SYNARAAMADU PRUUK'MISÕST

Tähüssynno järekõrd

Tähüssynaq ommaq annõduq tähistüjärekõrran. Mitmõsynalidsõq tähüssynaq ja tähüssynaq, minkal osa tähti om klambridõ sisen, ommaq ritta pantuq ilma synavaihit ja klambridõ sisen olõvit tähti arvõhe võtmaldaq. Pehmendüsmärgigaq tähe kotus tähistüjärekõrran om ilma pehmendüsmärgildäq tähe perän.

Synaartikli

Tähüssyna kotsilõ ant tiidüs om sääntsen kõrran (kaeq samal aol synaartikli plaani):

1. tähüssyna paksun kirän;
2. samma kujjo, a tõisildõ käändüvä syna järekõrranummõr';
3. sõna muutmisõs tarvilidsõq mooduq vähämbän kirän;
4. tüübinummõr' nõstõtun kirän;
5. tõõsõndiq paksun kirän;
6. täpsendüseq ja selgütüseq eriala, stiili vm kotsilõ;
7. sama kujo ja muutumisõgaq syna järekõrranummõr';
8. sama kujo ja muutumisõgaq syna tõõsõndiq;
9. syna eestikeeline vastus;
10. võrokeeline näütelausõq, -ütlemine vai liitsyna kaldkirän;
11. näüte eestikeeline vastus;
12. mynõ muu tähüssyna manoq näütämine.

Synaartikli plaan'

Plaani all ommaq synaartiklin löüdüvä tiidüse järekõrranumbriq.

syn|a I, -a, -na²⁸ = syna^a täpsustus 1. = syna^b
  1.    2.   3.      4.      5.         6.         7.      8.

eesti vaste; näüdeq näite vaste (vt syna^c)
      9.           10.            11.           12.

Periselt ommaq suurõmb jago synaartikliid hulga lihtsämbäq, nt

tahk, taho, .tahko³⁶ luisk
    1.          3.        4.   9.

sor|a I, -a, -ra²⁶ 1. munarebu; 2. sorapärl
   1.   2.   3.     4. 7.       9.       7.      9.

ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni;
      1.         9.              10.                  11.

ammak surmaniq kuni surmani
         10.                    11.

Võro tähistü

Aa    Bb    (Cc)    Dd    Ee    Ff    Gg    Hh    Ii     Jj    Kk    Ll    Mm    Nn    Oo    Pp    Qq    Rr    Ss    (Šš)    Tt    Uu    Vv    (Ww)    Õõ    Ää    Öö    Üü    (Xx)    Yy    (Zz)    (Žž)   '

Klambridõ seen ommaq meil hariligumbaq võõrastäheq.

Võro kiräviis'

Võõrastähti pruugitas ynnõ vyyra keele synno ja vyyridõ vai vanaperälidsen kiräviisin nimmi kirotamisõs. Tähte c tarvitõdas kuikivõrd ka luulõn ja ilokirändüsen. Tähte f pruugitas ynnõ võõrassynnon.

Täheq q ja y olõ-i võro keelen võõrastäheq. Täht' q märk' synalõpu kakkõhellü (maq, kaeq, kalaq) ja y korgõt, i-puulsõt õ-hellü (sys, nyna, myyk).

Võro kiräviisin märgitäs ka peethelle pehmendüst. Tuud tetäs võro tähistün löüdüvä pehmendüsmärgigaq ', miä käü tähe pääle vai perrä. Nii saiasõq pehmendüsmärgigaq täheq: B'b' D'd' F'f' G'g' H'h' K'k' L'l' M'm' N'n' P'p' R'r' S's' T't' V'v'. Ku kõrvuisi om mitu pehmet peethellü märk'vät tähte, sys pandas pehmendüsmärk' ynnõ noist perämädsele, nt pall'o, arst'ma, pand'. Pehmendüst märgitä-iq i ja j iin, nt palli, karja.

