Võrdluste
metafoorsusest/metonüümilisusest substantiivse
võrdlusvahendiga väljendite näitel
Eesti Kirjandusmuuseumi
teadur
Eesti võrdluste puhul ei ole
midagi ebatavalist selles, et mõnikord opereerivad võrdlusobjekt ja
võrdlusvahend mitte kahe erineva, vaid ühe ja sama semantilise maailma piires.
Püüame tuntud kognitivistidele/teoreetikutele (vt Lakoff, Johnson 1980; Lakoff
1986) toetudes jälgida mõnda tahku võrdluste metafoorsuse/ metonüümilisuse
probleemist. Täpsemalt käsitleme võrdlusvahendi kujundlikkust, s.t seda,
milliste semantiliste teisenduste kaudu tuleks ühel või teisel juhul mõista
võrdlusvahendit ja kogu väljendit.
Troobistruktuuri
seisukohast on ilmselt oluline jälgida mitte niivõrd võrdluste mõtestusi kui
traditsioonilist vormi, s.t kas võrdlusvahendis on agent, substantiiv
eksplitseeritud – kui jah, tekib ilmselt metafoorset järku olukord, kui ei,
siis pigem metonüümilist. Olgu öeldud, et nii võrdlusobjekt kui -vahend ei
pruugi olla mitte ainult normaalsed substantiivid, vaid ka substantiveeritud
tegevused, protsessid, sündmused, omadused. Neil suhtelistel vähestel juhtudel,
kui võrdlusvahendi poolel substantiivi pole, on seal eksplitseeritud kas verb,
adjektiiv või adverb – millestki peab võrdlusvahend ju koosnema (vt tabel).
|
käändsõnad |
|
pöördsõnad |
nominatiiv |
laisk nagu verukas; laisk nagu vedamik; nagu
varesevihtleja; tuli on nagu haige pliidi all |
indikatiiv |
nagu nõelub; tasaselt nagu odraleiba söövad; tolmab nagu kütist tehakse |
genitiiv |
Viib nagu lehma laadale |
kondit- sionaal |
nagu vihtleks titte; Nagu oleks eila selle ajaga maganud |
partitiiv |
Hoiab kui oma last; magab nagu surmaund; tee
nagu heina |
imperatiiv |
justkui osta sõna suust |
koha-käänded |
Nagu muis meelis; Käed nagu tainast |
ta-infinitiiv |
nagu soola sohu külvata |
translatiiv |
Hoiab nagu hundimurruks |
gerundiiv |
nagu mööda minnes |
komitatiiv |
Nagu pigiga kinni |
supiin |
käib kui mõrda vaatamas |
|
|
partitsiip |
nagu tuules kuivanud; nagu katusel küpsetatud |
Samas on väljendeid, kus võrdlusvahendisse kuulub
ainult verb või adverb (nagu nõelub, nagu nuusata, läheb
nagu lennates, nagu surnud, nagu külmavõetud;
läheb kui õlitatult) minimaalselt – tavalisemad on
sõnakombinatsioonid (tuli on justkui haige pliidi all; nagu veest
võetud; muhe nägu nagu oleks peent leiba söönud). On
selge, et eristus “substantiivse võrdlusvahendiga võrdlused ja kõik muu” jätab
meid hätta ka substantivatsioonide puhul, nt läheb kui maamõõtja
– siin on küll inimene suhestatud inimesega, kuid seda metafoorselt. Teatav
metafoorne/metonüümiline hübriidsus, kahepaiksus on põhimõtteliselt omane
kõigile mittemetafoorsetele võrdlustele. Lisaks selgub, et metonüümilised
võivad olla esmapilgul päris tavalised substantiivid.
Nii et “tegelikult on küsimus selles, kumb kumma
troobi kogustruktuuris domineerib, e kas metafoorne operatsioon on olemas või
ei, sest kui ta on olemas, siis muudab ta nähtavasti kogu troobi põhiloomult
metafoorseks” (Krikmann: http://haldjas.folklore.ee/~kriku/RETSEM).
Krikmann, A. Referentsiaalne tähendus – troobid. http://haldjas.folklore.ee/~kriku/RETSEM.
Lakoff, G. 1986. Women, Fire and Dangerous Things. What categories
Reveal about the Mind. Chicago.
Lakoff, G., Johnson, M. 1980. Metaphors We Live By. Chicago.