Arhiivijuttude
varieeruvusest “Lapsepühkimise lugude” näitel
Evelin Lepp
Tartu Ülikooli
üliõpilane
Semantiline sisu, mida jutud kannavad, ehitatakse üles motiividest ja
interpretatsioonist. Interpretatsioon baseerub informantidel ja tähendustel, mis
nemad läbi oma esituste loovad. Jutustaja vormib loo oma tahtmise järgi. Jutu
tähendus peab täitma tema eesmärgid, muidu ei jutustataks üldse, kuid eri
ettekannetes võivad need eesmärgid erineda (Tangherlini 1992: 34). Erinevad
nägemused võivad tekkida ka kuulajatel.
“Lapsepühkimise
lood” on minu enda pealkirjastatud tekstirühm, milles on juttu lapse
pühkimisest vilja või kookidega (ehk normide rikkumisest ning sellele
järgnevast Jumala karistusest). Kui uurida arhiivis leiduvaid tekste, on
võimalik teha järeldusi erinevate jutustajate poolt lugudele antud tähenduste
kohta. Seda võimalust pakuvad nii juttudele lisatud informantidepoolsed
kommentaarid kui ka jututekstid ise.
Tangherlini, Timothy R. 1992. Interpreting Legend. Danish Storytellers
and Their Repertories. New York.