1988. aastate keskel algas Venemaal demokratiseerumine, N\u00f5ukogude Liit lagunes 1991. aastal. Mindi \u00fcle turumajandamisele. Maal tekkisid erinevad majandamisvormid (aktsiaseltsid, \u00fchistud, kooperatiivid, kolhoosid, \u00fcksiktalupidajad ehk farmerid jm). K\u00fclaelanikud said iga\u00fcks oma maaosaku, t\u00e4psemalt \u00f5iguse oma nn maaosakut p\u00f5liselt kasutada. Kuna enamikul puudusid maaharimiseks vajalikud t\u00f6\u00f6riistad, k\u00fclades oli palju eakaid inimesi, andis suurem osa inimestest oma maa naturaaltasu (nt vilja, liha, aiamaa k\u00fcndmise) eest \u00fchistute kasutada.
Olukord Venemaa k\u00fclades muutus keeruliseks. Paremini l\u00e4ks neil, kes olid suutnud oma ettev\u00f5ttele jalad alla saada v\u00f5i leidnud tasustatava t\u00f6\u00f6koha. M\u00f5ned hakkasid talu pidama, nt Ernst (\u00c4rni) Lell \u00dclem-Suetukis, Aleksander Leer \u00dclem-Bulankas jt. \u00dcheks laiema haardega eestlasest ettev\u00f5tjaks piirkonnas sai \u00dclem-Bulanka k\u00fclast p\u00e4rit Jaan (Ivan) Brammann, kes lisaks umbes 2000 ha haritavale maale avas oma poed ja pagarit\u00f6\u00f6koja. Rosentali k\u00fclas moodustati endisest majandi osakonnast omaette artell, juhatajaks omak\u00fclamees Paul Boselenko. \u00dcksikud alustasid ka muu eraettev\u00f5tlusega, n\u00e4iteks tekkis k\u00fcladesse nii era- kui riigikauplusi. Paljud elatusid oma majapidamissaaduste m\u00fc\u00fcgist. Osa inimesi sai elatist teenida riigit\u00f6\u00f6l kultuuri- ja sotsiaalsf\u00e4\u00e4ris (\u00f5petajad, postiljonid jt), eakatele oli abiks igakuine pension.
Majandusliku kitsikuse t\u00f5ttu soikus \u00fchiskondlik ja seltsielu. Arstipunktide, klubide, raamatukogude, aga ka koolide \u00fclalpidamiseks nappis paljudes piirkondades raha ning osa neist suleti. Nii hakkas Galina Leer \u00dclem-Bulanka k\u00fclas isiklikust entusiasmist ja tasuta klubi\u00fcritusi korraldama ja esmast arstiabi andma.
Seoses t\u00f6\u00f6puuduse ning majandusliku kitsikusega linnades naasis osa perekondadest koduk\u00fcladesse. Tagasi k\u00fclla tuldi Siberi suurlinnadest, aga ka t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete pankrotistumise ja t\u00f6\u00f6liste koondamise t\u00f5ttu n\u00e4iteks Kasahstani t\u00f6\u00f6stuslinnadest (Petropavlovsk, Pavlodar jm).<\/p>\n\n\n\n
Muutused toimusid ka kultuuri- ja hariduselus. 1990. aastal taastati riigis usuvabadus. Palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati \u00f5igeusukirikute taastamisele. \u00dclem-Suetuki diasporaakogudus kuulub Eesti Evangeelse Luterliku kiriku koosseisu. Alates 1991. aastast hakkas kord v\u00f5i paar aastas (jaanip\u00e4eva, v\u00f5imalusel ka j\u00f5ulude paiku) asundust k\u00fclastama kiriku\u00f5petaja Eestist (nt Jaanus Noorm\u00e4gi, Peeter Kaldur). Eesti pastori tulekut oodati v\u00e4ga. \u00dclem-Suetuki ja \u00dclem-Bulanka ning R\u00f5\u017ekovo kogudustes hakkasid k\u00e4ima perioodiliselt teenistusi pidamas ka Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad. K\u00fclades v\u00f5is kohata ka teiste Venemaal levinud usuliikumiste misjon\u00e4re.<\/p>\n\n\n\n
Korduvalt prooviti lastele taas eesti keelt \u00f5petada, 1990. aastail kohalike elanike endi poolt (Kasek\u00fclas, \u00dclem-Suetukis). \u00dclem-Suetuki kooli saadeti 2000. aasta s\u00fcgisel eesti keele \u00f5petaja Piret Toomet Eestist. J\u00e4rgmisest \u00f5ppeaastast, 2001. aasta s\u00fcgisest hakkas \u00f5petaja-ametit pidama Airi Lauri. \u00d5petaja palga ning s\u00f5idukulud tasus Eesti Vabariigi Haridusministeerium.
