Kristel Uiboaed, Siim Antso, Liina Lindström, Maarja-Liisa Pilvik, Mirjam Ruutma
Tartu Ülikool
Traditsioonilise murdeuurimise lahutamatu osa on alati olnud geograafiline informatsioon ja keeleandmete ning uurimistulemuste ruumiline esitamine. Tänapäeval on sellise informatsiooni esitus- ja töötlusvõimalused väga mitmekülgsed. Varasematest aegadest on olemas palju käsikirjalist materjali (eelkõige Andrus Saareste (nt 1955) murdekaardid), mida aga sellisel kujul pole võimalik tehniliselt analüüsida ega uute uurimistulemustega kõrvutada. Oma ettekandes tutvustamegi projekti tööd, mille üks eesmärkidest on vanade keeleteaduslike kaardiandmete digiteerimine ja elektrooniline publitseerimine. Selliste materjalide kättesaadavus on kindlasti huvipakkuv mitte ainult lingvistidele, vaid erinevatele humanitaarvaldkonna uurijatele ja ka huvilistele laiemalt. Ettekandes anname ülevaate projekti töö protsessist (andmete sisestamine, ühendamine ja töötlus). Keskendume nende andmete edasiste kasutusvõimaluste kirjeldamisele. Näiteks on digiteeritud materjali võimalik siduda muu hulgas eesti murrete korpuse andmetega (EMK), mis võimaldab vanemaid kaarte ka tehniliste vahenditega analüüsida ja murdekorpuse infoga kõrvutada. Kaartidel esitatud kogumispunkte iseloomustavate leksikaalsete andmete kimpe on võimalik omavahel võrrelda ning selle kaudu vaadelda, kuidas on keelelised kaugused korrelatsioonis näiteks geograafilise kaugusega.