Hurtõ (nõstõduq puul'korgõq ülipikäq vabahelüq) kirotõdas võro kiräviisin ii, uu, üü ja yy, tuu tähendäs sammo tähtigaq ku korgit vabahelle, nt kiil', keele, kiilt; kuul', kooli, kuuli; küük', köögi, küüki, myyk, mõõga, myyka.

s kirotõdas syna lõpun üte tähegaq, ku tä om lühkene, nt viis', kuus', kaas', raas vai puul'pikk, nt katus, parandas, suurõs, tetäs, makas, miis' kaes, ja katõ tähegaq, ku tä om pikk, nt mass, päss, huss', häüss, poiss', kauss'.

h kirotõdas üte tähegaq, ku tä om lühkene, nt raha, ilosahe, vai puul'pikk, nt tah mõtsah, ja katõgaq, ku tä om pikk, nt rahha, kihhä. Pikk h kirotõdas syskiq üte tähegaq pikä vabahelü vai katsikvabahelü perän, nt maaha, tüühü, vaihõl, laiha, ja neläsilbiliidsi synno kolmandan silbin, nt rabahama, unõhuma, saisahutma, kabõhõnõ, sagõhõlõ.

j saa syna lõpun ollaq ynnõ i perän, nt tekij, näkij, muul juhul om syna lõpun i, nt vitäi, petäi, jallai. Syna sisen jääs i perän j märk'mäldäq (vaia, saia, kaiaq, saiõ, kaiõ), vällä arvat tegijänime jakk -ja/-jä (nägijät, tegijil). Lühkü j kirotõdas üte tähegaq, pikk ja ülipikk katõgaq (pikk j või ollaq kirotõt ka i-gaq), nt maja, osakäänüs majja (vai maia), sissekäänüs majja, niisama niguq kava, kavva, kavva vai tülü, tüllü, tüllü.

Tagaeitust märgitäs sidekriipso ja eitüslõpugaq, vai (harvõmbahe) terve eitüssynagaq, nt olõ-(õ)iq ja olõ-(õ)s, nätä-(ä)iq ja nätä-(ä)s vai olõ eiq ja olõ es, nätä eiq ja nätä es.

Võro keele kiräviisi om kokko lepnüq võro-seto kiräviisikomisjon' (Hao Paul, Helbi Toomas, Jüvä Sullõv, Kasagu Enn, Palli Valdek, Pälli Peeter, Suhosõ Seppo, Tendri Tõnu, Viikbergi Jüri, Viitso Tiit-Rein) rehekuu 31. pääväl 1995 Talliinan Eesti Keele Instituudin. Kiräviisi om ildampa tävvendet Võro Instituudi keele ja synaraamadutüürühmä kogonduisil.

Seon synaraamatun om tarvitõt päält võro keele tähti viil lisamärke, midä võro keele kiräviisin ei pruugitaq. Noidõ kotsilõ kaeq järgmädsest päätüküst.

