![\"Mari-Ann](\"http:\/\/localhost:3000\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/08\/siber7.jpg\")
<\/a>Mari-Ann Remmel ja Anu Korb mootorrattal.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
23. aug. teisip\u00e4ev. Palav ilm. Tamara viib meid Koidula, ise s\u00f5idab koos Juliaga linna. Julia istub k\u00fclgkorvi katusel (meid on ratta peal 5), sealt aeg-ajalt maha pudenedes. Sammume j\u00e4lle piki t\u00e4navat Salme poole. Seekord j\u00f5uame varakult, 11-paiku. Poolpime t\u00e4di \u00f5mbleb tekile lina k\u00fclge, suurte korratute pistetega. Tuju on tal kehva, aga meie tulekust ikka hea meel. Anname talle Eestist kaasav\u00f5etud lihakonservi ja maasikamoosi. Ta \u00fctleb, et ta m\u00f5ni p\u00e4ev ei s\u00f6\u00f6gi, pole isu.<\/p>\n\n\n\n
Mul on pea selge ja hea tuju millegip\u00e4rast. Joonistan Salmet, kui ta laulab. Astrid s\u00e4tib makki. Laule koguneb vist juba \u00fcle 50. P\u00e4rast j\u00f5uan veel filmidagi. Toa sisustus on tal enam kui kasin: 2 s\u00e4ngi, laud, paar tooli. \u00dches seinas on vaip, teises “\u041f\u043e\u043b\u0438\u0442\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0430\u044f \u043a\u0430\u0440\u0442\u0430 \u043c\u0438\u0440\u0430”. Seal peal on nii Siber kui Eesti.<\/p>\n\n\n\n
Natuke k\u00fcsime ka usundit, aga rohkem on tal s\u00fcdamel iseenda \u00f5nnetu elu: tubli, jumalauskliku poja surm (“tema j\u00e4i avarija alla”<\/em>), teise poja s\u00fcvenev joomine ja hoolimatus ema vastu. T\u00fctrele oli ta \u00f6elnud, et “see on ju savsem abiidno, et ma k\u00f5nelen oma t\u00fctrega ja siis on ka perevot\u0161ikut vaja!”<\/em> \u2014 st. t\u00fctar ei r\u00e4\u00e4gi eesti keelt.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Tamara j\u00e4i hiljaks. \u00dctles, et tema linnasoleku ajal olid kodus k\u00fclalised k\u00e4inud ja et ilmselt tuleb meil endil lehmad \u00e4ra l\u00fcpsta, kuna vanemad ei ole vormis.<\/p>\n\n\n\n Koduteel harjutas Astrid mootorratta juhtimist. Tuleb v\u00e4lja, et folkloristid peavad k\u00f5ike oskama \u2014 nagu n\u00e4itlejadki. Tamara sai \u00fche lehma, Anu teise, mina kolmanda. Iga lehm oli ise laudakeses. Noh, Anu oli igatahes k\u00f5ige tublim l\u00fcpsja, aga tal oli ka k\u00f5ige suurem praktika. Astrid viilis ja filmis meid. P\u00e4rast lauta k\u00e4isime saunas. \u00d5htul hiljem tegime veel pirukaid koos t\u00fcdrukutega. V\u00e4ga maitsvad, toomingamoosi ja porgandit\u00e4idisega. Tamara oli linnast toonud leivatainast, see k\u00f5lbas pirukak\u00fcpsetamiseks v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n Pirukategemise vahepeal tormas sisse Sass, Galja u. 10-aastane poeg, kisaga, et taevas lendab midagi. Jooksin minagi oma saunam\u00e4rgade juustega t\u00e4navale (Anu ja Astrid veel pesid) ja t\u00f5epoolest! \u2014 tumedas taevas liikus paremalt vasakule (Kuu poole) uduses spiraalis moodustis, mille keskmes vilkus aeg-ajalt paar t\u00e4hesarnast tulukest. L\u00f5puks hajus ja kadus kogu n\u00e4htus. Sassi jutu j\u00e4rgi olnud see metsa kohalt t\u00f5ustes eredam, heitlev ja liikuv. Vahtisin koos lastega, suu ammuli kuuvalges Siberi \u00f6\u00f6s ja olin parasjagu vapustatud. See oli nagu mingi m\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n \u00d6\u00f6asemed tegi Tamara meile seekord suvek\u00f6\u00f6gi peale lakka. \u00d6\u00f6 oli k\u00fclm, kuid magades hakkas soe. Ainult et k\u00f5ik Jurjevi koerad olid millegip\u00e4rast rahutud ja haukusid lakkamatult. T\u00e4iskuu ikkagi! See oli meie viimane \u00f6\u00f6 Jurjevi k\u00fclas.