Ell Vahtramäe, Eesti Põllumajandusmuuseum
Mäng annab ühiskonnast lihtsustatud mudeli. Mängu iseloomulikud jooned annavad uurijale ettekujutuse vastavale ajale iseloomulikust, inimeste mentaliteedist, kehtivatest normidest, toimetulekustrateegiatest jne.
Nõukogude aja stereotüüpide uurimiseks sobivad noorte ja täiskasvanute hulgas mängitavad mängud, näiteks stiilipeod.
Käesolev ettekanne põhineb sotsialistliku monopolimängu ideekavandil, mille on koostanud Olavi Jaggo iseenda, Mait Vestre, Madis Eidasti, Jüri Sepa, Kalev Põldsaare, Helena Eidasti ja Argo Unnuki ideede põhjal 2002. aastal.
Sotsialistlik monopolimäng on lauamäng, kus mängijad ostavad ettevõtteid, saavad ostetud ettevõtete eest renti ja arendavad ise ettevõtteid, et saada suuremat renti. Et sotsialistlikus ühiskonnas ei ole raha ainutähtis, on mängus ka talongid, load jms ning sotsialistlikule korrale omased kitsendused ja orkilendamised. Mängu eesmärk ei ole mitte saada rohkem raha, vaid osta prestiižisümbol – auto. Raha hankimine on ainult vahend auto ostmiseks. Strateegia käib selle peale, et eri olukordades on vaja eri maksevahendeid ja mängija peab kalkuleerima, mida kui palju varuda. Mäng lõpeb, kui keegi ostab kalleima auto või kui kellelgi õnnestub „ära hüpata“; toimingu tegija on ühtlasi ka mängu võitja. Mängust langeb välja see, kes pannakse vangi.