{"id":95,"date":"2020-07-27T09:59:33","date_gmt":"2020-07-27T09:59:33","guid":{"rendered":"http:\/\/folklore.ee\/estonka\/?page_id=95"},"modified":"2021-04-27T11:48:49","modified_gmt":"2021-04-27T11:48:49","slug":"1940-1991","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/","title":{"rendered":"1940-1991"},"content":{"rendered":"\n

Aastad 1940-1991<\/h2>\n\n\n\n
\n\n\n\n

Keerulised olid II maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse. Mitmed mehed teenisid N\u00f5ukogude armee Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Nooremaid naisi ja mehi saadeti t\u00f6\u00f6le s\u00f5jat\u00f6\u00f6stustesse. K\u00fclades oli k\u00f5rgete maksude t\u00f5ttu nappus toidust, aga ka t\u00f6\u00f6k\u00e4test.<\/p>\n\n\n\n

1940. aastal annekteeriti Eesti Vabariik N\u00f5ukogude Liidu poolt. Eestist j\u00f5udsid seej\u00e4rel Siberi k\u00fcladesse esimestena evakueeritud ja tagalasse taastuma saadetud haavatud, kes v\u00f5tsid aktiivselt osa eestikeelsest k\u00fclaelust. 1941. ja 1949. aastal Eestist k\u00fc\u00fcditatuid Siberi eesti asundustesse ei m\u00e4\u00e4ratud, k\u00fcll aga mitmesse eestlaste asupaikade l\u00e4hedal asuvasse k\u00fclla, n\u00e4iteks Karatuzi, Tatarski, Assino rajooni. Teatavasti viidi suuremad k\u00fc\u00fcditamised l\u00e4bi 14. juunil 1941. aastal ja 25. m\u00e4rtsil 1949. aastal, kui Siberisse, aga ka Kasahstani, Ba\u0161kiiriasse ja mujale N\u00f5ukogude Liidu ida-aladele k\u00fc\u00fcditati vastavalt 10 000 ja 20 722 s\u00fc\u00fctut inimest. Mehed paigutati eesk\u00e4tt t\u00f6\u00f6laagritesse, kus paljud neist hukkusid. Naised-lapsed-vanurid pidid hakkama saama Siberi vaestes k\u00fclades ja kolhoosides. Valdav osa elluj\u00e4\u00e4nuid p\u00f6\u00f6rdus p\u00e4rast rehabiliteerimist 1950. aastatel Eestisse tagasi.<\/p>\n\n\n\n

Muutus eesti k\u00fclade elanikkonna koosseis. Mitmesse k\u00fclla lisandus teistest rahvustest inimesi, nt Volgamaa sakslasi. S\u00f5jal ja sellega seotud s\u00fcndmustel on oluline roll eestlaste tagasir\u00e4nde vallandamisel. S\u00f5ja l\u00f5ppedes j\u00e4id paljud mehed paremaid elutingimusi otsides Eestisse, neid v\u00e4rvati sinna ka t\u00f6\u00f6le. Mitmed s\u00f5ja ajal Siberisse evakueeritud olid k\u00fclades abiellunud ning tagasi p\u00f6\u00f6rdudes v\u00f5tsid kaasa oma perekonna. Alates 1940. aastast hakkas N\u00f5ukogude Liidust eestlasi Eestisse siirduma ka t\u00f6\u00f6le suunamiste kaudu. Venemaa eestlasi saadeti sageli k\u00e4su korras \u00f5ppima parteikoolidesse ning suunati Eestisse majandijuhtideks ning parteit\u00f6\u00f6tajateks. Aastatel 1945\u20131947 muutus tagasir\u00e4nne massiliseks, kogu N\u00f5ukogude Venemaalt asus aastatel 1940\u20131949 Eestisse elama kokku 24 000\u201325 000 eestlast.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5jaj\u00e4rgsel n\u00f5ukogude ajal (1940. aastate II pool\u20131990) m\u00f5jutasid Siberi eestlaste k\u00fclade elu erinevad tegurid. Eestlaste arv kahanes k\u00fcladest v\u00e4ljar\u00e4nde ning assimilatsiooni tulemusena. Nii on selle aja m\u00e4rks\u00f5nadeks linnastumine ja kakskeelsus, aga ka j\u00e4tkuv eesti keele kasutamine k\u00fclades koduse ja omavahelise suhtluskeelena.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcladest lahkumisele andsid t\u00f5uke repressioonid ning pettumine valitsevas olukorras. S\u00f5jaj\u00e4rgne aeg suurendas rahulolematust veelgi. Kuigi kogu N\u00f5ukogude Venemaal kehtis toidu- ja t\u00f6\u00f6stuskaupadele talongis\u00fcsteem, kolhoosid kiratsesid ning individuaalmajapidamine polnud lubatud, olid Siberi olud keskmisest viletsamad ning paranesid aeglasemalt. Siberi elatustase oli v\u00f5rreldes Vene Euroopa-osaga madalam, ka hiljem k\u00e4idi mitmeid t\u00f6\u00f6stuskaupu (m\u00f6\u00f6blit, lasteriideid jm) ostmas Eestist. Paljud koolid muudeti algkoolideks, hiljem taastati 8-klassilised koolid suuremates k\u00fclades: \u00dclem-Suetuk (Krasnojarski krai), Vambola, Kasek\u00fcla (Tomski obl) jm; kohustuslik 8-kl haridus kehtestati 1958. aastal. Sel ajal suunduti massiliselt Siberi k\u00fcladest Eestisse, eriti tegi seda ajavahemikul 1911\u20131930 s\u00fcndinute p\u00f5lvkond, kes sai eestikeelse hariduse ning tahtis j\u00e4\u00e4da eestlaseks.<\/p>\n\n\n\n

