![\"\"](\"http:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/B_37_1549.jpg\")
<\/a>Usuelu korraldati eesti k\u00fclades Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku toel. Kirikukihelkonnad (Siberis 6, hiljem 7) ja -\u00f5petajad olid k\u00f5ikidele Siberi luterlastele \u00fchised. V\u00e4ljasaadetutest alguse saanud kolooniates tegutsesid luterliku kiriku abikassast palka saavad k\u00f6ster-kooli\u00f5petajad, ehitati koolimaju ja kirikuid (\u00dclem-Suetuk, R\u00f5\u017ekovo, \u00dclem-Bulanka, Bugene).<\/p>\n\n\n\n
<\/a>V\u00e4ljar\u00e4nnanute asundused tekkisid esmalt Eesti alade vahetus l\u00e4heduses. Siberisse j\u00f5udsid esimesed v\u00e4ljar\u00e4ndajad 1890. aastail ning h\u00f5ivasid k\u00f5igepealt selle l\u00e4\u00e4nepoolsemad alad. Suurim r\u00e4ndelaine suundus sinna aga 20. sajandi algul. Aastatel 1906\u20131914 r\u00e4ndas Siberisse umbes 9000 eestlast ning tekkis mitmeid uusi asupaiku. Naasti ka kodumaale ning liiguti \u00fchest asundusest teise: algselt Loode-Venemaale, Krimmi ja Samaarasse siirdunud eestlaste poolt asutati mitu uut k\u00fcla Siberis. Osa eestlasi vahetas elukohta ka Siberi piires, kuid erinevused p\u00f5hja- ja l\u00f5unaeesti taustaga k\u00fclade vahel on s\u00e4ilinud. Samuti on oman\u00e4olisuse s\u00e4ilitanud Setomaalt peamiselt Krasnojarski kraisse \u00fcmber asunud setod.<\/p>\n\n\n\n
<\/a>Nii Siberisse asumisele saatmist, kui ka v\u00e4ljar\u00e4ndamist soodustasid Vene tsaaririigi seadused. Siberit koloniseeriti Euroopa-Venemaalt p\u00e4rit inimeste abil. Teisalt oli tegemist agraarse \u00fcmberasumisliikumisega, sest talurahvas n\u00e4gi v\u00e4ljar\u00e4ndamises v\u00f5imalust saada harimiseks maad ja \u00e4raelamiseks leiba. <\/p>\n\n\n\n
Oma maa saamise takistuseks kodumaal oli selle k\u00f5rge hind ning talude p\u00e4rimise kord. Ka rahvaarv kasvas 19. sajandi teisel poolel j\u00f5udsalt. Nii polnud v\u00e4ljar\u00e4nne mitte niiv\u00f5rd vabatahtlik kui sotsiaal-majanduslikest p\u00f5hjustest tingitud. Elukoha vahetamiseks kehtisid kindlad reeglid.<\/p>\n\n\n\n
Tsaaririigis p\u00fc\u00fcti \u00fcmberasumist suunata, kuigi igal ajalooperioodil see ei \u00f5nnestunud. Meenutame, et aastatel 1861\u20131914 r\u00e4ndas Siberisse (k.a Kaug-Ida) 3,8 miljonit inimest. P. A. Stol\u00f5pini agraarreform (m\u00e4\u00e4rus 09.11.1906, seadused 1910; 1911), mis lubas Venemaa talupoegade lahkumist k\u00fclakogukonnast, soodustas ka \u00fcmberasumist.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/a>Asunikele kindlustati rahalist abi, vabastati rendi- ja kroonumaksudest, anti laenu veskite, teede, koolide jm ehituseks. Vahel k\u00fcll ei j\u00f5udnud lubatud abi uusasukateni. Sobivad maa-alad uutele tulijatele olid eelnevalt v\u00f5imude poolt v\u00e4lja valitud. Enne elanike saabumist pidi paiga asujatele kinni panema maa-kuulaja \u2013 hodokk. Kohapeal m\u00f5\u00f5deti igale meeshingele harimiseks maa, enamasti 15 tiinu (1 tiin = 1,09 ha = 10 925 \u043c2).
Teekond Siberisse oli raske. Reis kestis sageli mitu kuud, kaasa p\u00fc\u00fcti v\u00f5tta nii palju vara kui v\u00f5imalik. V\u00e4ljar\u00e4ndajad said kasutada Moskvast Kaug-Idani kulgevat raudteed (ehitati ajavahemikul 1891-1900), mis muuhulgas elavdas Siberi majanduselu.