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Vambola oli Jurjeviga v\u00f5rreldes hirmutavalt suur. Mitmekordne k\u00f5le tellistest koolimaja kipspioneeriga, mitmev\u00e4rvilised inimesed, tavatu hulk kividest siniraamilisi t\u00fc\u00fcpmaju. Saabuv vihm muutis vaatepildi eriti nukraks.<\/p>\n\n\n\n Millegip\u00e4rast s\u00f5itsime kontori juurde. Nagu selgus, oli siin Viktor Kingissepa-nimeline kolhoos. Viktori b\u00fcst seisab kontori (endise koolimaja) ees.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n \u00dcle Kingissepa pea jooksid tumedad vihmanired. [—] Valja ja autojuht lahkusid kiiruga, j\u00e4ttes meid kottidega raamatupidamisse. Olime \u00fcksi, h\u00e4dised, ilma Tamara hoolitsuseta. Ei osanud \u00e4kitselt vene keeltki. Oli ju tema meie eest k\u00f5ik asjad seni \u00e4ra ajanud.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Oh, ootaks meid ometi keegi pannkookide ja kakaoga! Tundmatuna v\u00f5\u00f5ras kohas, m\u00e4rg, kurb, \u00fcksildane tunne. Miks me k\u00fcll tagasis\u00f5idupileteid varasemaks ei v\u00f5tnud!<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Otsustasime \u00fcle vaadata meile soovitatud kolhoosis\u00f6\u00f6kla. See on k\u00f5le ja potisinine, mingi kummaline lillemaalinguv\u00f6\u00f6t jookseb \u00fcle seina. \u00dches nurgas on logisev laud. Kokk \u2014 punap\u00e4ine eestlanna \u2014 n\u00e4eb v\u00e4lja k\u00f5hn ja vaevatud \u2014 jagab plekk-kaussidesse kartulitega supi moodi vedelust, mis maitseb p\u00e4ris h\u00e4sti. Magustoiduks kompotivedelik. (See k\u00f5ik maksis 240 rubla nina peale.)<\/p>\n\n\n\n Poe ja s\u00f6\u00f6kla \u00fcmbruses t\u00e4navatel vedeles lehmade ja lammaste pealuid, m\u00f5nel isegi liha k\u00fcljes. Hais.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Ilm paranes p\u00e4rast l\u00f5unat, jalutasime l\u00e4bi “taigu” taha uulitsasse. Anu j\u00e4i vapralt Elfriede juurde (\u00f5udne! Vigased, joodikud, pisarad…), meie sattusime Klara \u00f5uele. Toast tuli ka Elfriede, Koidulast p\u00e4rit. Temal olid tartu ka tallinna keel suus segi, sellep\u00e4rast \u00fctles, et “parem pa-russki.”<\/em>Kahepeale tulid neil jutuks v\u00e4rvikad pisuh\u00e4nna-lood ja palju n\u00f5idust, mida v\u00e4hemalt \u00fcmmargune hallip\u00e4ine s\u00f5nakas Klara v\u00e4ga s\u00fcdamega v\u00f5ttis. (K\u00f5ik naabrid on n\u00f5iad ja n\u00f5iuvad teda).<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast saime t\u00e4naval kokku Anuga, kes oli raskes masenduses k\u00f5igest sellest viletsusest. \u00d5htul panime lasteaia k\u00f6\u00f6gis pliidi sisse, soojendasime ennast ja j\u00f5ime j\u00e4lle \u00fcksi teed. Seekord v\u00e4hemalt moosiga.<\/p>\n\n\n\n \u00d6\u00f6sel kamp joodikuid ukse taga pr\u00f5mmimas. Meis k\u00fcpseb kindel otsus: kui n\u00fc\u00fcd veel eluga p\u00e4\u00e4seme, siis siia me enam \u00fchekski \u00f6\u00f6ks ei j\u00e4\u00e4!<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Kolmekesi otsime \u00fcles Tiigi Liide, 86 aastat vana, kes sattus Siberisse 6-kuuse titena. Tema on esimene, kes k\u00fcsib: “Mis ma siis k\u00fclalistele keedan?”