Märke tähendüs

1. ii:, uu: ja üü: märk'väq hurtõ (nõstõduq puul'korgõq ülipikäq vabahelüq), nt kii:l', keele, kii:lt⁴⁰ keel; kuu:l', kooli, kuu:li³⁷ kool; küü:k', köögi, küü:ki³⁷ köök.
2. . kiräsilbi iin näütäs ülipikkust, nt .aastak, his.paanlanõ. Ülipikkust märgitä-iq, ku syna om ütesilbiline, vai ku silbi(piiri)n om kk, pp, tt, ii:, uu:, üü: vai yy – helüq, miä ommaq kygõ ülipikäq.
3. ' vabahellü märk'vä tähe perän näütäs syna päärasõhust. Taad märgitäs ynnõ võõrassynon, nt ma'tõmaatiga, mi'nistri, po'litsei. Ku tõõsõn silbin om pikk vabahelü vai ülipikk helü, sys om ka rasõhus hariligult tõõsõ silbi pääl ja tuud olõ-iq erälde märgit, nt botaaniga, kultuur', programm'; ku rasõhus om syskiq edimädse silbi pääl, sys om tuud ka märgit, nt ku'mpass', na'rtsiss'.
4. = näütäs üte tõõsõndi mant tõõsõ sama hää manoq, nt adõr = adyr', adra, .atra⁴⁵ = atr ader; habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta). Ku üts'võrrasusmärgigaq kokko näüdädüq tõõsõndiq ommaq tähistüjärekõrran õkva kõrvuisi vai lähkün (sama vai kõrvalleheküle pääl), sys andas eestikeeline vastus ynnõ üte tõõsõndi perän.
5. > näütäs veidemb levinüq vai veidemb soovitõdu syna vai tõõsõndi mant päävariandi vai soovitõdumba syna manoq, nt helähü|tmä, -täq, -dä⁶² > helähtämä; détsembri, -, -t¹ > joulukuu.
6. < näütäs tagasi päävariandi vai soovitõdumba syna poolõ. Märk' om pant päävariandi vai soovitõdumba syna perrä kokko võetuidõ muiõ tõõsõndidõ vai veidemb soovitõduidõ synno ette, nt joulukuu, -, -d⁵⁰ < détsembri.
7. Tsõõrikklambridõ vaihõl ommaq a) synaq, synaosaq vai täheq, midä või ärq jättäq, nt aastak (aigo) tagasi; .aigopite((h)n); .õigus(õ)li|nõ; b) täpsändüseq ja selgütüseq, nt (millegi) ajal; villpea (rohttaim).
8. Nulkklambridõ vaihõl ommaq tõõsõ syna manoq näüdätävide synno eri tähendüisi kõrranumbriq, nt av|var', -ara, -arat⁴ = apar' [1.] avar.
9. Pistüjuun' | om syna muutmisõ man muutumaldaq püsüvä püsüvä ja muutuva osa vaihõl, nt küünü|tämä; kan|a.
10. Sidekriips synaossõ iin om syna muutmisõ man muutumaldaq kõrduva synaosa asõmõl, nt küünü|tämä, -täq, -dä⁸²; loeq: küünütämä, küünütäq, küünüdä⁸²; kan|a, -a, -na²⁸; loeq: kana, kana, kanna²⁸.
11. Tärn' * näütäs, et syna om vahtsõnõ (vällä mõtõld, tulõtõt vai ilda aigo lainat syna, midä olõ-iq rahva seen seoniq aoniq laembalt tarvitõt), nt alos.säädü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ printsiip, põhimõte; hap|as*, -pa, -ast²² hape; kokkokõl|a*, -a, -la²⁶ harmoonia; kooskõla. Võõrassynno egaq eesti lainõ olõ-iq tärnigaq tähüstet.
12. Märgigaq † ommaq tähüstedüq ärq unõhtõduq synaq, midä võinuq jälq pruuk'ma naadaq, nt .kõhtama†, kõhadaq, .kõhta⁷⁷ suutma; jõudma, jaksama; ali† ehk; hoodõq†, hûûtõ, hoodõt¹⁸ = voodõq† sag m voodi.

Synamooduq

Nimisynost om ant kolm põhimuudu: ütsüse nime-, uma- ja osakäänüs, noidõ perrä tulõ tüübinummõr': aid, aia, .aida³³; tuu:m', toomõ, tuu:mõ³⁵. Tüübinumbri perrä saa synatüüpe tabõlist kaiaq syna tõisi muudõ.

Ku synamoodust om ant ynnõ lõpujago, sys tulõ tuu lukõn edimädsele põhimoodulõ vai tuu pistüjoonõgaq lahotõdulõ muutumatulõ jaolõ manoq arvadaq: alostus, -õ, -t⁹; loeq: alostus, alostusõ, alostust⁹; suurõli|nõ, -dsõ, -st⁵; loeq: suurõlinõ, suurõlidsõ, suurõlist⁵.