1950. – 1960. aastatel liideti rida v\u00e4iksemaid kolhoose ja k\u00fclan\u00f5ukogusid. Mitmed k\u00fclad kuulutati arenguv\u00e4ljavaadeteta, nn perspektiivituteks. \u00dcks osa eesti asundustest t\u00fchjenes l\u00f5plikult (Suur- ja V\u00e4ike-Selim Omski obl, Kasek\u00fcla ja Aruk\u00fcla Novosibirski obl jt). Teised kaotasid oma kultuurilise ja majandusliku s\u00f5ltumatuse. Mariinski rajooni Koidula ja Jurjevi k\u00fclas asus algselt kummaski oma kolhoos. Seej\u00e4rel kuuluti \u00fchisesse Koidula k\u00fclan\u00f5ukogusse ning Rodina kolhoosi. 1961. aastal \u00fchendati vene elanikkonnaga k\u00fclad Mal\u00f5i- ja Bol\u0161oi-Antibes ning nimetatud eesti k\u00fclad Avangardi kolhoosiks ning Bol\u0161oi-Antibesi k\u00fclan\u00f5ukoguks. Kolhoosikeskusesse Mariinskis ning k\u00fclan\u00f5ukogukeskusesse Mal\u00f5i-Antibesis ehitati maju, Jurjev ja Koidula aga j\u00e4id rahvast j\u00e4rjest t\u00fchjemaks.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal suurenes heade arenguv\u00f5imalustega nn perspektiivsete eesti asulate elanikkond, seda nii eestlaste kui teiste rahvaste arvel. Kaugematest eestlaste elupaikadest suunduti majanduslikult paremal j\u00e4rjel olevatesse (Tara piirkonna k\u00fcladest Tsvetnopoljesse ja Zolotaja Nivasse; Nikolajevkast Oravasse ja Zolotaja Nivasse jne), v\u00e4iksematest ja t\u00fchjenevatest suurematesse (Lindast Kasek\u00fclla, Novikovkast Jurjevisse).
Neisse asulatesse lisandus ka teistest rahvustest elanikke ning selle tulemusena j\u00e4id eestlased mitmes k\u00fclas v\u00e4hemusse. Zolotaja Nivas, endises (l\u00f5una)eestlaste elukohas, langes n\u00e4iteks eestlaste osat\u00e4htsus 1980. aastatel 35 protsendini. Vambolasse Kingissepa nim ja Kasek\u00fclla Iskra kolhoosi (m\u00f5lemad Tomski obl) lausa meelitati t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudumise t\u00f5ttu kolima teiste rahvuste esindajaid (venelasi, t\u0161uva\u0161\u0161e jt). Nii j\u00e4i Kasek\u00fclla 39%, Vambolasse 50% eestlasi. P\u00e4rast \u00fchismajandite lagunemist ja uusasukatele tehtud soodustuste kaotamist 1990. aastatel lahkus k\u00fcladest ka osa kampaania korras t\u00f6\u00f6le v\u00e4rvatud inimestest.
Eelk\u00f5ige suuremates asulates paranesid alates 1960. aastate l\u00f5pust tasahaaval majandusolud. Alanud sulaperiood ning NLK(b)P peasekret\u00e4ri Nikita Hru\u0161t\u0161ovi reformid v\u00e4hendasid senist detsentraliseeritust ning laiendasid kohalike juhtide otsustamis\u00f5igust. Suuremad eesti asundused muutusid arenenud sovhoosi- ja kolhoosikeskusteks, kuhu koondati tootmine, ehitati uusi elamuid, rajati kaasaegsed teed ja infrastruktuur. Moodustati sovhoose (nt 1961. aastal Zolotaja Nivas). Ka kolhoosides hakati maksma rahapalka ning viidi sisse \u00f5igus pensionitele, pension\u00e4rid said soodustusi. K\u00f5ikjal maal avati velskripunkte, pandi k\u00e4ima autobussiliinid rajoonikeskustesse. T\u00f5usis inimeste eluj\u00e4rg. Pea igasse peresse ilmus televiisor, k\u00fclmkapp, hiljem tekkis v\u00f5imalus ka s\u00f5iduautode hankimiseks. Hulk maainimesi t\u00f6\u00f6tas majandis: naised enamasti p\u00f5ldudel ja farmides, mehed mehhaanikutena. T\u00f6\u00f6d pakkusid ka koolid, poed, sidejaoskonnad, velskripunktid jm. Lisasissetuleku saamiseks panustati majandit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt oma majapidamistesse.
K\u00fclad t\u00fchjenesid endiselt. 1950.\u20131960. aastatel ja j\u00e4rgnevatel aastatel s\u00fcndinud p\u00f5lvkonnast oli kodukohast lahkujaid 60\u201380%. Enamik valis elukohaks linna. Nii on maarahvastiku osakaal Siberi eestlaste, nagu ka teiste Venemaa rahvaste hulgas j\u00e4tkuvalt kahanenud. Linnad pakkusid noortele edasi\u00f5ppimisv\u00f5imalust, paremaid elamis- ja t\u00f6\u00f6tingimusi. R\u00e4nnati kohalikesse linnadesse ja asulatesse, aga ka mujale \u00fcle kogu N\u00f5ukogude Liidu. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral tuldi ka Eestisse. Siberi eestlaste arv on k\u00fclades sestpeale ainult kahanenud. Kaardilt kadusid Novikovka, Makarkino, Baltika. Osa Kani-\u00e4\u00e4rseid k\u00fclasid Krasnojarski krais likvideeriti, kui sinna ehitati salastatud ja suletud linn, praeguse nimega Zelenogorsk.<\/p>\n\n\n\n

