimas. Eelmistele kolhoosi aastatel esinesid need mitmel moel uueaasta soovimised veel kuid nüüd on juba kolhoosipäevil kadunud.
Arhiiviviide: RKM II 52, 97/8
Koht: Pöide khk., Laimjala v.
Esitaja: Aleksei Tustit ()
Koguja: Aleksei Tustit (1956)

Tekst: Nääribe laupa keskööst tehti sokk. Pisike tingel oli kaelas, look jalge vahel, kadakas hännaks, kasukas karupidi seljas. Soku pea oli puust tehtud. Villem Nõgu oli ka mitu sokupead teinud. 2-3 poissi käisid sokuga seltsis. Muud sokule ei antud kui pähkleid. Sokk käis öö läbi, kuni hommikul rahvas kiriku läks. Kogu nääriöö põles taludes tuli ja oldi ülal. Vanasti käis ainult sokk, puksis ja keksis. Hiljem oli ka karu, karutantsitaja ja sokuvedaja kaasas.
Arhiiviviide: RKM II 54, 124/5 (7)
Koht: Pöide khk., Audla k., Silla t.
Esitaja: Villem Nõgu (76 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Nääriks tehti näärisokku. Näärisokuga käisid karutantsitajad ka kaasas.
Arhiiviviide: RKM II 54, 129 (8)
Koht: Pöide khk., Meriküla, Posti t.
Esitaja: Anton Kämmel (80 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Näärisokk mõnel nääriõhtul käis. Vahest harva tuletati seda kommet meelde.
Arhiiviviide: RKM II 54, 133 (3)
Koht: Pöide khk., Audla k., Aadu t.
Esitaja: Akiliina Airik (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Näärisokk on käinud viimase ajani (sõja-aastatel välja arvatud). Sokuga on olnud kaasas ”karu”, ”toonekurg”, ka pillimees ja kotimees. ”Karu” pidi lapsetust arstima ja ”toonekurg” tõi noorikutele noka vahel tite. Soku pea oli vahest puust välja voolitud, vahest ka lihtsalt raba-männi känd, juured sarvedeks. Laule ei olnud, ainult tantsisid. Anti pähkleid ja õunu.
Arhiiviviide: RKM II 54, 198/9 (4)
Koht: Pöide khk., Neemi k.
Esitaja: Mihkel Truumets (60 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Näärisokku pole ammu olnd. See oli enne sõdasid, kui kirikulised läksid kiriku siis tulid vahest kallale tee peal. Latern oli uue aasta numbriga käes.
Arhiiviviide: RKM II 54, 403 (3)
Koht: Pöide khk., Välta k., Männiku Hansu t.
Esitaja: Anna Võnk (62 a.)
Koguja: Erna Tampere (1956)

Tekst: Ennevanasti noored tegid jõuluane ja näärisokku. Vana-aasta õhtul kogusid kuhugi kokku, kell 12 hakkasid perest perre käima. Pillimees oli ikka ühes, käis kõige ees. Uue-aasta poistele pakuti õlut, pähkleid ja kooke. Kotimeest kaasas ei olnud, niisama pakuti. Välja jätta uue-aasta-poisse ei tohtinud, tuli ikka vastu võtta. Nüüd ei ole seda kommet enam ammugi olnud.
Arhiiviviide: RKM II 54, 99/100 (18)
Koht: Pöide khk., Levala k., Roosa t.
Esitaja: Juhan Kamp (78 a.)
Koguja: Ottilie Niinemägi (1956)

Tekst: Uue aasta ööse käidi sokuks. Kaks, kolm tükki oli neid – look jalge vahel, õletuust sabaks, känd, mis soku palge nägu, juured sarvedeks, kellad kaelas – karjakellad, mis lehma kaelas on. Väiksed poisid olid kaasas. Jooma eest käisid, muud pole taht.
Arhiiviviide: RKM II 55, 189 (12)
Koht: Karja khk., Pärsama v., Ratla k., Ööbiku pere
Esitaja: Joosep Rasu (74 a.)
Koguja: Selma Lätt (1956)

