M\u00e4rgatavalt muutsid eesti asunduste jalgu alla saanud elu I maailmas\u00f5da (aastatel 1914\u201318), Venemaa kodus\u00f5da (1918\u201322) ning enamlaste riigip\u00f6\u00f6re 1917. aastal.
Nii maailmas\u00f5tta kui kodus\u00f5tta mobiliseeriti meesterahvaid. Kodus\u00f5jas said enim kannatada rinnete (Punaarmee ja Admiral Kolt\u0161aki v\u00e4ed) l\u00e4hedal asunud k\u00fclad, mida r\u00fc\u00fcstasid vaheldumisi punaste ja valgete karistussalgad. Verised kokkup\u00f5rked leidsid aset nt R\u00f5\u017ekovos, Estonias (Krasnojarski krai), \u00dclem-Suetukis. Suetukis p\u00f5les sel ajal k\u00fclaelanike m\u00e4lestuste j\u00e4rgi \u00e4ra ka kahekordne eesti koguduse koolimaja.
Aastail 1918\u20131921 teostati Venemaal s\u00f5jakommunismi poliitikat: natsionaliseeriti kesk- ja v\u00e4iket\u00f6\u00f6stus. Eesti k\u00fclades v\u00f5\u00f5randati veskeid ja viljapeksumasinaid, v\u00f5eti \u00e4ra toiduaineid jm. Mitmel pool tegutsesid partisanisalgad.
P\u00e4rast Eesti iseseisvumist naasis osa eestlasi kodumaale. Eesti Vabariigi ja Vene F\u00f6deratsiooni vahelise rahulepingu (2. veebruar 1920) j\u00e4rgi said Venemaal elavad eesti p\u00e4ritolu inimesed \u00f5iguse \u00fche aasta jooksul asuda elama Eestisse, nn opteeruda. Soovijaid oli palju, kuna oldi pettunud Venemaa arengus ning vaadati lootusrikkalt vaba Eesti poole.
Opteerumine ja tagasir\u00e4nne olid seotud mitmete probleemidega, n\u00e4iteks konfliktidega Eesti ja Vene opteerumist korraldavate ametkondade vahel. On andmeid Venemaa-poolsest optantide \u00f5iguste piiramisest, vara konfiskeerimisest, koguni naasta soovinute mahalaskmistest ja t\u00f6\u00f6laagritesse saatmistest. Eesti kontroll-opteerumiskomisjoni s\u00fc\u00fcdistati oma volituste \u00fcletamises, endale konsulaadi\u00f5iguste v\u00f5tmises. Reisimine Eestisse ning eriti vara kaasav\u00f5tmine oli raskendatud. Mihkel Bach Togut\u0161ini l\u00e4histel asuvast Estono-Semenovka k\u00fclast asus perega teele 28. detsembril 1922, kohale j\u00f5uti 1923. a veebruaris.
Siiski opteerus Siberist Eesti kodakondsusesse kokku 10 790 inimest, nende seas s\u00f5javange ja -p\u00f5genikke. Teiste hulgas lahkusid mitmed k\u00f6ster-kooli\u00f5petajad ja kiriku\u00f5petajad. Rahvaarv Siberi asundustes v\u00e4henes 6,5 tuhande inimese v\u00f5rra. Samal ajal lisandus Siberisse p\u00f5genikke Euroopa-Venemaalt ja Eestist. Seej\u00e4rel pea sulgus piir Eestiga kuni 1940. aastani.<\/p>\n\n\n\n
1920. aastad t\u00f5id uusi tuuli. Riigikorra vahetus esmalt veel eestlaste maavaldusi ei muutnud. 1925. a viidi l\u00e4bi k\u00fclan\u00f5ukogude \u00fcmbervalimised. Loodi rahvuslikud k\u00fclan\u00f5ukogud, \u00fchte k\u00fclan\u00f5ukogusse kuulus \u00fcks v\u00f5i mitu k\u00fcla, kus asjaajamine k\u00e4is emakeeles. K\u00fclades v\u00e4rvati inimesi astuma kommunistlikku parteisse (Venemaa Kommunistlik (bol\u0161evike) Partei) ning kommunistlike noorte organisatsiooni, korraldati agitatsioonilis-propagandistlikke \u00fcritusi. Osa seltsimajadest ja kirikutest l\u00f5huti, teistest said klubid; raamatukogud muudeti lugemistaredeks, avati punanurgad.<\/p>\n\n\n\n
Venemaal asuti 1921. a laostunud majandust taastama uue majanduspoliitika (NEP) alusel. See soosis eraviisilist v\u00e4ikeettev\u00f5tlust, kus talupojad v\u00f5isid riigile sundm\u00fc\u00fcmise kohustusest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud p\u00f5llumajandussaadusi turustada. Eesti asunike hajali paiknevate \u00fcksikmajapidamistega sobis see h\u00e4sti. Majanduselu l\u00e4ks t\u00f5usuteed. 1920. aastate teiseks pooleks oli majapidamistes olenevalt perest ja asundusest keskmiselt 2\u20134 hobust, 3\u20135 veist, 1\u20132 p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinat. \u00dchistegevus hoogustus veelgi, kaupade paremaks turustamiseks loodi kooperatiive oma k\u00fclapoodidega, piima- ja masina\u00fchistuid suuremate p\u00f5llut\u00f6\u00f6masinate ostmiseks. 1923. a tegutses Siberi eesti asundustes kokku 47 registreeritud \u00fchistut, kuid kuna \u00fchistu ametlik vormistamine oli keerukas, v\u00f5is neid tegelikkuses olla veelgi rohkem.
Vastakas ajaj\u00e4rk algas kultuuri- ja hariduselus. Keele- ja kultuuripoliitika kujundati liberaalsemaks.
31. oktoobril 1918. aastal anti N\u00f5ukogude Venemaa Rahvahariduse Rahvakomissariaadi poolt v\u00e4lja m\u00e4\u00e4rus, mis s\u00e4testas v\u00e4hemusrahvuste \u00f5iguse emakeelsele kooliharidusele. Eesti koolide arv suurenes (erinevatel andmetel oli sel ajal Siberis \u00fcle 60 kooli), igas suuremas eesti asunduses oli v\u00f5imalus eesti keeles \u00f5ppida. 1930. aastatel kehtestati \u00fcldine 4-aastane kohustuslik kooliharidus. Eesti \u00f5petajaid valmistati ette Eesti Pedagoogilises Tehnikumis, Herzeni-nim. Pedagoogilises Instituudis Petrogradis (Leningradis) ning l\u00fchiajalistel kursustel.<\/p>\n\n\n\n
Venemaal paiknevatele eesti koolidele hakkasid eestikeelseid \u00f5pikuid tr\u00fckkima Leningradi kirjastused K\u00fclvaja ning hiljem Riiklik \u00d5ppe- ja Pedagoogiline Kirjastus, kuna Eestist toodud \u00f5pikute kasutamine keelati 1924. aastal. Siberis ilmusid eesti ajalehed Siberi T\u00f6\u00f6line, Siberi Teataja jt, loeti ka Leningradis ilmuvat perioodikat (nt Edasi) ning raamatuid. Alates 1918. aastast ilmus N\u00f5ukogude Venemaal \u00fcle tuhande eestikeelse raamatu ja bro\u0161\u00fc\u00fcri. Sisult oli selleaegse kirjas\u00f5na tase eba\u00fchtlane ja kandis juba uut ideoloogiat.<\/p>\n\n\n