Kaisa Kulasalu, Mari Sarv
Eesti Rahvaluule Arhiivi rajamisega 1927. aastal asuti looma ka registrite ja kartoteekide süsteemi, mis võimaldaks juba toona mahukatest käsikirjakogudest erinevate parameetrite põhjal leida üles uurijale vajaliku teabe. See infosüsteem toimis laitmatult kuni 1990ndate keskpaigani, mil digiajastu ootuses lõppes paberkartoteekide täiendamine. Eri töörühmad asusid koostama žanri- ja teemapõhiseid andmebaase, ka laekuvat materjali kirjeldati digitaalselt, kuid arhiivist kui terviksüsteemist digitaalkujul ülevaade puudus. Jõupingutusi digitaalse arhiiviinfosüsteemi rajamiseks alustati aastal 2002, digitaalsete kogude mahu suurenedes tekkis vajadus ka faile süsteemselt hallata. Koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi teiste osakondadega valmis RIA rahastuse toel 2011. aastal digitaalarhiiv KIVIKE (Kirjandusmuuseumi Virtuaalne Kelder, kivike.kirmus.ee), mille failihoidlasse on koondatud rahvaluulearhiivi digitaalsete originaalkogude ja digitaliseeringute (käsikirjad, fotod, heli, video) tagatis- ja kasutusfailid. Teisalt on Kivike aga arhiiviinfosüsteem kogude haldamiseks ja materjaliotsinguteks, süsteemi on lisatud käsikirjadest ja salvestustelt transkribeeritud folklooritekstid ning andmekirjed arhiivimaterjalidel põhinevatest andmebaasidest. Tänapäeval laekub valdav osa materjalist arhiivi digitaalkujul, rahvaluule kogumiskeskkond Kratt võimaldab küsimustikele vastata ja faile üles laadida ning arhivaaril laekunud materjalid hõlpsalt arhiveerida otse Kivikesse.