Tekst: Uie aasta sokud käivad perest peresse, saavad pähkeid, erneid, ube ölut. Suur kari poissa on sokkudeks. Soovivad head uut aastat ja palju õnne, kui sisse lastakse. Kui sisse ei lasta, juhtub peres õnnetus. Soku pead on kõigil peas, need on puust tehtud, kasuk seljas. Käidi hulgakesi. Siis kui jutustaja laps olnud, käinud vanad mehed sokku tegemas. Sokud käivad ka nüüd.
Arhiiviviide: RKM II 55, 389 (98)
Koht: Jaani khk., Tagavere k., Kiige t.
Esitaja: Melanie Vinkel (72 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)

Tekst: Poisid läksid kokku nääridel, sokku tegema, käisid mitu küla läbi, anti koduõlut, pähkeid. Mõni oli soku karjane, see tõi teisi sisse ja tantsutas tüdrukuid. Sokkudel olid sarved peas, puksisid ja tegid soku äält.
Arhiiviviide: RKM II 55, 420 (148)
Koht: Jaani khk., Kareda k., Sihi t.
Esitaja: Villem Keerd (78 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)

Tekst: Näärisokk käib ikka veel ja paneb kriidiga aastaarvu ukse peale. Sarved on tal peas ja saba taga. Antakse õlut ja pähked. Õlle pärast käivadgi sokku tegemas.
Arhiiviviide: RKM II 55, 428 (160)
Koht: Jaani khk., Salu k., Tohvri t.
Esitaja: Juula Arjut (84 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)

Tekst: Näärisokud käisid viimati Orissaares aastat viis tagasi. Kasukad seljas, soku pea ja sarved peas. Sokud olid kurjad, peksid külatüdrukuid siniseks, kui kätte said. Anti õlut maskide alt. Õlle pärast käidigi, ütleb jutustaja. Pähked pidid olema, jõulupõhud olid alati pähkeid täis.
Arhiiviviide: RKM II 55, 432/3 (172)
Koht: Pöide khk., Orissaare as., Nuki t.
Esitaja: Mari Reintamm (62 a.)
Koguja: Olga Jõgever (1956)

Tekst: Uieaasta õhta kui kell kaksteist löönd, hakkasid sokud, karud ja aned käima. Kaapisid ukse taga karupidi kasukas üll, anemoodi pia. Sai joodetud neid. Soku näod pias, look kahe jala vahelt läbi. Puksis siis. Vahest oli mitu tükki. Need tahtsid pähkid saaja. Õlut sai toodud neile. Omas külas käisid ilma obuseta. Vahel jähid nii vinti, et teise päeva ulkusid veel.
Arhiiviviide: RKM II 55, 82 (7)
Koht: Jaani khk., Arju k.
Esitaja: Juulia Teelem (65 a.)
Koguja: Selma Lätt (1956)

Tekst: Nääripäeva öösi alates kella 12 kuni hommikuni käivad talust tallu sokud. Naised ei ole tohtinud käia sokuna. Inimesel oli kõver looga sarnane puu jalge vahelt läbi, mis oli kereks. Inimene ise käis küürakil. Pael hoidis looka üle õla käies kinni. Sabaks oli viht, mis seotud looga külge. Karune kasukas pahempidi seljas. Kaks laia puusarve oli taha suunatud. Pea oli puust. Habe ees. Viht kasteti märjaks ja pritsiti inimestele vett. Anti seemne (sõõmus) juua ja sokisid, kindaid ja paelu. Sokkudeks käiakse praegugi. Ande enam suurt ei anta.
Arhiiviviide: RKM II 6, 15 (10)
Koht: Karja khk., Leisi v., Metsküla
Esitaja: Elisaveta Toompuu (s.1887)
Koguja: Luule Mägi (1946)

Tekst: Uuel aastal ommiku noored mehed, õlle pärast käivad. Soovivad õnne. Kirjutab kriidiga aasta numbri ukse peele. Tuuakse nendel õlut ka. Sokku ei ole.
Arhiiviviide: RKM II 74, 562 (11)
Koht: Kihelkonna khk., Mõisaküla
Esitaja: Marie Part (69 a.)
Koguja: Selma Lätt (1958)

