Ülesanne 1.

1. Kuula järgnevat kaht laulu ja kirjelda, milliseid kordusi kuuled.

 
2. Kirjelda põhjalikumalt oma muljet sõnade algushäälikute kordusest.

Ülesanne 2.

Vaata teksti ja määra algriim. Määramisel arvestatakse

• liitsõnu eraldi (st algriim määratakse tüvisõnadest) (marjavarsilista);
• eesti regilaulus h-häälikut konsonandina ei arvestata, kuivõrd valdavalt seda ei hääldata (/h/ella eite);
• arvestatakse diftonge ja ühesilbilisi sõnu, niisamuti sõnakordusi.
• Milline on algriimiga seotud sõnapaaride asend värsis (kas nad on värsi alguses või lõpus; kas nad asetsevad üksteise suhtes kõrvuti või eraldi; kas nad on värsirõhulises või -rõhutus positsioonis)?
• Millised sõnaliigid on ühendunud algriimipaariks, kuidas nad on seotud süntaktiliselt?

 

Mina laulan, miks ei laula. Ma laulan läbi murete, läbi vete vierete. Suu laulab, süda muretseb, silmad vetta vieretavad, palged lainija lasevad. Palgilt jookseb rinnuleni, rinnult jookseb reisileni, reisilt labajaluleni, labajalult varvasteni, sielt sie mahaje jookseb. Sielt saab küläkarja juua, moisina uoste juua, valla(l) juua varsukesta.

Suu laulab, süda muretseb. Aliide Salström, 1962, Kuusalu.

Ülesanne 3.

1. Määra järgnevas näites algriimiliigid, aluseks eeltoodud tabel.
2. Arvesta välja:
(a) sõnaalgulise alliteratsiooniga ja alliteratsioonita värsside vahekord (Laugaste 1969: 90; 234; 237 järgi on alliteratsioonita värsse keskmiselt 5–10%);
(b) allitereeruvate sõnade protsent alliteratsiooniga värssides (Laugaste 1969: 93 järgi jääb see vahemikku 70–77%);
(c) milline on eelistatum tüvisõnade arv värsis (2-, 3- või 4-sõnalised värsid); (Laugaste 1969: 234 järgi on eelistatud kolme- ja neljasõnalised värsid, vastavalt 34% ja 42%, arvestatud on tüvisõnasid, st – liitsõnad loetakse eraldi);
(d) allitereeruvate sõnade eelistatavamad asendid värsis (Laugaste 1969: 236 järgi eelistab alliteratsioon kõrvutiasetsevaid sõnu ja 2. ning 3. värsijalga).
3. Määra algriimiliikide eelistused (Laugaste 1969: 234 järgi on eelistatavamad kakskõlariimid – kõikidest analüüsitud värssidest sisaldavad kakskõlariimi 53,66%.
4. Milliseid sõnaalgulise alliteratsiooni juhtumeid tajud kujundina, milliseid pead vaid teoreetilisteks?
 
Peiukene, poisikene,
kui läed naista võttemaie -
võta mind vööksi vööle,
pane paelaks peale kauba!
Mina oskan õnne õue,
taas tunnen taluvärava!
Õnne õues sõtkub sõnni,
hüppavad hüvad hobused,
tantsivad talled tasased,
lehmad matsakad magavad,
neiud seda naljakamad.
ERlA 4497.

Vaata uuesti üle Ülesanne 3 p 4. Kirjelda alliteratsiooni osa sõnavalikus ja seoseid teiste kujunditega. Kuidas mõjutab alliteratsioon üldmuljet laulust.

1. Võrdle tekstis p. 5 toodud E. Laugaste uurimistulemusi oma lauluanalüüsi andmetega. Kommenteeri tulemust.

2. Vali kaks laulu (soovitavalt üks lüürikast, teine lüroeepikast), analüüsi vastavalt Ülesande 2 juures antud skeemile. Kõrvuta kolme laulu analüüsi ja eelloetu põhjal saadud tulemusi. Sõnasta võimalikud probleemid, küsimused, vastuväited. 

Ülesanne 1.