<\/em>, endal keha ja k\u00f5ne vanadusest v\u00e4risemas. Tore inimene, aga m\u00f5tted juba surma pool. Ta ei ole puidki endale talveks tellinud \u2014 et niikuinii sureb \u00e4ra. Liide ei lasknudki meid s\u00f6\u00f6mata minema. \u00dctles naljaga, et “k\u00fcll te mulle siis ka keedate, kui ma Eestisse tulen.”<\/em> Pani peki pannile s\u00e4risema, otsis moosi ja oma viimase leiva l\u00f5ikas lahti.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n T\u00e4na saime k\u00fcll Astridiga m\u00f5lemad kingituseks kindad \u2014 Liisi k\u00e4est, kes meid seepeale t\u00e4is jootis. K\u00f5ige paremat soovides, muidugi. S\u00f5ime ruttu s\u00f6\u00f6klas suppi ja leiba peale, aga see ei aidanud midagi. Pidime lasteaia juures rohul lebama ja pilvi vahtima ja ega sest p\u00e4evast enam suurt asja saanudki. Kui maailm enam v\u00e4ga ringi ei k\u00e4inud, p\u00fc\u00fcdsime k\u00fcsitleda Adamsone, kes ei uskunud ei Jumalat ega n\u00f5idumist. Naine (Erna) pakkus panget\u00e4it roosasid kartuleid Eestisse kaasa.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Ei p\u00e4\u00e4senud me napsist piiritusest baltikumi s\u00f5pruse nimel. (Need n\u00e4od olid k\u00fcll hirmsad, kui tulivesi v\u00e4ev\u00f5imuga alla l\u00e4ks. Vaesed meie!) K\u00fclalise roll on ikka raske.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Tunneme end nagu mardisandid v\u00f5i salmi\u00fctlejad \u2014 kui j\u00e4lle sama jutuga pead kuhugi peresse sisenema. Ei taha enam kellegi k\u00e4est midagi k\u00fcsida \u2014 tahaks hoopis ise oma muresid kurta. \u00c4ra on t\u00fc\u00fcdanud see olmeprobleemidest k\u00f5nelemine.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Perenaine (tore inimene, ei ole lobisemishimuline ega pealet\u00fckkiv) oli kapsasuppi teinud, pakkus meilegi. Muidu on siin peres iseteenindus, midagi ei topita. Minu meelest on k\u00fcll kuidagi imelik teise k\u00fclmkapist midagi v\u00f5tta (koort, “voorukit” e. kohupiima jne.) ja n\u00e4ost sisse ajada. Aga mis sa teed, kui k\u00f5ht n\u00f5uab. Muidugi on see lubatud, aga k\u00e4ib vaikselt n\u00e4rvidele. \u00d5nneks ei ole meil omavahel t\u00fcli, m\u00f5istame \u00fcksteise t\u00fcdimust. T\u00e4na m\u00f5tlesin, et tahaks kedagi kallistada, kasv\u00f5i seda leedulast, kes oli ometi sooja s\u00fcdamega inimene.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n 2. sept. reede. Poole \u00fcheksaks l\u00e4ksime Anuga kahekesi garaa\u017ei juurde, kuhu k\u00f5ik t\u00f6\u00f6mehed hommikuti kogunesid. Olin \u00f6\u00f6sel unes n\u00e4inud, et sain kirja Setu lauluemalt Miku Odelt ja ka temaga kohtunud. Sellep\u00e4rast olin rahulik, arvasin kohe, et saame auto. Ja ei olnudki mingit probleemi. Portnov oli p\u00e4kapikukasvu \u00fcmmargune kiilasp\u00e4ine mees, t\u00e4iesti heas\u00fcdamlik, v\u00e4hemalt meie vastu. Kurtis oma rasket elu ja \u00fctles, et kaugeid k\u00fclalisi peab ikka aitama. Veel samal p\u00e4eval k\u00e4skis ta Genal meid \u00e4ra viia \u2014 Mariinskisse.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n 3. sept. laup\u00e4eval l\u00e4ksime Jurjevisse Sootside juurde kartuleid v\u00f5tma. Aitab rahvaluulekogumisest! Tuleb ennast ka f\u00fc\u00fcsiliselt vormis hoida.