Kui Eesti Vabariigi finantstoel hakati Siberi eestlastele emakeelt \u00f5petama, oli selleks paljude Siberi eesti k\u00fclade jaoks juba hilja. Mitmes k\u00fclas, kus leidus veel noori ja tegutses ka kool, pidasid kohalikud \u00f5petajad eesti keele \u00f5petamist \u00fcletamatult raskeks. Seda eriti l\u00f5unaeestikeelsetes k\u00fclades, kus k\u00f5nekeel erineb kirjakeelest tuntavalt.
Seevastu Krasnojarski linnaeestlastel tekkis v\u00f5imalus eesti kultuurist osa saada \u2013 tegutsemist alustas Krasnojarski Eesti Selts, mis registreeriti ametlikult 1992. a veebruaris. Seltsi raames organiseeriti ka eesti keele kursusi.
Kasek\u00fclas hakkas 1996. aastal tegutsema Eesti kultuurikeskus, mis polnud k\u00fcll ametlikult registreeritud selts. Noortele \u00f5petati eesti laule ja rahvatantse ning koos t\u00e4histati eesti p\u00fchi ja t\u00e4htp\u00e4evi. Koost\u00f6\u00f6s Tomski rahvaloomingu keskusega osaleti piirkondlikel folkloorifestivalidel jm \u00fcritustel, kus eestlased said tutvustada oma kombeid ja tavasid.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi j\u00e4tkus v\u00e4ikeste eesti k\u00fclakeste t\u00fchjenemine ning elanikkonna vananemine, t\u00f5i eneseteadvuse t\u00f5us ning oma juurte otsimine noori tagasi esivanemate kultuuri ja keele juurde. Mitmel Siberi eestlaste k\u00fclal t\u00e4itus 1990. aastail 100 aastat k\u00fcla asutamisest, n\u00e4iteks 1995. aasta suvel t\u00e4histati Zolotaja Niva k\u00fcla 100. aastap\u00e4eva, 2000. aastal peeti juubelit\u00e4htp\u00e4eva Haida k\u00fclas. Eesti keele ja meele leidsid enda jaoks uuesti ka need, kes \u00fcles kasvanud venekeelses keskkonnas, kuulnud lapsep\u00f5lves eesti keelt v\u00f5i avastanud eesti keele v\u00f5lu t\u00e4iskasvanuna. Seega ei t\u00e4hendanud k\u00fclade t\u00fchjaksj\u00e4\u00e4mine ja noorte koondumine suurematesse keskustesse veel eesti keele kadumist Siberis.
Tekkisid uued n\u00e4htused: keelekursused, eesti seltsid jm, kus teiste eestlastega kohtuda ning oma rahvustunnet leida v\u00f5i tugevdada. Seet\u00f5ttu on rahvustunde alalhoidmiseks Eesti-poolne meelespidamine ja tugi Siberi eestlastele olnud v\u00e4ga t\u00e4htis. Oluliselt on Siberi eestlaste edasist saatust ja identiteeti m\u00f5jutanud ka Venemaa rahvuspoliitika.
Alates 2000. aastast alustati Eestis Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse finantsilisel toel eesti keele- ja kultuurilaagrite korraldamist Venemaal elavatele eesti p\u00e4ritolu lastele. Alates 2002. aastast toetatakse Rahvuskaaslaste programmi toel Venemaal elavate eestlaste \u00f5ppimist Eesti k\u00f5rgkoolides.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast Eesti Vabariigi taastamist on Eestiga k\u00fcll l\u00e4vitud, kuid kahe riigi vaheline viisare\u017eiim ning majandusolud on k\u00fclask\u00e4ike v\u00f5rreldes n\u00f5ukogude ajaga tublisti v\u00e4hendanud. Eestis ei ole \u00fchtset riiklikku Venemaa eestlasi puudutavat poliitikat. Eesti kodakondsus on v\u00f5imalik saada teiste v\u00e4lismaalastega v\u00f5rdsetel alustel, muuhulgas tuleb sooritada keeleeksam. Viimane tundub eestikeelses kogukonnas \u00fcles kasvanud ning end eestlasteks pidavatele inimestele nende v\u00e4\u00e4rikust riivavana.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Siberis 11 400, Kaug-Idas 986 eestlast. 21. sajandi alguseks oli Siberis umbes 40 eesti kogukonda, suurusega paarik\u00fcmnest inimesest kuni m\u00f5nesajani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Aastad 1991\u20132002 1988. aastate keskel algas Venemaal demokratiseerumine, N\u00f5ukogude Liit lagunes 1991. aastal. Mindi \u00fcle turumajandamisele. Maal tekkisid erinevad majandamisvormid (aktsiaseltsid, \u00fchistud, kooperatiivid, kolhoosid, \u00fcksiktalupidajad ehk farmerid jm). K\u00fclaelanikud said iga\u00fcks oma maaosaku, t\u00e4psemalt \u00f5iguse oma nn maaosakut p\u00f5liselt kasutada. Kuna enamikul puudusid maaharimiseks vajalikud t\u00f6\u00f6riistad, k\u00fclades oli palju eakaid inimesi, andis suurem osa inimestest […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":251,"parent":9,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-97","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"yoast_head":"\n