Algab folkloristide esimene reis Siberi eestlaste juurde. Suuresti Rosalie Ottessoni \u00e4rgitusel, kes on saatnud meile 70-ndatel v\u00e4ga head materjali k\u00fcladest, kuhu kavatseme minna. On neljap\u00e4ev, igati soodus alustada reisi.<\/p>\n\n\n\n
*<\/p>\n\n\n\n
K\u00fclastame Maria ja Sass Villa, saame palju materjali, muu seas ka sellise jutu Leninist. Kord olevat Lenin nende k\u00fclas, samas majas kus nemad elavad, varjul olnud. Oli tahtnud Sussi (Su\u0161enskojesse) minna. Tulid l\u00e4biotsijad, Lenin peideti keldrisse ning keldriluugi peale istus naine laia triibulise eesti seelikuga, nii et seelik varjas luugi \u00e4ra. Vankrisse peidetult viidi ta edasi.<\/p>\n\n\n\n
*<\/p>\n\n\n\n
Lendame Leningradi. All olev pilvemass varjab maa. Palju on siin all rahvakilde, kes on suutnud end s\u00e4ilitada rahvusena? Kuidas on see neil \u00f5nnestunud, kaua nad seda veel suudavad? Eks seda n\u00e4itab aeg, mul on hea meel, et suutsime teha pisutki nende heaks, tuues nad argip\u00e4evast oma laulude-juttude juurde ning leida v\u00f5i niimoodigi kinnitust sellele, et me oleme k\u00f5ik \u00fchesugused eestlased.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4pselt kell k\u00fcmme pilgutab buss silma Eestimaale.<\/p>\n\n\n\n
RKM II 447, 518, 527\/8, 536\/7<\/strong><\/p>\n\n\n\n 24. veebruar. T\u00e4na \u00f5htul alustame s\u00f5itu Siberisse \u00dclem-Suetuki k\u00fclla. Teekond on pikk. K\u00f5igepealt s\u00f5idame rongiga, marsruut Tartu\u2014Moskva.<\/p>\n\n\n\n \u00dclem-Suetuki ja \u00dclem-Bulanka k\u00fclas k\u00e4isime Astridiga juba 1991. a augustikuus. Olime vapustatud, kuiv\u00f5rd h\u00e4sti on seal eesti keel ja rahvaluule s\u00e4ilinud. Majad vene k\u00fcladega \u00e4ravahetamiseni sarnased, aga k\u00fclas r\u00e4\u00e4gitakse p\u00f5hiliselt eesti keelt. Tookord oli meil liiga v\u00e4he nii kassette kui patareisid kaasas. Ja kaugeltki igasse peresse, kuhu oleks tasunud sisse astuda, lihtsalt ei j\u00f5udnud. Juba p\u00e4rast kuuajalist kodus olekut tundsin, et tahan kindlasti tagasi. On ju sealt nii palju huvitavat meie rahvaluulekogudesse talletada. Loomulikult ei olnud muuseumil sellist v\u00f5imalust, et see s\u00f5it kinni maksta. Taotlesin raha Rahvuskultuuri Fondilt ning olin \u00f5nnelik, et mu palve rahuldati. See 10 000 rubla v\u00f5imaldas n\u00fc\u00fcd s\u00f5ita neljal inimesel. Algul arvasin, et s\u00f5idame suvel, kuid \u00fclikiire inflatsiooni t\u00f5ttu ei julgenud oma reisiga nii kaua viivitada. Ka minu kaaslased Kadri, Astrid ja Ain olid n\u00f5us talvel teele asuma.<\/p>\n\n\n\n RKM II 449, 184\/185<\/strong><\/p>\n\n\n\n 27. veebruaril j\u00f5udsime p\u00e4rast m\u00f5ningaid vahepeatusi Karatuzi linna. Siin oli esimene “asjasse puutuv” elamus: Siber mis Siber, lumi, k\u00fclm, juhatati \u00fchte majja, kus ust tuli avama v\u00e4ike valgep\u00e4ine t\u00fcdruk, kes Aini k\u00fcsimusele \u2014 Kas eesti keelt r\u00e4\u00e4gid? \u2014 vastas kiiresti ja selgelt: “R\u00e4\u00e4gin k\u00fcll!”