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n \u00d5htul k\u00e4isime saunas, sellessamas, kus esimeselgi Siberi-\u00f5htul. Olime silmn\u00e4htavalt kosunud ja meenutasime nostalgiliselt endist saledust ja n\u00f5tkust.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n 6. sept. teisip\u00e4ev. T\u00e4pselt kuu aega tagasi s\u00f5itsime Eestist v\u00e4lja. N\u00fc\u00fcd j\u00e4lle ratastel. Praegu on Kirov. Anu k\u00e4is v\u00e4ljas ja ostis “Kiivi” limonaadi. Astrid n\u00e4gi aknast jogurteid (Naljakas, polegi kordagi jogurti peale (vms) m\u00f5elnud terve kuu aega. Mariinskis ostsime k\u00fcll banaane). T\u00e4na on juba teine p\u00e4ev tegelikult rongis loksuda, aga see aeg l\u00e4heb nii ruttu ja uimaselt, poolmagades. V\u00e4hemalt liikumine! Kodu poole…<\/p>\n\n\n\n Mingis s\u00f5iduvahendis on alati nii lootusrikas enesetunne. Ja enam ei olegi NII HULL koduigatsus, natuke on hirmgi. Et mis seal vahepeal on toimunud. Ja mis \u00fcldse edasi saab. Peab hakkama ise oma igap\u00e4evaelu eest hoolt kandma.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Palju j\u00e4relem\u00f5tlemisaega elu ja surma \u00fcle. Nii palju inimsaatusi korraga ees. Nad k\u00f5ik j\u00e4\u00e4vad v\u00f5\u00f5rasse mulda. On sel t\u00e4htsust? Leedulane Alik \u00fctles, et maetagu teda \u00fcksk\u00f5ik millise kase alla, \u2014 ainult mitte sellisesse surnuaeda, kus loomad ringi trambivad ja k\u00f5ik on pilla-palla. Ei \u00fchtki jumalakoda, aga Jumal elab inimestes. Ehkki liiga palju on viinakuradist ja vaimupimedusest vaevatuid, liiga palju poomisjuhtumeid… Vambolas oli mitmetel naistel Testament (vanaaegne, Eestist toodud) laual, seda loeti ja laenati \u00fcksteise k\u00e4est. Seesamanegi Erna, kes laulis, oli suur lugeja. Ja Liisi, kes \u00fctles: pange t\u00e4hele mu s\u00f5nu, aasta p\u00e4rast on siin elu parem. K\u00f5ik on kirjas. Tema ei vingunud k\u00f5rgete hindade ja valitsuse p\u00e4rast. Tal oli Jumalaema ikoon kapi otsas ja Neitsi Maarja Unen\u00e4gu madratsi vahel. Kuidagi peab ju toime tulema.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Olen t\u00f5esti t\u00e4nulik, et k\u00f5ik nii l\u00e4ks, nagu l\u00e4ks. Mul on uued silmad, millega siinset elu vaadata.<\/p>\n\n\n\n RKM II 466, 105, 153\/4, 154\/5, 158\/160, 165, 166, 167\/8, 170, 171\/2, 173, 177, 181, 182, 184\/5, 193\/5, 196, 197, 199\/200, 201\/2, 204<\/strong><\/p>\n\n\n\n Siberi k\u00fclalislahkus on midagi t\u00e4iesti erilaadset.<\/strong><\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Koduni on m\u00f5ned p\u00e4evad ja tuhanded kiomeetrid. K\u00e4ime rongist Babinskis maas, mida k\u00f5ike siin ei m\u00fc\u00fcda \u2014 pliine, \u00f5unu, vorsti, raamatuid. Rongimeeskonnal on n\u00e4htavalt keelega raskusi \u2014 raadiost tuleb ingliskeelseid j\u00f5ululaule.<\/p>\n\n\n\n Moskvas k\u00e4ime Kremlis. Kirikutesse sissep\u00e4\u00e4s osutub meile liiga kalliks. Moskva on v\u00e4lismaalasi t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n Eesti rongis harjume uuesti kroonidega, vagunisaatja pakub “Esmasp\u00e4eva” lugeda. Ilusa mulje rikuvad piirikaitse noormehed, kes suhtlemiskultuurilt vene poolele l\u00e4hedalegi ei saa.