Märgi valikuliselt välja laulutüübi "Müüdud neiu" variantidest parallelismirühm(ad), kus kirjeldatakse neiu müümist, näiteks:

Isa on sinu müünud,
ema kallis kaubellennud,
veljed kaksi tegid kaupa,
sõsared sõna kõnelid.

ERl I. Müüdud neiu. Vi 5.

Ülesanne 2.

1. Määra järgmistes lauludes üksikvärsid ja parallelismirühmad.
2. Määra parallelismiliigid (sünonüümne, analoogne, segaparallelism).
3. Kuidas on erinevad parallelismirühmad ja üksikvärsid omavahel seotud laulutervikus? Vaata parallelismi seisukohalt sõna- ja värsikordusi.

Orjaks minda otsitie,
väimeheks vaadatie,
peretütteri mehesta,
noore piia pealikusta,
äia-ämma toitijasta.
Mina kuulin, vastu kostin:
"Ei või tulla, äiakene,
ei või tulla, ämmakene!
Mul põle raudijat hoosta,
rege raudasta järele,
saani kuldakoljulista."
Siis aga vastas äiakene
ja siis vastas ämmakene:
"Tule aga ikke, poisikene!
Seal sina künnad kütismaida,
ja äästad aru alusi."
Mina aga menna, ei parata:
seal mina künnin kütismaida,
äestin aru alusi.
Sain jo raudeja hobuse,
ree aga raudase järele,
saani kuldakoljulise.
Kui tuli kätte pulmaõhtu,
andevaka andemine,
hakkas äia haugutama,
hakkas ämma haugutama:
"Mis oli sinul seie tulles?
ei old raudijat hoosta,
rege raudasta järele,
saani kuldakoljulista!"
Mina aga varsti vasta kostin:
"Mis oli teie neidudel?
Kui tuli kätte pulmaõhtu,
andevaka andemine:
isamees sai ühe suka,
peiupoiss sai poole paela,
pillipuu jäi üsna ilma!"

ERlA 6289.

Õekesed, ellakesed,
lööme üle uued kuued,
õlale savad sinised,
puusale paelad punased,
pähe pärjad loogelised!
Lähme merda pühkimaie,
mereäeri äigamaie,
luuad kuldased käessa,
õbedaised luuavarred,
kuldased käepidemed,
siidised luuasidemed.
Pühime pühkä'ed merele,
äigame laastud laene'eie.
Tulen homme vaatamaie,
tunahomme katsumaie,
mis sealt meresta tõuseb,
üles ajab allikasta,
välja kasvab kaevudesta.
Tamme suuri, tamme saari,
tamme lehte, tamme laia,
tamme ühiksatasane,
tamme kümmeküüniline.
Tamm tahab menna taeva'aie,
ksad pilveje pugeda;
tamm tahab taevasta jägada,
oksad pilveid pillutada.
Minu ella vennakene,
ihu kirves, kiili mõeka,
tee vestu vesiterava!
Tule tamme raiumaie,
puud pilka lühendamaie.
Mis sest tammesta tehtaneksa,
tammelatvast raiutakse?
Tüvist saaneb tünderida,
otsast õllepoolikuida,
vahelt viinavaatisida,
latvast lapse kätkilaudu.
Mis jääb järel, viime soasse,
viime soase, teeme sauna,
kus nee' neiud vihtelevad,
haned luida haudunevad,
päesukesed pead pesevad.

VK VI:1. 5 E.

Ülesanne 3.

Kuula kahte "Loomislaulu".

Kommenteeri viisi vastavust paralleelvärsside arvule parallelismirühmas. Kumb laul mõjub (millised osad laulust mõjuvad) terviklikumalt? Miks?

Ülesanne 4.

Vaata laule Ülesande 2juurest.

1. Määra parallelismirühmas verbaalne ja nominaalne tasand.

 

V-tasand	N-tasand
Orjaks minda otsitie
väimeheks vaadatie,
	peretütteri mehesta,
	noore piia pealikusta,
	äia-ämma toitijasta.

2. Millised muudatused toimuvad paralleelvärsis, kui selles tegusõna ei korrata.

---

1. Erista stiilikihid, kõrvutades parallelismirühmi.
2. Iseloomusta laulu stiili üldisemalt, võttes aluseks parallelismi.