<\/em> Muidu see ju t\u00e4itsa vene linn. Miilitsast pereisa hangib linna pealt villise ja p\u00e4rast kuninglikku s\u00f6\u00f6maaega kihutame l\u00e4bi pimeduse \u00dclem-Suetukki.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n On see vast s\u00f5it. M\u00e4gik\u00fclast (nii kutsutakse \u00dclem-Suetuki k\u00fcla teist uulitsat, mis on m\u00e4e peal) kirikust m\u00f6\u00f6da alla. Kuu ja t\u00e4hed s\u00e4ravad. Regi on v\u00e4ike ja kerge \u2014 meie m\u00f5istes \u00f5igupoolest mitte p\u00e4ris regi.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Laup\u00e4eva \u00f5htu. L\u00e4heme naabritele sauna, sealt pannakse kaasa suur \u00fcmmargune omatehtud leib (v\u00e4ga paljud teevad leiva ise, see on just selline: suur \u00fcmmargune nisuleib), magusat sain, v\u00f5id… ja mida veel. Nii on see siin igal pool ja iga p\u00e4ev: tuleb s\u00fc\u00fca-juua igas peres ja pannakse veel kaasagi.<\/p>\n\n\n\n Johanna muudkui loeb Uut Testamenti ja muud vaimulikku kirjandust. Kuidas kirjeldada tema silmavaadet?<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n (3. m\u00e4rts).Vastlap\u00e4ev \u2014 meil, siinne vastlap\u00e4ev on n\u00e4dala aja p\u00e4rast. Aga et me selleks ajaks juba l\u00e4inud oleme, teeme s\u00f5idu n\u00fc\u00fcd \u00e4ra. Otsime Johanna p\u00f6\u00f6ningult vanad l\u00f5\u00f5sad \u2014 laiad, natuke katkiste nahkrihmadega \u2014 ja ronime Mati m\u00e4ele. Liug sai pikk.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n S\u00f6\u00f6me muidugi. Muu hulgas on eelmisel \u00f5htul kokku l\u00f6\u00f6dud v\u00f5id. Eriti h\u00e4sti kokku l\u00e4inud ja hea maitsega on ta sellep\u00e4rast, et Mari luges seda tehes s\u00f5nu (videos see toiming j\u00e4\u00e4dvustatud).<\/p>\n\n\n\n P\u00e4eval ravib Johanna koirohu-raudrohu teega minu liigs\u00f6\u00f6mises kannatada saanud sisemust. Siis tuleb Anton talle puid tooma ja \u00fchtlasi tekib v\u00f5imalus ilma pealtkuulajateta Antoni tarkusest osa saada. Anton paneb vaheukse kinni, et Johanna ei kuuleks (tema on ka vanem) ja asub mind ravijaks \u00f5petama \u2014 kollat\u00f5ve arstimine on \u00fcsna keeruline, aga p\u00fc\u00fcan k\u00f5ik t\u00e4pselt kirja panna. M\u00f5tlikuks teeb Antonit see, et meil Eestis ei ole selliseid suuri lahtise l\u00f5\u00f5riga ahje, kust saab, \u00f5igemini, peab \u00fcheksa korda lusikaga tahma v\u00f5tma kollat\u00f5verohu hulka panemiseks.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n \u00d5htul l\u00e4hen tagasi Krinbergide juurde, peremees Karla on puul\u00f5hkumise l\u00f5petanud, n\u00fc\u00fcd v\u00f5in ka maki v\u00e4lja v\u00f5tta. Jutukas on ta t\u00f5esti (k\u00fclas h\u00fc\u00fctakse teda Prokur\u00f6riks): kuulen pajatusi j\u00f5umeestest, s\u00f6\u00f6jatest, Leninist; jutte huntidest, taigast leitud inimestest; rikkaks saamisest konna luude abil jpm. Jutustamisstiil on elav ja v\u00e4rvikas, vahepeal r\u00e4\u00e4givad naisega m\u00f5lemad