<\/p>\n\n\n\n Hommikune Tartu. Sukeldume pea ees kolimis\u00e4revasse muuseumi. K\u00e4isimegi \u00e4ra, kolmekesi Siberis. L\u00e4bi Jurjevi ja Koidula Vambolasse.<\/p>\n\n\n\n RKM II 466, 276, 304<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5htupoolik kulub Simu ja Mari pool. Simu on passi j\u00e4rgi hoopis Semjon Jurjev, ikka siin antud vene nimede p\u00e4rast. K\u00f5igepealt palutakse lauda, kuid alkoholi ei pakuta. Sellest on siiralt hea meel. P\u00e4rast kuulen, et Simu p\u00e4rast. Olevat t\u00f6\u00f6kas ja tore mees, aga kui jooma kukub, ei saavat enam pidama. Meie purjus Simut ei n\u00e4e. [—]<\/p>\n\n\n\n Simu m\u00e4ngib kord imevaikselt, siis j\u00e4lle valjemini peamiselt vene lugusid. Vahepeal laulab ise kaasa. Hakkab mind h\u00e4benema ning nn. ulakaid laule ei laula. [—] Mina m\u00f5tlen aga sellest, kuidas inimese s\u00fcnnikoht, \u00fchiskondlikud olud jne. m\u00e4\u00e4ravad suuresti ta saatuse. Simu, kui sa oleksid s\u00fcndinud Soomes, mis oleks sinust siis saanud? Soomest on Siberi soomlastel k\u00fclas k\u00e4idud ning Simu koos teiste soomlastega korra Soometki n\u00e4inud. Praegu olevat v\u00f5imalus oma esivanemate kodumaale naasta. Ei oska siin n\u00f5u anda. Arvan, et suurem osa siberlasi ei harjuks enam seal. Pealegi on nende lapsed venekeelsed, venelastega abielus. Igatahes raske lugu! Volga-sakslaste Saksamaale minek on praegu siin \u00fcsna \u00fcldine. Antakse abirahad jne. Ja minnakse, aga kuidas seal sisse elatakse… Eestlasi pole kuulnud tagasi kutsutavat. V\u00f5ib-olla pole see ka vajalik, kuid minimaalnegi t\u00e4helepanu Eesti Vabariigi poolt v\u00f5iks neile ikka olla. Paraku pole seda ka.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n L\u00fc\u00fcli poeg Sa\u0161a viib meid 5 km. kaugusel asuvasse Kovaljova k\u00fclla. Ivanovkas r\u00e4\u00e4gitakse, et k\u00fcll Kovaljova naised alles laulavad. Suhtun sellesse teatud skepsisega, sest Semjonovkas oli ju n\u00e4ha, palju see teise k\u00fcla kiitmine v\u00e4\u00e4rt oli. Aga Kovaljova k\u00fcla tahan ma loomulikult n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n Muidugi teatakse meist juba Kovaljovas, naised on t\u00e4naval vastas. Kogunetakse Miina ja Erna Einbaumi poole. [—] Laulma hakatakse t\u00f5esti kohe ja palumata. Alustatakse neljakesi, siis tuleb teisi juurde, ka paar meest. Laulud on peas ning nende varu on l\u00f5putu. Eriti aktiivsed on Pauliine ja Eliise, nemad domineerivad ja v\u00f5istlevad kergelt. Vahepeal antakse teistelegi s\u00f5na. N\u00e4iteks: “Sina, Aleksander, alusta n\u00fc\u00fcd, see on sinu laul!”<\/em><\/p>\n\n\n\n Kovaljova k\u00fclas on Viru ots, Korlaka ots ja L\u00e4ti uulits ka. Nii m\u00f5nedki eestlased on lapsena l\u00e4ti keelt r\u00e4\u00e4kinud, kuid hiljem selle unustanud. Eesti-l\u00e4ti segaabielusid on s\u00f5lmitud ammustest aegadest. Meile lauldakse ka m\u00f5ned l\u00e4tikeelsed laulud. Vene laule ei teata v\u00f5i ei taheta neid laulda. Igatahes vastatakse, et vene laule ei oska. Vahepeal palutakse lauda, kus on ohtrasti ka kangemat kraami. Siis lauldakse veel: krugalaulud, s\u00f5jalaulud, vangilaulud, joomalaulud, armastuslaulud, surmalaulud jne. Ise \u00fctlevad, et neil on aastapikkused laulud.<\/p>\n\n\n\n \u00d5htul on meil k\u00fc\u00fcdimees j\u00e4rel, kuid ei raatsi lahkuda. \u00d5uel l\u00f6\u00f6vad naised veel tantsu lahti.