Kõnelen ülevaatlikult tänavu augustis aset leidnud välitöödest ojativepsa külastutesse, mis moodustavad ühe veel suhteliselt elujõulise osa laiemast keskvepslaste elualast nn Kesk-Vepsa kõrgustikul.
Uurimisretke eesmärkideks oli seatud usundilis-folkloorse ning lähiajaloo teemasid käsitava laiemapõhjalise korpuse loomine, aga ka usundiliste praktikate (mälestamine, itkemine, ravitsemis- ja pühakohapärimus) audiovisuaalne jäädvustamine. Žanrilises lõikes talletasime ka palveloitse, nõidussõnu, apokrüüfilist ja muistendilist pärimust, ravitsemisjutte jm. Lisandusid mitmesugused lähiajaloomeenutused ning muud pärimusliku ajaloo representatsioonid. Ühe meeldejäävama osa meie välitööst moodustasid vestlused praktiseeriva nõiaga (vepsa tedai; vene знахарка), kes kirjaoskamatu inimesena osutus pärimuse elemente vägagi loovalt kombineerivaks isiksuseks. Samas oli ta mällu talletunud teateid harva esinevatest muistenditüüpidest ning usundilistest motiividest.