ja kordam\u00f6\u00f6da. Peremees on s\u00fcsimusta peaga ja n\u00e4eb v\u00e4lja umbes 45-aastane, kuigi on s\u00fcndinud 1928. Muu hulgas r\u00f5hutab ta korduvalt, et vabadus on k\u00f5ige kallim (pidades silmas Eesti iseseisvumist), olgu muuga (s\u00f6\u00f6gi-joogi, hindadega jne) kuidas on. \u00dcldiselt on siinse rahva suhtumised ja seisukohad nendes asjades v\u00e4ga mitmekesised ja veidi segased (Lenini ajal oli hea, aga siis tulid kommunistid, kes k\u00f5ik \u00e4ra rikkusid; oleks v\u00f5inud ikka k\u00f5ik s\u00f5bralikult koos edasi olla \u2014 liiduvabariigid; Lenini ajal oli \u00fcksiku-elu \u2014 see oli hea ja rikas, aga n\u00fc\u00fcd me oleme kalkoosiga<\/em> nii harjunud, kuidas me n\u00fc\u00fcd ikka \u00fcksikuks hakkame \u2014 eriti arvavad niiviisi naisterahvad, mehed peavad juba rohkem plaane p\u00e4ris oma talu- ja p\u00f5llupidamisest).<\/p>\n\n\n\n RKM II 449, 554, 556, 561, 565\/6, 567\/8, 578\/58<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kell 18 \u00f5htul j\u00f5udsime rajoonikeskusse Pervomaisk, kuid Kasek\u00fclla nii hilja bussi ei l\u00e4inud. Bussijaam asus nelja tee ristil ning seal seisis miilits. Varasematest Venemaa k\u00e4ikudest on tunne, et miilits aitab ikka ning otsustasin seekordki “v\u00f5imudelt” n\u00f5u ja abi paluda. Miilits lubab vaadata, ehk leiab kellegi, kes meid k\u00fclla viiks. Tuiskab, bussijaam suletakse, k\u00fclm tikub ligi… Siis on miilitsamees oma “Willisega” tagasi ning minu s\u00fcda k\u00fcll lausa h\u00f5iskab r\u00f5\u00f5must, kui me soojas autos Kasek\u00fcla poole kihutame.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n On sula ja palju-palju lund. K\u00fcla tundub suur olevat ning hoopis teistsugune kui \u00dclem-Suetuk. Majad asuvad siin rohkem hajali ning uulitsaid on \u00fcsna palju ning neid hargneb mitmes suunas.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Mina l\u00e4hen Olga Veltmandri poole. Tema on 80- aastane, kuid \u00f5nneks tervise juures ja ketrab parajasti. Mind juhatab suurde tuppa \u2014 saali, selga paneb uue kleidi. Ajame t\u00fckk aega juttu. Siin elab koos mitu p\u00f5lvkonda, kuid peaaegu k\u00f5ik on naised. Olga t\u00fctar Agnessa on \u00f5petaja. Tema (Agnessa) nooremad t\u00fctred r\u00e4\u00e4givad eesti keelt kehvasti. Aru saavad. Vanaema \u00fctleb, et \u00e4ra m\u00fc\u00fca end ikka ei lase. K\u00fcsitleda on \u00fcsna raske, sest televiisor m\u00e4ngib kogu aeg ning k\u00f5ik nooremad sagivad ringi. Algab Austraalia teleseriaal ja kogu pere on televiisori ette naelutatud. Vaatan selle vapralt \u00e4ra, kuid “Santa Barbara” eel asutan minekule. Kindlasti peab tagasi tulema!<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n On p\u00fchap\u00e4ev. Otsustan Kruubergide peret k\u00fclastada. Adeele Kruubergist r\u00e4\u00e4gitakse, et ta oskab arstimiss\u00f5nu ning ravib roosi. Aado tuleb minuga kaasa.