1970. aastate stagnatsiooniga s\u00fcvenes venestamine. Kuigi kooli\u00f5petus oli venekeelne, t\u00f6\u00f6tasid kodukohas pedagoogikakoolides \u00f5ppinud oma k\u00fcla inimesed, kes suhtlesid lastega osalt ka eesti keeles (Nikolajevkas Raissa Menskaja, Kasek\u00fclas Herman ja Olga Reile, Vambolas Evald Voormann jt). \u00dcldiselt aga pigem tauniti eesti keele kasutamist, koolides v\u00f5is see olla ka keelatud.
Vastukaaluks \u00fchtlustumisele tekkisid \u00fcle kogu N\u00f5ukogude Liidu rahvakunsti- ehk folklooriansamblid (nt Omski oblasti k\u00fclades Tsvetnopolje, juhendaja Linda Tsirk; Zolotaja Niva, juhendaja Ida H\u00f5im; Novosibirski oblasti Oravak\u00fclas, juhendaja Tamara Kivi). Paatosliku rahvaste s\u00f5pruse sildi all oli neil v\u00f5imalik tegutseda klubide alluvuses. Muretseti eesti rahvariideid, lauldi eesti laule, k\u00e4idi v\u00e4ljaspool k\u00fcla esinemas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Foto: Tsvetnopolje k\u00fcla lauluansambel 1980. aastatel. Foto saadud Linda Tsirgult 1997. a ekspeditsioonil. ERA, Foto 16080.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kasek\u00fclas ja \u00dclem-Suetukis harrastati puhkpillim\u00e4ngu, Suetuki puhkpilliorkester tegutseb t\u00e4nini. Kasek\u00fclas, Zolotaja Nivas ja Liflandias loodi k\u00fclamuuseumid, samuti leidus k\u00fclaraamatukogudes eestikeelseid raamatuid. Siiski taandus kogu eestikeelne ja -meelne elu koju ja koduk\u00fclla.
Rahvustunde hoidmisel sai oluliseks perekonna ja k\u00fcla osa. N\u00e4iteks tellis Lillik\u00fcla mees Juhan Linde Eestist mitut ajalehte ja ajakirja ning \u00f5petas eesti keelt oma k\u00fcmnele lapsele. V\u00e4ikestes, kuid eestlastest koosnevates k\u00fclades \u00fcleskasvanud lapsed oskavad t\u00e4nini emakeelt, mitme-rahvuseliste asulate lastel oli elades venekeelses keelekeskkonnas raskem emakeelt s\u00e4ilitada.
Sidemed Eestiga tihenesid eesk\u00e4tt isamaale elama asunud sugulaste t\u00f5ttu. Eestist hakati taas tellima ajakirjandust (Rahva H\u00e4\u00e4l, Kodumaa, N\u00f5ukogude Naine jm). M\u00f5nest suguv\u00f5sast k\u00e4idi vastastikku k\u00fclas pea igal aastal.<\/p>\n\n\n\n

