Avaleht » Üritused » Arhiiv » Talvekonverents 2008 ajakava » Kuusalu pillimehed enne 1940. aastat

Kuusalu pillimehed enne 1940. aastat

Anneli Kont-Rahtola, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Kuusalu kihelkond on eesti rahvapärandi kogumise üks „kuldalasid“. Rikkalikult koguti siit rahvalaule ja pillilugusid nii enne II maailmasõda kui ka veel selle järel. Kuusalu eripära on see, et valdav osa teadaolevast materjalist pärineb kihelkonna kahe poolsaare, Juminda ja Pärispea, rannarahvalt. Ilmselt on maaorjusest suhteliselt vabamate kalurite ühiskonnas kasutatud ja säilitatud rahvakultuuri ilminguid hoopis teistmoodi kui maakülade talupoegade seas. Oma töö raames uurin Kuusalu viiuldajatest rahvapillimehi. Minu ette on joonistunud rikkalik pilt paljudest pillimeestest ja nendelt salvestatud lugudest.

Andmeid Kuusalu ranna pillimängu ja tantsu kohta sain eelkõige Eesti Rahvaluule Arhiivist, kus konkreetsele muusikalisele materjalile lisaks on kogumispäevikuid ja mäles­tusi Gustav Vilbergi (Vilbaste), Armas Otto Väisäneni, Anna Raudkatsi, Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere sulest. Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest kasutasin August Pulsti mäles­tusi. Materjalid pärinevad kahest kogumisperioodist – esimene aastatel 1905–1913 ja teine 1935–1938.

Esimesed teated pillimeeste kohta on pärit Simititsa asundusest Ingerimaalt, kuhu Kuu­salu rahvast oli 1884. aastal elama asunud. Seal käisid 1905. aastal EÜSi kogumis­aktsiooni raames Peeter Penna ja Karl Luud.

1910. aastast on muuseumisse jõudnud Ruuben Kõheliku ja Johannes Sõsteri kogutud pillilugude noodid, samuti Gustav Vilbergi kaastööd. 1913. aastal külastasid Kuusalu rannakülasid Armas Otto Väisänen ja Anna Raudkats. Esimest korda salvestati siis elavat rahvalaulu ja pillilugusid fonograafiga ning tehti rohkesti fotosid. Raudkats oli iseseisvalt Kuusalu rannas ka 1912. aasta suvel.

Teine periood hõlmab aastaid 1935–1938, põhikogujaks Rudolf Põldmäe, 1935 koos Ullo Toomi ja 1936 koos Herbert Tamperega. Sel perioodil käidi süstemaatiliselt külast-külasse ja koguti kõike rahvakultuuri puutuvat materjali. 1937. aastal käis Kuusalu rannas August Pulst.

Aastatel 1936–1938 Riigi Ringhäälingu, Muusikamuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestusaktsioonis plaadistati kolme Kuusalu pillimeest. Nõukogude perioodil on Kuus­alust salvestatud mitmeid laulikuid, kuid pillimeeste osas on pilt kehvem.

Arhiivis on u 300 ühikut salvestusi ja noote ligi 60 Kuusalu pillimehelt: viiuldajad Eduard Aaman, Gustav Lindström, Jakob Mikiver, Kristov Niiholm, Arnold Silberberg, Johann Klemm, Mart Kravtsov, Mart Manitski, Jaan Vaagiström, Johan Vilberg; vilepilli, siku­sarve ja karjasarve mängijad Jaan Aaman, Mart Kingsepp, Mart Masurin (Liivanurm), Mart Mingisepp, Jaagup Roosikohv, Tõnu Sestverk, Jakob Taar, Jaan Viilman-Viljur; torupilli­mängijad Tõnu Eslon, Jakob Kilström, Juhan Lillepron, Jüri Pikström, Jaagup Ratsov; lõõtsamängijad Ludvig Kleesment, Manitski, Martin Siiberg, Viljur; mollpilli­mängijad Jaan Siiberg ja kandlemängija Jaan Viilman-Viljur.

Vaid nimeliselt on teada viiuldajad Maunus Kokk, Jaan Krall, Jakob Krall, Jakob Kvell­stein, Jüri Kvellstein, Jüri Kääbas, Juhan Lillepron, Indrek Mooser, Peeter Mühlbach, Maunus Roosikohv, Rünga Jaan, Lepnurm; torupillimängijad Kabe, Jaagup Kalmholm, Kargu Jäss, Mihkel Molokov, Indrek Mooser, Mart Mooser, Rünga Jaan, Salström, Sauna Jüri, Mart Suuberg, Torupilli-Jüri, Adru talu Jüri, Palmse Jaska ja Pidai Mihkel.