Üks on õunapuu mäella,
üks oli oksa õunapuussa,
üks oli õile oksa päälla,
üks on õuna õile päälla.
Sie õuna mõnesugune:
kuu puolt kumerikene,
päävä puolt punasikene,
Riia puolt on ristiline,
Narva puolt on naastuline,
Arju puolt on aukuline.
Tuli üksi suuri tuuli,
sai üksi sadune ilma,
vieretas õuna vedeje,
ajas õuna allikaie.
Mis sest õunast sündinekse?
Sinikirja linnukene,
sinikirja, siibakirja,
luogelekse linnukene,
luogelekse, lendelekse.
Lendas meie lepikuie,
kukkus meie koppelie,
arvas meie aavikuie,
määras meie männikuie.
Meie koplis kolme põesast:
üks on sinine põesas,
teine on punane põesas,
kolmas kulla-karvaline.
"Sinikirja linnukene,
ära puoe sinise põesa,
ära puoe punase põesa,
puoe kulla-karvasesse!"
Võttas kuldase omaksi,
õbedaise armaaksi.
Sinisiiba linnuke,
hakkas siis pesa tegema.
Sai siis pesa valmieksi,
hakkas siis mune munema.
Sai siis munad munetud,
hakkas puegi audumaie.
Said pojad verisulije,
hakkas puegi pillutama:
ühe pani kuuks Kuuramaale,
teise pani täheks taevaaie,
kolmas päevaks pääle ilma.

ERl I. Loomine. Vi 9.

Kui mina pääsen mõisa'asta siis mina pääsen perguasta. Pääsen kui sua suusta, halli hundi hammastesta, kirju koera keele pihta, lõvi lõugade vahelta. Ei mina ennem tagasi valada, ennem kui versta viie päällä, penikoorma ja kümme'ella, Siis ma vast tagasi valadan. Näe kus see paistab pergupaika, kuumendab kuradiriiki. Siäl meidä vaesi vaevatasse, piigalapsi piinatakse, teolapsi teodatakse, orjalapsi juodetakse. Junkur juudakse sulane, kilter kirju litsipoiga, sie paneb valla varda'asse, teolapsed teiba'asse, abivaimud ahelasse, abivaimud ahelasse.

Mõisast pääsemine. Risanda Kravtsov, 1969, Kuusalu.

Ülesanne 1.
 

1) Määra epiteedid.

Kävin karjassa kadala,
viersin marjassa madala,
kadalussa kabukussa,
madalussa mantelissa.
Sain mone magusa marja,
mone sostera sinise,
mone pohla puole küpse,
mone vaarmu varsinesa -
emäle vien magused marjad,
uele sosterad sinised,
vennale veripunased.
 
VK III 5.

3) Mille poolest epiteedid üksteisest erinevad?

1. Määra epiteedi liigid.

2. Kommenteeri epiteetide seotust alliteratsiooniga.

Minu hella eidekene
kuuleb mu kodu tulema,
pöörab pööralt väravad,
sagarulta saunauksed:
"Jo tuleb tüdinud tütar,
jo tuleb väsinud värbu,
heinakaarelta kanake,
siust sirgulinnukene!"

ERlA 3741.

Vilitsesid, hella venda,
vilitsesid viisakaida,
valitsesid valge'eida,
üle ilma ilusamaid.
Pärast said sa selle naise,
kel oli küünar külleluida,
kellel arssin hamba'aida,
vaksu silmadevaheta.
Ei tunne tuleta käia,
sädemeta siada sängi,
kibemeta keeta lienta.
Võtnud minda kaasa'eni -
mina tunnen tuima neiu,
näen see ninaka neiu!
Tuima neiu tukka pikka,
laisa neiu lakka laia,
virsakal vüö vedela.

ERlA 6332.

Vaata epiteetide varieerumist ühe lüroeepilise laulutüübi ulatuses (näiteks kogumikust "Vana Kannel" või "Eesti rahvalaulud" I ja II.)
 
  

Ülesanne 1.

