Elle-Mari Talivee
Andmebaasi “Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline veeb” digitaalkujul tekstid on võimaldanud mul eesti kirjandusklassikat uurida arvuti abil: olen esialgu kasutanud programmi WordSmith Tools 5.0 ja kaarditarkvara GoogleMaps. WordSmith teeb kättesaadavaks kirjandusteksti sõnavara, näitab kordusmustreid, võimaldab võrrelda tekstiti autori sõnakasutust. Saadud info kaardile projekteerimine omakorda on avanud ja selgitanud kirjanike loodud kirjanduslikke maailmu. Ehkki sedalaadi andmestikku oleks võimalik koguda ka lähilugemise kaudu, lihtsustab ja kiirendab arvutitöötlus uurimistööd oluliselt, seejuures on lähilugemine andmete kontrolliks tingimata vajalik.
Kirjandusliku paiga uurijale on lähenemisviis intrigeeriv; uurimismeetod on toonud teravamalt esile mitmeid jooni käsitletud tekstides ning avanud uusi aspekte. Orienteerumine arvutitarkvaras on humanitaarile esialgu raske, ent kõik on huviga õpitav. Selle tõestuseks tahaksin jõuda oma uurimistööga korraliku artiklini Eduard Vilde romaani “Kui Anija mehed Tallinnas käisid” (1903) paigasõnavarast.
