Karjala legendide uurimise aspekte
Ülle Kärner
TÜ rahvaluule õppetooli tudeng
Kuna Eestis on legende vähe uuritud, pöörasin pilgu Soome
uurijate töödele. Mind huvitas, kuidas on käsitletud setu
juttudele sarnast karjala ainestikku. Legendide all pean silmas rahvajutte
pühadest isikutest. Üldjoontes võib soome uurijate artiklitest
välja tuua neli peamist legende puudutavat uurimisvaldkonda:
- Kirjalike allikate ja legendide, mis on osa suulisest pärimusest,
omavahelised suhted. Suulise pärimuse ja kirjalike allikate omavaheliste
suhete üle mõtiskledes tahaks küsida, milliseid kanaleid
kasutades on kristliku kultuuri elemendid jõudnud suure hulga kirjaoskamatute
inimesteni. Millist rolli mängivad siin ikoonid ja vaimulikud?
- Legendide seosed teiste folkloorižanritega; struktuurianalüüs
ja süstematiseerimisprobleemid. Legendide struktuurianalüüs
näitas, et tegemist on struktuuri poolest väga ebaühtlase
žanriga. Sarnaseid jooni võib leida paljude teiste folkloorižanritega
ning eristavaks tunnusjooneks on vaid kristlike elementide kasutamine.
Proosalegende on liigitatud mitmeti: Aarne-Thompsoni kataloogis on legendiaines
paigutatud rühma "Religious Tales" (AT 750849), kuid see rühm
sisaldab endas žanriliselt väga laialivalguvat materjali. K. Rokala
liigitus koosneb temaatilistest rühmadest. I.-R. Järvinen on
legendid jaotanud osalt temaatika, osalt funktsiooni järgi.
- Legendide jutustamine. Käsitletud on legendide jutustamissituatsioone
ja uuritud, kes olid legendipärimuse edasikandjad. Lähemalt on
vaadeldud kahe hea legendide jutustaja (M. Takalo ja N. Rantsi) elukäiku,
repertuaari ja maailmavaadet.
- Legendides kajastuv rahvapärane lähenemine õigeusule.
Peamiselt Laura Stark-Arola artiklites käsitletud teema: kuidas erinevad
üksteisest kiriku kanooniline lähenemine ja rahvalik lähenemine
usuküsimustele.