<\/p>\n\n\n\n EFA II 2, 307\/9, 310\/2<\/strong><\/p>\n\n\n\n Milda ja Nikolai Jaska arvavad, et tulnud on kommersandid. Vaid tagasihoidlikkus sunnib neid meilt mitte k\u00fcsima, mida m\u00fc\u00fcte. Ka sellest, et osa meist kohe voodis lamavat vanainimest k\u00fcsimustega pommitama t\u00f5ttab, ei oska nad midagi arvata. See t\u00e4hendab, et vastupidiselt kommersantidele, pole Jurjevis Eesti ekspeditsioonlasi enne n\u00e4htud. Meile kaetakse omavalmistatud pelmeenide ja saiadega laud.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n \u00c4rkan \u00fcles ning kuulen, kuidas Liisi, ise vahetpidamata r\u00e4\u00e4kides ahju k\u00fctte paneb ning kuidas Aivar n\u00f5usid kelgule t\u00f5stab ning vett tooma l\u00e4heb. Ikka hea, et ei pea \u00e4rkama halogeenlampide valguses ning Orase kraanide pahinas. Ell, muide, \u00f6\u00f6sel silmi lahti tehes n\u00e4gi, et voodi ees seisab, \u00f5ieti lamab, \u00fcks meesterahvas ning et too ajab teda koha pealt \u00e4ra. Ellu magamiskoht olevat enne majaperemehele kuulunud.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4hme k\u00f5ik koos Liivide juurde korvikudamist filmima. Oskari tehtud toomingavitstest korv maksab k\u00fclas 50 tuhat. Kirjutame Elluga Mildalt endelisi unen\u00e4gusid lindi peal. Liivid on \u00fched neist, kes siinsete h\u00e4dade keskel (joodikuid, vigaseid palju, hiljuti oli koolilastebuss avarii teinud, palju lapsi sai viga) kannavad Lillik\u00fcla helgemat n\u00e4gu, vaimsust. Ja kui elu siin on paljuski naiste vedada, siis Oskar on erand. Siin on m\u00f5nus olla, headust \u00f5hkub neist m\u00f5lemast ning pole kartustki, et oma austust vastuv\u00f5tjate vastu peaks t\u00f5endama viinapitsi kaasabil.<\/p>\n\n\n\n Otsustan t\u00e4na looderdada, j\u00e4\u00e4n koos Liisiga koju. L\u00e4hme koobast lahti kaevama. See asub maja taga k\u00fcnka peal. Siitpoolt paistavad majade taha j\u00e4\u00e4vad aedadega eraldatud maalapid. Liisi hakkab p\u00f5huga, laudadega, riietega kaetud koobast avama, muretsedes, et kas sai ikka s\u00fcgisel nii h\u00e4sti kaetud ning kas lumevesi pole sisse l\u00e4inud. Peletan eemale ligikippuvaid \u00f5hvakesi, lambaid ja muid loomi. Koopasse pandud peedid, porgandid, kaalikad on k\u00f5vad ning v\u00e4rsked nagu s\u00fcgisel. Toas asume juurvilju puhastama ning keetma. K\u00f6\u00f6gis pole peale igeriku kapi ning seinariiuli muud m\u00f6\u00f6blit. \u00dcle k\u00f6\u00f6gi lae on kaselatt, kuhu vajaduse korral saab lappe riputada. Ka seinapragudesse palkide vahele saab asju panna. Kivist pliit on madal, pikk, selle soem\u00fc\u00fcr ulatub tuppa ning jagab selle kaheks. Pliidirauad k\u00e4ivad \u00e4ra, tagapool on suur pada, kus keevad kartulid loomadele. Liisi otsib kapist suure kausi seest rasva, t\u00fctre toodud \u00f5li tema ei kasuta. Samuti r\u00e4\u00e4gib ta t\u00fctre tehtud peedisupist, mida tema teha ei oska.<\/p>\n\n\n\n Ainukesteks elektrilisteks masinateks Liisi majapidamises osutuvad k\u00fclmkapp ja krapp, m\u00f6\u00f6ndustega v\u00f5ib nende hulka lugeda ka eeskojas seisva gaasipliidi. Filmimise ajal v\u00f5tame v\u00e4lja ereda lambi, selle peale saavad k\u00e4rbsed \u0161oki, iga v\u00e4ikese aja tagant tuleb lamp v\u00e4lja l\u00fclitada ning sinna lennanud k\u00e4rbestest puhastada. Ka on v\u00e4he lauan\u00f5usid. Selle p\u00f5hjuseks pole mitte materiaalne kitsikus, vaid joodikust poeg, kes k\u00f5ik, mis k\u00e4tte saab, maha m\u00fc\u00fcb.