Proovi sõnastada, mida tähendab sõna punane järgnevates laulukatketes. Mis tegurid võivad olla põhjuseks, et neis tekstides on kasutatud just seda värvisõna?
 

Järgmised näited pärinevad pulmalauludest.

Naisukased, kaasukased,
ei ole neidinat koduna:
neid läks linnast linti tuoma,
puesta punasid paelu,
alevista halba paelu.

ERlA 5275. Kuusalu. 1910–11.

Need käisid puna puessa,
sinikauni kamberissa:
ilusad sinised lõngad,
ilusad punased lõngad,
kenad niidid keskella,
vaheniidid valgemad!

ERlA 5298. Kadrina. 1889.

Tere, ne kenga kebeve,
tere, ne suka suleve,
tere, see hame linane,
tere, puusenne punane /---/
Tere, näio, seh kilinge,
tere, näio, seh panime!

ERlA 5316. Karksi. 1817–25.

Peiukene, poisikene,
tosta üles siidisilmad,
siidisilmad, kuldakulmud,
kergita kena kübara -
ota vasta vaskirinda!
Eks ole ihu ilusa,
eks ole pale punane,
eks ole korgid korva ääred!

ERlA 5319. Haljala. 1892–94.

Ubin olli uhke uibe'enna -
veel olli uhkemb meie sõtsi,
sarap sirge Saksamaale -
veel olli sirgemb meie sõtsi,
küll olli valge mere vattu -
veel olli valgemb meie sõtsi,
Venemaal lepa vereve -
verevemb olli meie sõtsi,
Poolamaal puu punatse -
punatsemb oli meie sõtsi.

ERlA 5388. Tarvastu. 1890.

Mis laulad sina sinine -
las laulan mina punane!
Sinu suusta kukub koola,
alta hammaste ilada.
Minu suusta kukub kulda,
alta hammaste hõbedat.

ERlA 6183. Laiuse. 1887.

Järgnevalt näiteid vaeslapselauludest:

Seni olin kodus kullakene,
omas majas marjukene,
kuni oli eideke elussa
ja oli taadike talussa.
Kui sai surnud eidekene
ja sai surnud taadikene,
vihkavad kõik vaestalasta. /---/
Oo minu hella eidekene,
viska maha vinnaköisi,
lase maha laevaköisi,
siruta sinine lõnga,
poeta punane lõnga,
tõmba mind taeva'asse! /---/
Võõra armud, võõra hirmud,
need käivad läbi südame,
läbi mu ihu ilusa,
läbi mu pale punase,
läbi mu halli uue kuue,
läbi mu kauni kingakese.

E. Laugaste. Valimik eesti rahvalaule. Tallinn 1948, lk 197-198.

Peretütar, neitsikene,
istub seal ilumäella,
ilukinda'ad käessa,
kiri kinnastes ilusa,
sööb saia, sealihada,
siiski silmista sinine,
kõrva äärest kolletanud. /---/
Oh seda vaesta orjalasta,
istub sääl muremäella,
murekinda'ad käessa,
murekiri kinnastessa,
sööb aga putki põõsa alta,
vesinaate lepikusta,
siiski putkella punane,
siiski silmista sileda. /---/

E. Laugaste. Valimik eesti rahvalaule. Tallinn 1948, lk 207-208.

Järgnevad näited on karjaselauludest.

Helle, helle, meil oli helle,
meil oli kaunis karjahelle,
musta peaga mullika helle,
valge peaga vasika helle,
kena kaela kitse, helle,
punapeaga pukki, helle,
sinikaela sikku, helle!

ERlA 1387. Juuru. 1888.

Aame kokku külä karja:
aame pulli puskelema,
vana härä heiskelema.
Minu pullil punasarve,
vanal lehmal vaskesarve,
õhvakesel hõpesarve.

ERlA 1380. Nõo. 1888.

Lüroeepilisi laule:

Sinisirjes linnukene,
sinisirjes, silmapilges!
Meie koplis kolmi põõsast:
üks oli põõsas punane,
teine oli põõsas sinine,
kolmas põõsas kollane.
(Lind hakkas pesa tegema.)

ERl I. Loomine Vi 1. Vaivara / Rakvere. 1888.