<\/p>\n\n\n\n Kogu pere on kodus, kuid meestel on s\u00f5nnikuvedu k\u00e4sil. Siin elavad koos kolm p\u00f5lvkonda. Kruubergide majapidamine on \u00fcsna korras, peres k\u00f5ik t\u00f6\u00f6inimesed. Elumaja erineb teistest siinsetest elamutest, on suurem ja teistmoodi katusega. Pererahvas on h\u00e4sti s\u00f5bralik ning vanaperemees ja \u2014perenaine r\u00e4\u00e4givad teineteise v\u00f5idu. August peamiselt oma s\u00f5jateest, mis kulges Eesti laskurkorpuse ridades ning l\u00f5ppes S\u00f5rve s\u00e4\u00e4res. August on s\u00f5jainvaliid ja saab pea k\u00f5ige suuremat pensioni k\u00fclas. Kasek\u00fcla majadel, kus elab s\u00f5javeteran, on punased sildikesed: “Siin elab Isamaas\u00f5ja veteran.” Sildike on muidugi venekeelne.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Klubihoone on hubasusest kaugel: vestib\u00fc\u00fclis plekkpannoo.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Olga saab Eestimaalt kirja. See t\u00e4hendab, et ikkagi m\u00f5ni kiri j\u00f5uab kohale. Siin valitseb arvamine, et kirjad kaovad teel \u00e4ra, ei tule lihtsalt kohale. Arvatakse, et venekeelse aadressiga kirjad viskavad Eestimaal postiljonid lihtsalt pr\u00fcgikasti.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Algusest peale oleme tahtnud n\u00e4ha k\u00fcla surnuaeda. See asub umbes 5 km eemal ning s\u00fcgava lume t\u00f5ttu on ligip\u00e4\u00e4s raskendatud. Viktor Kliimson lubas meid hobusega sinna viia. L\u00e4heme tema poole.<\/p>\n\n\n\n Perenaine Roosi, k\u00fclas kutsutakse teda Viktori Roosi, teeb leiba. Aado filmib leivategu, meie Astridiga k\u00fcsitleme Roosit leivateo juures. Roosi r\u00e4\u00e4gib ka paar juttu ning laulab veidi. Leivad ahju saanud, on teisedki k\u00fc\u00fcdimehed kohal. Viktor on kaks hobusemeest veel kutsunud. Kolme hobuse ja reega l\u00e4heb s\u00f5iduks lahti. Astrid m\u00e4ssitakse kasukasse, k\u00f5igile meile antakse vildid jalga. Ilm on imeilus: p\u00e4ike paistab ja on \u00fcsna tuulevaikne. Hommikune 20-kraadine k\u00fclmgi on j\u00e4rele andnud. S\u00f5it surnuaeda on t\u00f5eline elamus: lumi lendab hobuste kapjade all, k\u00e4rsitud hobused teevad head s\u00f5itu. Hauad on k\u00f5ik lumevaiba all, vaid ristiotsad paistavad siin-seal v\u00e4lja. Otsime \u00fcles, v\u00f5i \u00f5igemini Viktor n\u00e4itab meile Hermann Reile hauda. Sinna asetan Olga antud mirdioksad. Hobused on rinnuni lumes. Mul on neist lausa kahju, kuid ilmselt on loomad sellega harjunud, oskavad isegi kapjadega lund eemale ajada. Tagasitee l\u00e4heb \u00fcsna kiiresti: hobused kihutavad \u00fcksteise v\u00f5idu.<\/p>\n\n\n\n Tagasi j\u00f5uame, kui on paras aeg leivad v\u00e4lja v\u00f5tta. Need on nisujahust, \u00f5hk\u00f5rnad ja maitsvad.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Tuiskab p\u00e4ris korralikult. T\u00e4na on ees s\u00f5it Lillengofi. Viktor Kliimson tuleb hobusega. Hobune on l\u00e4hipiirkonnas parim liiklusvahend: suudab l\u00e4bida ka tuisanud teel\u00f5ike. Mahutame end reele ja l\u00e4hebki s\u00f5iduks lahti. Siit Olga Reile poolt on Lillengofi umbes 5 km.