{"id":9,"date":"2020-07-10T10:49:34","date_gmt":"2020-07-10T10:49:34","guid":{"rendered":"http:\/\/folklore.ee\/estonka\/?page_id=9"},"modified":"2021-05-06T10:34:57","modified_gmt":"2021-05-06T10:34:57","slug":"ajalooline-ulevaade","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/","title":{"rendered":"Ajalooline \u00fclevaade"},"content":{"rendered":"\n

Eesti on suure v\u00e4liseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest v\u00e4ljaspool oma rahva etnilist levikuala.
Sellel lehel ei k\u00e4sitleta N\u00f5ukogude Liidus l\u00e4bi viidud massilist represseerimist ning Siberisse saatmist 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste asumist Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
V\u00e4ljar\u00e4nne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati k\u00fclad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Edasine v\u00e4ljar\u00e4nne t\u00f5i rahvast lisaks nii Siberisse kui mujale Venemaale: 19. sajandi l\u00f5pus ja 20. algul loodi k\u00f5ikjale \u00fcle Venemaa rohkelt uusi k\u00fclasid. Elama asuti ka Venemaa linnadesse (St. Peterburg, Moskva, Omsk jne), kuid \u00fcle 80 % \u00fcmberasujaist siirdus maale, sest oma maa saamine oli m\u00e4\u00e4ravaimaks v\u00e4ljar\u00e4nnu p\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n

Siberisse j\u00f5udsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetud. Sundasumisele saadetud koondati \u00fchistesse k\u00fcladesse, v\u00e4ljar\u00e4nnanud asutasid ise omaette k\u00fclad, sageli \u00fchekandirahvas koos. August Nigoli 1918. aastal ilmunud raamatu “Eesti asundused ja asupaigad Venemaal<\/a>” andmetel oli Siberis asutatud \u00fcle 100 k\u00fcla.

Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks. Kord on keelustatud, kord lubatud emakeelset kooli\u00f5petust ning suhtlust Eestimaaga.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Eestlaste arvu Siberi k\u00fclades on k\u00f5igutanud s\u00f5dadesse mobiliseerimine, tagasir\u00e4nne Eestisse, suures ulatuses represseerimised ja vangistamised n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt, viimastel aastak\u00fcmnetel aga noorte lahkumine k\u00fcladest linnadesse ja assimileerumine. Samas v\u00f5ib veel t\u00e4nap\u00e4evalgi nii m\u00f5neski sajandivanuses k\u00fclas eestlasi kohata.<\/p>\n\n\n\n

Eestlaste \u00fchtekuuluvustunnet on eri aegadel aidanud alal hoida ja tugevdada eestikeelne haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestimaaga, \u00fchtne kompaktne k\u00fclakogukond ning eraldumist soosinud Siberi mitmerahvuseline \u00fchiskond.
V\u00f5\u00f5rsil on oldud \u00fcle sajandi.<\/p>\n\n\n