Digitaalhumanitaaria (digital humanities) on kiirestiarenev interdistsiplinaarne valdkond, mis hõlmab humanitaarteaduste ja infotehnoloogia ühisosa, seda nii humanitaarala andmekogude loomises ja haldamises kui ka allikate ja uurimistulemuste esitamises ning uurimistöös. Üha enam kasutatakse humanitaarteadustes mitmesuguseid massandmete analüüsi meetodeid (statistiline teemaanalüüs, võrgustikuanalüüs, visualiseerimine, GIS-analüüs jm), olulisel kohal on laiatarberakenduste loomine ning rahva kaasamine. Mitmesuguste standardite loomise ja rakendamise abil püütakse tagada digitaalsete andmete säilivus ja võimalikult lai kasutatavus, mis võimaldaks juba kord kirjeldatud ja märgendatud andmeid kasutada sõltumata konkreetsest rakendusest või keelest. Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika teadusmaastikul on digitaalhumanitaaria muutunud iseseisvaks distsipliiniks, mille toel humanitaarid saavad paremini ellu rakendada digitaalajastu võimalusi, järjest rajatakse vastavaid uurimiskeskusi ja õppetoole, on võimalik omandada akadeemilisi kraade ning digitaalsed meetodid on saamas iseenesestmõistetavaks osaks humanitaarharidusest. Eestis esindavad seda valdkonda iseseisvate uurimisaladena arvutuslingvistika ja keeletehnoloogia, kuid kogu humanitaarias kasutatakse üha enam meetodeid ja lahendusi, mida saab mõtestada digitaalhumanitaaria raamistikus.
Selleks, et saada ülevaadet digitaalhumanitaaria hetkeseisust Eestis, kutsusime selles valdkonnas tegutsejaid tutvustama oma uurimusi, projekte ning loodavaid ja kasutatavaid rakendusi seminaril “Eesti digitaalhumanitaaria A° 2013” Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis. Seminari korraldasime lootuses, et digitaalhumanitaaria uurimisala teadvustamine ning teadlaste koondamine loob paremad eeldused koostööks, teadmiste vahetamiseks ja välismaailmaga suhtlemiseks, kokkuvõttes kogu valdkonna arenguks Eestis. Edasiseks teabe vahetamiseks ja levitamiseks asutasime meililisti ja siinse veebilehe. Kuna oli ilmne, et Eesti digitaalhumanitaaridel on vaja ühist foorumit ja kokkupuutepunkti, korraldasime jätkuseminari ka 2014. aasta oktoobris, sellel seminaril lisandus ettekandepäevale ka õpitubade päev. Seminaril tutvustatud projektide lühitutvustused on avaldatud siinsel veebilehel nii eesti kui inglise keeles. Selleks, et tõhustada Eesti digitaalhumanitaaride integreerumist aktiivse rahvusvahelise digitaalhumanitaaria kogukonnaga, otsustasime korraldada seminaride jätkuüritusena 2015. aastal rahvusvahelise konverentsi “Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria“, kus eraldi paneel on reserveeritud Eesti digitaalhumanitaaria käimasolevate projektide tutvustamiseks.
Eesti digitaalhumanitaaria meililistiga saab liituda siin.
Siinse lehe haldamise ja täiendamisega on tegelenud:
Mari Sarv, mari[at]haldjas.folklore.ee
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur
Liisi Laineste, liisi[at]folklore.ee
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur
Kaisa Kulasalu, kaisa.kulasalu[at]gmail.com
folkloristika doktorant Tartu Ülikoolis, 2013-2015 projektijuht ja arhivaar Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis
Pille Niin, pillerill[at]gmail.com
kujundaja, küljendaja.
