Tutvustan 2006. aasta suvel Missos TÜ eesti keel võõrkeelena eriala pärimuspraktika läbiviimisel kogetut. Juttu ei tule mitte niivõrd informantidest ja kogutust, vaid pigem kogujatest – esmakordselt üsna võõras kultuurikontekstis viibivatest noortest inimestest koos sellest üleskerkivate probleemidega. Valdavalt venekeelse rühmaga koos töötamine pakkus mulle senisest sootuks erineva arusaamise välitöödest ning pani mõtlema küsimustele nagu
Arvatavalt on sellised probleemid üha enam ettetulevad õppeiseloomulistel praktikatel, kus ilmneb vahe põlvkondlikes, kultuurilistes, motivatsioonilistes ja muudeski arusaamades.