<\/p>\n\n\n\n Sellised v\u00e4lised pisiasjad ei takista Liisit k\u00fclalistest r\u00f5\u00f5mu tundma. Praktiliselt kogu aeg r\u00e4\u00e4kiv Liisi on oma usu ja eluvaadete avaldamise kohapealt kinnine, jutuks tulevad vaid lapsed ning m\u00f6\u00f6daminnes mainitud teated. \u00dcldse n\u00f6 rahvaluule, mis Liisilt kirjutatud sai, on autentse situatsiooni k\u00e4igus, n\u00e4iteks Aivarile, kes trepil istub, kordab ta sageli, et enne j\u00fcrip\u00e4eva palja peaga ei tohi istuda, \u00fcks oli olnud, kooles \u00e4r’ki<\/em>. Kui kuu peal mustad laigud on, r\u00e4\u00e4gib Liisi muistendi vaesestlapsest, kes koos kaalpuiega sinna t\u00f5steti. See on peaaegu ainus viis seda teha, sest kui \u00fchel \u00f5htul proovin s\u00fcstemaatiliselt lindistada, siis k\u00fcllap minu oskamatusest on loodud olukord veidi v\u00f5lts. Nii ei loe Liisi lindile ka \u00f5htupalvet. Seevastu filmimise ajal tegutseb Liisi omatahtsi, v\u00e4hemalt harjunumas olukorras ning need \u00f5nnestuvad kenasti. Muidugi ei kipu iga\u00fcks endast r\u00e4\u00e4kima, kuid ehk on Lillik\u00fcla silmahakkav eestikeelsus seotud ka muu eestip\u00e4rase olemasoluga. Liisi juures oleme me kaitstud k\u00f5igi suuremate h\u00e4dade: jooma- ja s\u00f6\u00f6masundimise, pealet\u00fckkivuse ning liigse hoolitsuse eest.<\/p>\n\n\n\n \u00d5htul l\u00e4heme Kondiotsa p\u00e4ikeseloojangut vaatama. Naudime, filmime, pildistame. Teejuhiks Kolja Kakk, Liisi mehe vennapoeg. Kolja vanust on raske m\u00e4\u00e4rata, tema staatust k\u00fclas samuti. Kui \u00fches kohas esitan k\u00fcsimuse k\u00fclaveidrikest, siis vastatakse mulle t\u00f5rjuvalt, et neid on see ilma aigu ja ennembi oll. Ega siis k\u00f5ik inimesed \u00fcttesugused ei oll<\/em>. On igasugusid inimesi. Silma j\u00e4\u00e4b nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui vaimselt isesuguste rohkus, Kolja on \u00fcks neist.<\/p>\n\n\n\n Kolja kutsub meid kluppi, kus tema makimuusikat laseb. Klubis on pime. Silmade harjudes v\u00f5ib eraldada ka tantsijaid, kes hoogsalt tantsu vehivad, kas partnerita v\u00f5i ilma, pole oluline. Samuti pole oluline riietus \u2014 dressid, kummikud, joped, kirjud seelikud, nahktagid lehvivad tantsijatel vaheldumisi, \u00fcle teiste aga Kolja triibuline suusam\u00fcts.<\/p>\n\n\n\n EFA I 18, 3\/4, 10\/1<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki l\u00e4ksime Maretaga tema ema Elsa Pikjuki juurde. Ema oli v\u00e4ga vana; on ju Maretagi parajas informandieas, just selline, keda me jahime. Aga ema oli siiski liiga vana, temaga oli pisut raske kontakti saada, kuigi ta pahandas meiega veel liitunud Minna Plessiga: Mis sina ka tead, sa ju minust noorem!<\/em> Omamoodi tore oli meie tutvumine. Juhtus nii, et oli j\u00e4lle paras sumin, iga\u00fcks r\u00e4\u00e4kis iga\u00fchega ja oli see n\u00fc\u00fcd Minna v\u00f5i Elsa, kes minult k\u00fcsis, kuidas mu famiilja<\/em> on. Vastasin ja ta p\u00f6\u00f6rdus kohe kibek\u00e4hku Astridi poole: Ja sina?<\/em> Astrid \u00fctles Tuisk<\/em>. Siis tuli teine neist t\u00e4didest ka meie nimesid k\u00fcsima, ise arutas veel, et \u00e4kki on kuulnud. Esimene memm suskas kiiresti vahele: “Kus sina neid tead, nad on Tuiskist!”