Venestamine, sh venekeelne kooliharidus, tihedam suhtlemine teiste rahvaste liikmetega koolides, \u00fchismajandites ja k\u00fclan\u00f5ukogudes soodustas abiellumist mitte-eestlastega ning \u00fcleminekut vene keelele. Linnades, venekeelses t\u00f6\u00f6- ja elukeskkonnas oli eriti raske j\u00e4\u00e4da eestlaseks, osa eestlasi ei pidanud seda ka oluliseks. S\u00f5jaj\u00e4rgsed p\u00f5lvkonnad muutusid kakskeelseteks. Osa noori enam eesti keelt ei r\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

1980. aastate teisel poolel valdas Siberi eestlastest (kaasa arvatud linnades elavad eestlased) vabalt eesti keelt 46,3 %, neist 37,5 % k\u00fcll r\u00e4\u00e4kis, aga ei osanud eesti keeles lugeda ega kirjutada.<\/p>\n\n\n\n

1970. – 1980. aastaid hindavad inimesed elatustaseme t\u00f5usu ja stabiilse, muutumatu olukorra t\u00f5ttu heaks ajaj\u00e4rguks. Kuid just selleaegsed meetmed: v\u00e4ikeste k\u00fclakeste h\u00e4vitamine, noorte v\u00e4ljar\u00e4ndamine maalt, j\u00e4rjekindel venestamine laostasid eestlaskonna n\u00f6 hingeliselt. Kui eelmistel aastak\u00fcmnetel kahanes eestlaste arv seoses hukkumistega s\u00f5jas ja massirepresseerimistes, siis 1970. ja 1980. aastail kasvas m\u00f5nev\u00f5rra s\u00fcndivus, kuid nende arv, kes end eestlaseks pidasid, j\u00e4rjest v\u00e4henes.
Eestlasi elas Siberis 1979. aastal 21 869.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aastad 1940-1991 Keerulised olid II maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse. Mitmed mehed teenisid N\u00f5ukogude armee Eesti Laskurkorpuse koosseisus. Nooremaid naisi ja mehi saadeti t\u00f6\u00f6le s\u00f5jat\u00f6\u00f6stustesse. K\u00fclades oli k\u00f5rgete maksude t\u00f5ttu nappus toidust, aga ka t\u00f6\u00f6k\u00e4test. 1940. aastal annekteeriti Eesti Vabariik N\u00f5ukogude Liidu poolt. Eestist j\u00f5udsid seej\u00e4rel […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":251,"parent":9,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"yoast_head":"\n1940-1991 - Estonka<\/title>\n<meta name=\"description\" content=\"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.\" \/>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"en_US\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"1940-1991 - Estonka\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Estonka\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-04-27T11:48:49+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"2560\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"533\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"7 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/\",\"url\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/\",\"name\":\"1940-1991 - Estonka\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg\",\"datePublished\":\"2020-07-27T09:59:33+00:00\",\"dateModified\":\"2021-04-27T11:48:49+00:00\",\"description\":\"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"en-US\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"en-US\",\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg\",\"width\":2560,\"height\":533,\"caption\":\"Ajaloo kaanefotod\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Avaleht\",\"item\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Ajalooline \u00fclevaade\",\"item\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"1940-1991\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/#website\",\"url\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/\",\"name\":\"Estonka\",\"description\":\"Just another WordPress site\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"en-US\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"1940-1991 - Estonka","description":"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/","og_locale":"en_US","og_type":"article","og_title":"1940-1991 - Estonka","og_description":"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.","og_url":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/","og_site_name":"Estonka","article_modified_time":"2021-04-27T11:48:49+00:00","og_image":[{"width":2560,"height":533,"url":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"7 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/","url":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/","name":"1940-1991 - Estonka","isPartOf":{"@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg","datePublished":"2020-07-27T09:59:33+00:00","dateModified":"2021-04-27T11:48:49+00:00","description":"Keerulised olid II Maailmas\u00f5ja aastad (1939\u20131945). Mobiliseeriti k\u00fcladesse j\u00e4\u00e4nud t\u00e4isealisi meesterahvaid, kuid s\u00f5tta v\u00f5eti ka nooremaid poisse.","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#breadcrumb"},"inLanguage":"en-US","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"en-US","@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#primaryimage","url":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg","contentUrl":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-content\/uploads\/2020\/07\/8-scaled.jpg","width":2560,"height":533,"caption":"Ajaloo kaanefotod"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/1940-1991\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Avaleht","item":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Ajalooline \u00fclevaade","item":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/ajalooline-ulevaade\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"1940-1991"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/#website","url":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/","name":"Estonka","description":"Just another WordPress site","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"en-US"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95"}],"collection":[{"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2683,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/2683"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/folklore.ee\/estonka\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}