Tekst: Näärilaupa õhtu vanast käisid näärisokud. Aga ma pöle mette sokku neind. Ma nägi jöuluane. Jöululaupa öhtu. Valge karupidi kasuk oli selgas. Mehed käisid jöuluaneks.
Arhiiviviide: RKM II 75, 12 (3)
Koht: Mustjala khk., Rahtkla k., Ärmu t.
Esitaja: Leen Loodus ja Sinaida Rosin (79 a. ja 46 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)

Tekst: Näärisokku pole ma näinud. Hiljemal ajal söödi nääriajal hane. Hane suur rinnaluu tehti puhtaks ja väike rinnaluu pandi sinna puupulgaga pigi abil alla. Kui pigi soojaks läks, pääses väikese luu otsa lahti ja suur luu hüppas üles. Siis öeldi, et näärisokk hüppab. Seda tehti lastele rõõmuks.
Arhiiviviide: RKM II 75, 35 (10)
Koht: Mustjala khk., Vanakubja k., Kooli t.
Esitaja: Ingel Kaasik ja Oskar Kaasik (83 a. ja 53 a.)
Koguja: Erna Tampere (1958)

Tekst: Näärilaupäeva õhtul käivad näärisokud, neile pakutakse õlut. Rahtla külas ei ole neid nähtud.
Arhiiviviide: RKM II 75, 589/90 (2)
Koht: Mustjala khk., Rahtla, Ärmu t.
Esitaja: ()
Koguja: Sinaida Rosin (1958)

Tekst: Käisid küll näärisokud. Mu isa pole sallind mitte, et püha öö. Poisid olid ju lakku täis. Valged kasukad selgas, soku sarved peas. Üsna paari aasta eest käisid. Tegid endid nii veidralt sokuks. Nad kirjutasid aasta arvu jah üles, et uus aasta on algand. Uieaasta hommikul neiud ei tohtind mitte käia, pole viisakas mitte. Poisid küll tohtisid käia õnne soovimas.
Arhiiviviide: RKM II 86, 349/50 (3)
Koht: Valjala khk., Kirikuküla
Esitaja: Marie Davidson (75 a.)
Koguja: Selma Lätt (1959)

Tekst: Nääripäeval käis sokk. Vahest oli ka mitu sokku. Esialgu olid ikka puha sokud, nüüd on sokku vähe, uieaastapoisid ikka käivad veel. Nüüd käivad koolipoisid, enne käisid 20-30 aastased mehed. Kell 12 poisid panid dünamiiti suure kivi alla, siis selle paugu peale akkasid kõik kokku tulema. Orga Kolla ikka tegi seda. Siis igaüks teadis, et nüüd uieaastapoisid akkavad tulema. See mood pöle mitte vana olnd. Peale söda, kui miinikollast saada oli. Koolipoisid, need ei tule enam öösse, tulevad omikul, kirjutavad ukse peale numbri ja lähevad jälle ära. Number kirjutatati ikka enne ka. Vahel uks oli numbrid täis. Vanasti tehti tulesöega valge ahju peale. Kanad munele, tüdrukud mehele, lammastele kaksikud talled, lehmale tott (emane) vasikas! Esuksi sönu ajasid ka need uieaastapoisid. Praegust seda enam ei loeta, ää unun. Nuudid olid uieaastapoistel ka. Praegu seda enam ei ole.
Arhiiviviide: RKM II 87, 274 (44)
Koht: Karja khk., Linnuse k., Kopli t.
Esitaja: Aleksander Saareleht (s. 1889)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Jäärjal ei nimetata nääripukki pukiks, vaid ta nimi on seal näärisokk.
Arhiiviviide: E XIV 18 (133)
Koht: Saarde khk.
Esitaja: Einmanni ekskursioon ()
Koguja: Matthias Johann Eisen ()