<\/p>\n\n\n\n S\u00f5it on t\u00f5eline elamus: maaliline mets ja \u00fcmberringi m\u00f6llav tuisk. Millestki niisugusest olen ma salaja unistanud. See siin on t\u00f5eline Siberi talv. K\u00fcll on tore, et bussiga ei l\u00e4inud! Tee on kohati p\u00e4ris umbes ning hobusel annab sealt l\u00e4bi r\u00fcsida. Lillengofis on lund veelgi rohkem kui Kasek\u00fclas. Hanged on katuser\u00e4\u00e4stani ja k\u00f5rgemalegi. Majast v\u00f5i laudast tuleb end lausa v\u00e4lja kaevata. Kui suurest k\u00fclateest v\u00e4he k\u00f5rvale astud, vajud kaelani lumme.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Peremees paneb hobusele kellad kaela, et s\u00f5it uhkem tuleks. Lubab tee peal h\u00f5igata: “Hoidke eest, suosiilid, k\u00fcnkakullid tulevad!”<\/em> Kasek\u00fcla rahvast kutsutakse isekeskis suosiilid<\/em>, Lillengofi omasid k\u00fcnkakullid<\/em>. Kahe k\u00fcla vahel on ikka veidike h\u00f5\u00f5rumist olnud.<\/p>\n\n\n\n RKM II 459, 349\/50, 351, 353\/5, 361\/3, 365, 369, 373\/5, 382\/4, 388<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tagasis\u00f5it laabub h\u00e4sti. P\u00e4eva veedame Tomskis, mis j\u00e4tab meile hea mulje. N\u00e4rimiskummi t\u00e4is letid n\u00e4itavad, et ka Venemaa on teel Euroopa poole.<\/p>\n\n\n\n Rong Tomsk\u2014Moskva hilineb, sest seisame Vekovka jaamas rikke t\u00f5ttu kaks tundi. Kui mujal jaamades m\u00fc\u00fcakse joogipoolist, j\u00e4\u00e4tist ja pirukaid, siis siin on kogu perroon t\u00e4is klaas- ja kristalln\u00f5usid. Ja Aado \u00fctlus: “Nii palju kristalli koos head ei t\u00e4henda,”<\/em> l\u00e4heb t\u00e4ppi. 18. veebruari \u00f5htul istume Tallinna rongi, l\u00e4bime edukalt m\u00f5lemapoolsed tolli \u2014ja passikontrollid (kuigi vene toll vaatab kahtlustavalt minu kilekotti pakitud suga) ja veedame pool p\u00e4eva Tapal.<\/p>\n\n\n\n Tartus on, ime k\u00fcll, paks lumesadu.<\/p>\n\n\n\n RKM II 460, 310\/11<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Krasnojarski krai (\u00dclem-Suetuk, \u00dclem-Bulanka) 1991 Astrid Tuisk Algab folkloristide esimene reis Siberi eestlaste juurde. Suuresti Rosalie Ottessoni \u00e4rgitusel, kes on saatnud meile 70-ndatel v\u00e4ga head materjali k\u00fcladest, kuhu kavatseme minna. On neljap\u00e4ev, igati soodus alustada reisi. * K\u00fclastame Maria ja Sass Villa, saame palju materjali, muu seas ka sellise jutu Leninist. Kord olevat Lenin nende […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":366,"parent":134,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-141","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"yoast_head":"\nKrasnojarski krai (\u00dclem-Suetuk)<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\n1992<\/h3>\n\n\n\n
Anu Korb<\/h4>\n\n\n\n
Kadri Peebo<\/h4>\n\n\n\n
Tomski oblast (Kasek\u00fcla, Lillengof)<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\n1993<\/h3>\n\n\n\n
Anu Korb<\/h4>\n\n\n\n
Astrid Tuisk<\/h4>\n\n\n\n