"Meänes oli näiu naarja?"
"Puna põski, peene huuli,
valge pääga, lina juusse;
rüid oli sel'län, siid oli öölen,
poe pussak keskeelle."

ERl I. Uppunud vend. Vl 3. Helme. 1888.

"Näiukene, noorekene!
Mine nüüd jälle tüki tööle,
tüki tööle, marka maale!
Ole ei leida velle noorta
mere pääle mineena,
järve pääle jäienna.
Lootsik tetu luige luista,
paadikene partsi luista,
mõla mõtussa jalusta.
Vaad, vaada, näiu noori,
milles om meri punane,
järve pääl vesi vereva."
"Peran päevä meri punane,
hao aal vesi vereva!"
"Siisap suri hella velle,
siisap langes laenetesse!"

ERl I. Uppunud vend. Vl 12. Paistu. 1877.

"Meandes teie veli oli?"
"Küll oli valge mere vatu,
veel oli valgem meie velle;
küll oli pikka pilliroogu,
veel oli pikem meie velle;
Arjumaa haava ilusa,
ilusam oli meie velle;
Saksamaa saare sileda,
siletam oli meie velle;
Poolamaa puu punatse,
punatsem oli meie velle;
Kuramaa kuuse kumera,
kumeram oli meie velle;
Venemaa leppa vereva,
verevamb oli meie velle."

ERl I. Uppunud vend. Vl 10. Tarvastu. 1893.

Leia Ülesanne 1 laulunäidetest värvisõnade kokkukuuluvus algriimi (alliteratsioonilised sõnapaarid) ja parallelismi tasandil (paralleelsõnad). Kas märkad värvisõnade kasutuse sõltuvust kontekstist? Kuivõrd stereotüüpne on värvisõnade kasutus eeltoodud näidetes?

Vali tabelis 4 antud kaks laulude temaatilist rühma. Leia kahekümne laulu ulatuses värvisõnu sisaldavad alliteratsioonilised sõnapaarid (alliteratsioonivormelid) ja paralleelsõnad (parallelismivormelid). Vormista tulemus tabelina järgneva näite eeskujul:

punane

Alliteratsiooniline sõnapaar	Laulutüüp	viide
Päev punane	Loomine Kolm õuna	ERlA 1, < Hlj ERlA 517 < Kad
Puna - pale	Kuldnaine Suisa suud Lauliku sõim Külm käib läbi keha	ERlA 16 < Kse ERlA 38 < Kuu ERlA 336 < Kuu ERlA 449 < Amb

sinine/punane/valge (kuldne; kollane)

Paralleelsõnad	Laulutüüp	viide
Sinine/punane/kullakarvaline põõsas	Loomine	ERlA 1 < Hlj
Punane põll / sinine kuub Mis seäl tule eessa? Mareta punane põlle. Mis seäl vee eessa? Annukse sinine kuube	Mareta laps	ERlA 45 < Kad
Sine/pune Sinne'p ma puneta põimin Sinne'p ma puneta põimin	Neiu põld	ERlA 111 < Kuu
ligi linnada sinista ligi linnada punasta	Imelik laulik	ERlA 183 < Hlj
ole vait, sina sinine, las mina laulan, punane	Lauliku sõim	ERlA 335 < Mus ERlA 336 < Kuu
Purjel on hani punane hanil on saba sinine	Pilves veepisarad	ERlA 427 < MMg
Punapull/sinisõnn	Lehm ammub härgi	ERlA 719 < JMd
Soost sinine / maast punane	Mõistatuslaul	ERlA 747 < Kad ERlA 751 < Amb ERlA 753 < JMd

 must - muld / valge - vahel

Alliteratsioonilised sõnapaarid ja paralleelsõnade kombinatsioonid	Laulutüüp	viide
Must-muld/ valge-vahel kui sai alla musta mulla kena kerstu keske'ella, valge laudade vahele	Osmi haigus Laula, kuni elad Venna kirvehaav	ERlA 69 < Koe ERlA 118 < Kod ERlA 72 < Trv

Võrdle, millistes seostes kasutatakse erinevate laulude värvisõnu ja kuivõrd see sõltub temaatilisest rühmast?