The representative organisations of the Arctic indigenous people.
This is a project about the representative organisations of the Arctic indigenous people and how they cooperate with the state and academic institutions. So far, this topic has been very little studied. Usually, the Arctic indigenous peoples’ organisation are depicted as organisations who conflict with the state and academic institutions, or resist the policies of the dominant society. As a fact, the organisations of the Arctic indigenous people often cooperate with various state and academic actors, or participate in their work. For instance, several such organisations participate in the work of the Arctic Council.
An on a national level, indigenous organisations not only cooperate with the state agencies but also hire academic researchers. Of course, there is also a great deal of mistrust and avoidance, but indigenous organisations do not exclude cooperation per se.
The aims of the project is to study the various forms of such cooperation and existing networks. We also scrutinise ethical and political aspects of such cooperation. As a result of our research there should be a better picture and deeper analysis of these networks and relationships, leading to a better understanding of the nature and functioning of the organisations of the Arctic indigenous people. Hopefully our analysis will contribute to better overall mutual cooperation in the Arctic.
Projektist
Uurimisprojekti eesmärk on uurida Arktika põlisrahvaste esindusorganisatsioone ja nende tegevust, võttes arvesse ka tegevuse rahvusvahelistes ühendustes, koostöö teadus- ning uurimisasutustega ning suhted riiklike struktuuridega.
Ehkki Arktika põlisrahvaste organisatsioone on mõnevõrra uuritud viimased paarkümmend aastat, puudub praktiliselt analüüs sellest, kuidas need organisatsioonid koopereeruvad akadeemiliste ja riigivõimuasutustega oma eesmärkide saavutamiseks.
Uurimistöö täidaks kahte paralleelset eesmärki. Esiteks revideeriks see „sotsiaalsete liikumiste“ kui dominantühiskonnaga konfliktis olevate „vastupanuorganisatsioonide“ kontseptsiooni. Teiseks oleks siin tegemist omalaadse teekaardiga (informatsiooniallikaga) Eesti Vabariigi erinevatele riigiasutustele (välisministeerium, haridusministeerium, majandusministeerium, kultuuriministeerium) selle kohta, millised on suhted ja praktiline koostöö või selle puudumine Arktika põlisrahvaste organisatsioonidel institutsioonide ning akadeemiliste ja mitteakadeemiliste asutustega erinevates riikides. Lisaks annab uurimus ülevaate põlisrahvaste organisatsioonide rahvusvahelisest võrgustikust ning Arktika rahvaste esindusühenduste kohast ja rollis selles.