<\/em> L\u00f5busaid v\u00f5\u00f5ritim\u00f5istmisi oli veelgi.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Perenaisel oli veel selgesti meeles, kuidas ta kaksk\u00fcmmend aastat tagasi oli Edgar Saare ja Kalju Saaberi korterisse v\u00f5tnud ja kuidas siis k\u00fclarahvas oli pahane olnud, et ta spioone varjanud. Miilitski oli toodud asja kontrollima; \u00f5nneks oli mehed \u00f5igeks m\u00f5istetud.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n Meie peatuspaigaks sai Purmakute maja, mis erines teistest kollase v\u00e4rvi poolest. Kui Galja Eestis t\u00fctrel k\u00fclas k\u00e4is, n\u00e4gi ta, et siin on majad kollased ja talle hakkas see niiv\u00f5rd meeldima, et ta oma majagi otsustas kollaseks v\u00e4rvida. \u00dcldse oli ta p\u00fc\u00fcdnud oma elamist Eestis n\u00e4htu j\u00e4rgi s\u00e4ttida, kuid sellegipoolest oli see pigem venep\u00e4rane. T\u00f5si, seal ei olnud erksaid toone ja suuri tugevaid mustreid nagu paljudel teistel ja m\u00f6\u00f6bel oli igati kaasaegne, kuid midagi j\u00e4i siiski \u00fcle v\u00f5i puudu, et eht-eesti kodu olla.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n P\u00e4ev sai \u00f5nnelikult \u00f5htusse ja juba voodis olles oli imeliselt hea olla. M\u00f5nus oli m\u00f5elda m\u00f6\u00f6dunud ekspeditsioonile ja m\u00f5istatada, kuidas Eestis elatakse. [—]<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige pikemgi aeg saab kord otsa.<\/p>\n\n\n\n *<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige parem uni oli piiril. J\u00e4lle kontrolliti Aivari dokumente eriti hoolikalt. Eestipoolne tolliametnik oli meie reisist v\u00e4ga huvitatud ja tunnistas, et tema ka k\u00f5neleb<\/em>, mitte ei r\u00e4\u00e4gi<\/em>. P\u00e4rast soovis veel H\u00fcva aigu<\/em>. Hingel l\u00e4ks soojaks ja nii tundus Eestimaa loodus eriti kaunis: ei mingit lagedat lauget maad, ei mingit steppi; metsad on ilusad tihedad ja neist ei n\u00e4egi l\u00e4bi ja majad on kollased ja \u00e4rklikorrustega ja \u00fcldse… Kuskil sinetas midagi puude all. Tartus maha astudes veendusime, et k\u00e4tte on j\u00f5udnud kevad.<\/p>\n\n\n\n EFA I 18, 191<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kemerovo ja Tomski oblast oblast (Jurjev, Koidula, Vambola) 1994 Mari-Ann Remmel Praegu, seda lugu puhtalt kirjutades on juba oktoober, koduses Tartus on vananaistesuvi vaheldumisi s\u00fcgistormidega, Eesti laev on p\u00f5hja l\u00e4inud ja me oleme kolinud muuseumi uude majja. P\u00fc\u00fcan suviste m\u00e4rkmete p\u00f5hjal taastada seda \u00fcha kaugenevat augustikuud, mille jooksul j\u00f5udis n\u00e4ha, kuulda, kogeda ja m\u00f5elda nii m\u00f5ndagi. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":366,"parent":134,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-143","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"yoast_head":"\nAstrid Tuisk<\/h4>\n\n\n\n
Omski oblast (Zolotaja Niva, Semjonovka, Ivanovka, Kovaljovo)<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\nAnu Korb<\/h4>\n\n\n\n
Omski oblast (Mihhailovka, Jurjev, Lillik\u00fcla, Estonka)<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\n1996<\/h3>\n\n\n\n
Astrid Tuisk <\/h4>\n\n\n\n
Ell Vahtram\u00e4e<\/h4>\n\n\n\n