Aastatel 1991–2007 korraldasin 12 Eesti Rahvaluule Arhiivi ekspeditsiooni erinevatesse Siberi eesti kogukondadesse, eesmärgiks nende kogukondade kaardistamine ja võimalikult mitmekülgne pärimusmaterjali kogumine. 2007. aasta suvine kogumismatk viis minu, Andreas Kalkuni ja EKA magistrandi Marge Laasti Siberi setode juurde. Üldse olen 12 ekspeditsiooni käigus külastanud u 40 Siberi eesti kogukonda, sealhulgas ka mõningaid vene külasid, kuhu on grupp eestlasi ümber asunud. Kolmandikus neist kogukondadest olime esimesed Eestist pärit uurijad, teisi olid 1970–1990. aastatel külastanud naaberalade teadlased või muuseumitöötajad, nt etnoloogid Igor Tõnurist, Edgar Saar ja Mare Piho, keeleteadlased Jüri Viikberg ja Lembit Vaba, rahvastikuteadlane Hill Kulu jt. Välitöid tegevad kogujad/uurijad, liiati need, kes töötavad diasporaa kogukondades, mõjutavad nii või teisiti pärimusgrupi elu ja pärimust. Uurijad võivad jutu või laulu sisse panduna saada osaks kogukonna pärimusest, aga ka otseselt pärimusprotsesse suunata, nt väärtustades olemasolevat ning aidates luua uusi traditsioone. Ettekandes tuleb lähemalt juttu nähtavatest uurija mõjutustest.