Tekst: Esiti käisid ikka sokud, uieastapoisid, see uiem komme. Uieaastapoisid tulid muidu omiku uut aastat soovima: Ead õnne! Obused toovad iirud varsad, lambad kaksikud talled, lehmad kaksikud vasikad!
Arhiiviviide: RKM II 87, 310 (5)
Koht: Valjala khk., Selja k., Otsa t.
Esitaja: Melanie (Miina) Käsk (83 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Nääripäeval käivad sokud. Vanaaegsed sokud muidu mürgeldasid, need ei laulnud ühti. Sel aastal käis ka sokk, see laulis: “Ma teen endal näärisoku…” ju see raadiost on. Sokud ja uieaastapoisid need olid kõik üks kamp. Sokk oli ikka kõige ees. Rõõmust ja õnnelikku uut aastat! Tüdrukud mehele ja kanad munele! Ead õnnelikku uut aatat! See oli nende jutt. Üks uieaastapoiss ikka ütles, kes sokuga ühes oli. Üks kirjutas aastanumbri ukse peale, üks jälle mängis pilli. Lõõtsapill oli. Labajalavaltsi mängis – see käib jalga mööda. Näärinuute siin pole olnd.
Arhiiviviide: RKM II 87, 311/2 (1)
Koht: Karja khk., Pärsamaa v., Valjala, Selja k., Uieelu t.
Esitaja: Anna Altmäe (67 a.)
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Uieaasta omiku käisid sokud. Sokud käivad praegu ka. Esiti said sokkisi ja kindaid. Nüüd käivad õlle pärast. Üks on sokk ja teine sokupoiss, seal järgi siis teisi veel. See on juba vanast ajast. Uieaastapoisid käivad algul sokuga, pärast üksi. Noored mehed. Tütrar mehele, kanad munele! Ja mis nad lugesid. Aastanumbrid kirjutavad sokud.
Arhiiviviide: RKM II 87, 357 (8)
Koht: Karja khk., Metsküla
Esitaja: ()
Koguja: Ottilie Kõiva (1959)

Tekst: Siis pidid lapsed kuuse juures lugema oma salmikesi ja laulma, et seega möödaminevat jõuluvana sisse meelitada. [Esimisel pühal] oodati ka nääri sikku, kes pidi tulema. Lastele oli ta pikkist sarvist juba enne nääripäeva küllalt jutustatud. Näärisikk oli imelik, karvane kasukas pahupidi seljas, õlgeist keerutatud sarved pääs ja takust habe ees. Tema järele kõndis mees, ka õlgeist keerutatud nuudiga, see ajas siku mõne valusa hoobiga jälle uksest välja, üldse oli ta saatjaks järgmise taluni.
Arhiiviviide: E 70811/4
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Salme Mahtstein (1930)

Tekst: Uuelaastal tehtud ”nääri sokku”.
Arhiiviviide: E 71029/30
Koht: Tartu l.
Esitaja: ()
Koguja: Leida Pastak (1930)

Tekst: Laimjalas on see näärikaru ja näärisokk ja näärikurg kõik nii segamini läinud, et kõik peetakse ühe päevaga. Salkond tuleb noori kokku, tehakse näärisokk. Võetakse look, pannakse kasukas üle, oina sarved pähe (pea on kuidagi puu pakust mille külge on kinnitud sarved) sabaks on vana kadaka viht, millega soku tantsitaja inimesi vihtleb. näärikaruks on mees ise, kes on kaska sisse pugenud mis on pahempidi tõmmatud. Karule on pandud hästi pehme padi, mis on ka paks, selja peale, mille pihta tantsitaja siis suure poomiga peksab, kui karu ei taha kellelgi kallale minna, kes neid tahavad torkida. Karul on veel mustad käppad, milelga ta püüab ka määrida. Näärikurg. On tehtud puust kure nokk, mis paelaast tõmmates kokku läheb ja valju plaksu teeb, see nokk seadakse kuidagi pähe, tehakse küür selga, võetakse lina ümber, nii et kui tiivadegagi vahest lehvitada ka saab. Nii võetakse siis vastu uusaasta Muhumaal.
Arhiiviviide: E 73119 (8)
Koht: Pöide khk., Laimjala
Esitaja: ()
Koguja: M. Kongo (1932)

Tekst: Nääripoisid käisid hommikust ööd, tegid näärisokuks – sarved peas, saba taga. Kui valgeks läks, siis läksid kodu. Hüppasid ja kargasid.
Arhiiviviide: RKM II 74, 328 (26)
Koht: Mustjala khk., Võhma k.
Esitaja: Karla Karus (80 a.)
Koguja: Rudolf Põldmäe (1958)