Kristjan Rauda (1865-1943) peetakse tema kaksikvenna Paul Raua ning Ants Laikmaa kõrval üheks eesti rahvusliku kunsti rajajaks. Pärast õpinguaastaid Euroopa kunstilinnades pöördus K. Raud 20. sajandi alguses kodumaale tagasi ning asus innukalt korraldama ja arendama kohalikku kunstitegevust. Seejuures jagas kunstnik mitmete oma kaasaegsete rahvuslaste nägemust, et eesti kunsti ja üldisemalt eesti kultuuri areng saab kõige edukamalt toimuda just esivanemate loodud eeskujude, rahvaluule ja rahvakunsti põhjal. Möödunud sajandi esimestel kümnenditel kujuneski K. Rauast aktiivsemaid „ainelise vanavara” tähenduse selgitajaid ja kogumistöö organisaatoreid. Eesti Rahva Muuseumi ühe initsiaatorina valiti K. Raud muuseumi korjamistoimkonna esimeheks (1909-1913) ning ta esines avalikkuse ees regulaarsete kogumisteemaliste sõnavõttude, üleskutsete ja aruannetega. Ettekanne põhineb K. Raua poolt aastatel 1905-1938 peamiselt ajakirjanduses avaldatud kirjutistel ainelisest vanavarast ja selle kogumisest. Kunstniku seisukohti tutvustades püüan analüüsida tema arusaamu ainelisest vanavarast, kogumistöö eesmärkidest ning rahvast kui traditsioonide kandjast, korjajast ja omanikust; vanavara kogumise seotusest eesti rahva mineviku, oleviku ja tulevikuga. Püüan vaadelda, kuidas K. Raud kogumistöö organiseerimise kaudu osales modernse eesti ühiskonna ülesehitamises.
MTÜ Akadeemilise Rahvaluule Selts (registrikood 80150067) Vanemuise 42, Tartu 51103
ARSi arveldusarve SEB pangas: IBAN EE771010220023690018 Facebook