R\u00e4ngad olid ka esimesed aastad Siberis. Sageli saadeti esimene suvi m\u00f6\u00f6da muldonnis, k\u00fcnkasse ehitatud koopas v\u00f5i puuokstest kokku seatud varjualuses. M\u00f5nel pool p\u00fcstitati majad t\u00e4navate \u00e4\u00e4rde ritta, sageli rajati talud aga hajali nagu Eestiski. Alustada tuli metsaraadamise ja p\u00f5ldude tegemisega. Kohalikud r\u00e4ndrahvad, kes seoses Siberi alistamisega Venemaa poolt olid juba 17. saj maksualusteks muudetud, ei harinud enamasti p\u00f5ldu.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi eestlastel tuli kohaneda uute looduslike tingimustega, j\u00e4id p\u00f5hielatusaladeks endiselt p\u00f5llupidamine ja karjakasvatus. \u00dcheks tuntumaks eestlaste m\u00fc\u00fcgiartikliks oli v\u00f5i, mida m\u00f5nel pool valmistati venelastest erineval moel. Vajaminevaid majapidamisriistu ja riideid tehti ise, lisasissetulekut saadi k\u00e4sit\u00f6\u00f6st, kalap\u00fc\u00fcgist, jahist, mesilaste pidamisest jm. T\u00f6\u00f6l k\u00e4idi ka kulla- ja s\u00f6ekaevandustes. Eestlased t\u00f5id piirkonda mitmeid uusi t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid, t\u00f6\u00f6riistu ja p\u00f5llukultuure (mitmep\u00f5llus\u00fcsteem, lina kasvatamine). Samas laenati naabritelt kohalikku traditsiooni kuuluvat (seedrip\u00e4hklite korjamine, arbuuside kasvatamine, m\u00f5nes piirkonnas t\u00f6\u00f6deldud loomas\u00f5nnikuga e kiisakatega k\u00fctmine jm.).<\/p>\n\n\n\n
\u00dchiskondlik elu erines Liivi- ja Eestimaal harjunust. Siberis polnud m\u00f5isnikke, v\u00e4he oli kiriku\u00f5petajaid, kes k\u00fclaelus kaasa r\u00e4\u00e4giksid. Elati kogukonna p\u00f5him\u00f5tetel. K\u00fclakogu valis k\u00fclavanema ja -kirjutaja. Asundustel oli oma k\u00fclavalitsus, mis allus vallavalitsusele. P\u00f5llumajandussaaduste m\u00fc\u00fcmiseks loodi majandus\u00fchistuid, \u00fchiselt osteti viljapeksumasinaid, pandi t\u00f6\u00f6le meiereid, \u00fchiselt ehitati ka \u00fchiskondlikke hooneid (kool, kantselei, magasiait), asutati surnuaedu jm. Majanduslikult olid edukamad stepi- ja metsastepialade mustmullamaadel ning raudteele l\u00e4hemal asuvad k\u00fclad, p\u00f5hjapoolsemad taiga- ja soo\u00e4\u00e4rsed maad ei olnud sama viljakad.<\/p>\n\n\n\n
Juba 1910. aastateks suutsid suuremad ja paremini korraldatud v\u00e4ljar\u00e4nnanute asundused ehitada palve- ja koolimaju ning palgata Eestist k\u00f6ster-kooli\u00f5petaja (Estonia k\u00fcla Altai krais, Zolotaja Niva k\u00fcla). \u00d5igeusklikud setud kuulusid \u00fchistesse kogudustesse teiste \u00fcmbruskonna rahvastega, \u00fcheks \u00f5igeusukeskuseks kujunes Haida k\u00fcla. Erinevatel andmetel p\u00fcstitati kirikud R\u00f5\u017ekovo, \u00dclem-Suetuki, R\u00e4pina ja Haida k\u00fclas, palvemajad ja kool-palvemajad Estonia, Vana-Viru, \u00dclem-Bulanka, Orava, Suur-Selimi, Lebedihha-Serosika, Vabak\u00fcla, Mariinski l\u00e4hedal Jurjevi k\u00fclas jm. Tegutsesid seltsid, laulu- ja pasunakoorid.
\u00dched vanimatest on t\u00e4naseni koosk\u00e4iv \u00dclem-Suetuki pasunakoor, asutatud 1901. aastal k\u00f6ster Georg Vehmi eestvedamisel ning Vana-Viru karskusselts, asutatud 1891. aastal.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
Haridus- ja kultuurielu p\u00e4rssisid reaktsioonilised haridusreformid 1880. aastatel, millega taotleti v\u00e4hemusrahvaste venestamist. Osa koolidest viidi \u00fcle semstvo- ja ministeeriumikoolideks, kus n\u00f5uti venekeelset kooli\u00f5petust. Eesti asundused Venemaal olid aga paikadeks, kus venestus- ja \u00f5igeususurve j\u00e4i tagasihoidlikuks, sest koolid ei allunud riigile. N\u00e4iteks \u00dclem-Suetuki soome koguduse kirikus ja koolis j\u00e4tkas Soome Senatist palka saav Pietari Toikka tegevust soome keeles.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5unaeestikeelses R\u00e4pina k\u00fclas n\u00f5udsid elanikud Karl M\u00fchlbachilt<\/strong> (fotol) \u00f5petust koguni l\u00f5unaeesti keeles. Siiski said emakeelset kooli\u2013 ja usujuhatust vaid suuremate k\u00fclade elanikud. Puudust leevendati omaalgatusliku koduse \u00f5petuse ja palvetundidega, lapsi pandi ka l\u00e4himatesse muukeelsetesse koolidesse. Sel perioodil olid asunikel Eestiga tihedad sidemed, need ei olnudki p\u00e4rast v\u00e4ljar\u00e4nnet katkenud: telliti ajalehti, kooli\u00f5pikuid, Eestist olid ka k\u00f6ster-kooli\u00f5petajad. Asunduste kestvuse tagamiseks on side emamaaga oluline.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi \u00fcmberasumise ja uue kodu loomise aeg oli v\u00e4ljar\u00e4nnanutele kurnav ning n\u00f5udis palju t\u00f6\u00f6d, said asunikud sellega hakkama ning panid aluse eesti asustusele Siberis. Progressiivsete p\u00f5llumajanduslike t\u00f6\u00f6v\u00f5tete k\u00f5rval toodi \u00e4rkamisaegselt Eesti- ja Liivimaalt kaasa ka haridusp\u00fc\u00fce ja aateline maailmavaade. End peeti teadlikult eestlasteks, emakeelne kooli\u00f5petus, luterlik kiriku- ja seltsitegevus kuulusid kindlalt igap\u00e4evaellu.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n