Mida Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist otsida?
Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist (EKFA) leiad
konkreetsed tervikväljendid,
konkreetset sõna sisaldavad väljendid,
konkreetse tähendusega väljendid,
konkreetse ehitusega väljendid.
EKFA-s kirjeldatakse nii väljendite tähendust kui ka ehitust. Iga andmebaasikirje on varustatud kolmeosalise sisulis-vormilise märgendiga, kus:
1. astme jaotus (1–998) märgib väljendi põhitähendust;
2. astme jaotus (1–10) märgib väljendi morfosüntaktilist ehitust;
3. astme jaotus (1– n) märgib väljendi võimalikku alltähendust.
Väljendeid on lihtsam leida, kui kasutad kõnekäändude ja fraseologismide mõistestikku. Mõistestiku koostamisel on lähtutud Asta Õimu „Väljendiraamatust“ (2008).
Mõistestik hõlmab kõiki põhi- ja alamtasandi tähendusi (1–998), mida andmebaasi väljendid kannavad, näiteks: kaitsma
'kaitsma' kellegi eest seisma, 'kaitset otsima' selja taha pugema, tiiva alla pugema
'kellegi kaitsel' kaitsva tiiva all
'turvaline, kaitstud' nagu vanajumala selja taga jumal hoidku (hüüatus)
meelitama
'meelitaja' mesimokk
'meelitus' mokamääre
'meelitama, meeldida tahtma, meeldida püüdma' nagu linnuke laulma, mesimagusat juttu puhuma, 'meelitatud olema' kõrvad liiguvad, nagu kõrvust tõstetud
'meelitavalt' mesikeeli, mesisui
'meelitav' mesikeelne, nagu sulavõi
Väljendite morfosüntaktilise ehituse kirjeldamisel arvestatakse EKFA-s põhiliselt seda, millise sõnaliigiga on väljend lauses vastavuses:
nimisõnaline väljend, mis vastab küsimusele kes?, tähistab tegijat, s.o inimest, inimesetaolist olendit, looma, näiteks hanejalgadega mees
nimisõnaline väljend (mis?) tähistab konkreetset eset vms, näiteks isaisa nui
nimisõnaline väljend (mis?), tähistab nähtust, emotsioone vm abstraktset, näiteks rist ja viletsus
tegusõnaline väljend (mida teeb?), tähistab tegevust, seisundit või protsessi, näiteks kaela kandma
määrsõnaline väljend (kuidas teeb?) tähistab sündmuse toimumise viisi, näiteks elu eest
omadussõnaline väljend (milline? missugune?) tähistab omadust, näiteks rohust madalam
hüüdsõnaline väljend tähistab reaktsiooni millelegi, näiteks Oh sa mu meie!
nimi- või määrsõnaline väljend (kus?) tähistab sündmuse toimumise kohta, näiteks naha vahel
nimi- või määrsõnaline väljend (millal?) tähistab sündmuse toimumise aega, näiteks iga kell
hulgasõnaline väljend (kui palju?) tähistab kogust, hulka, näiteks hiire ninatäis
EKFA-s jagunevad väljendid üldiste mõistevaldkondade ja konkreetsemate mõistete vahel äärmiselt ebaühtlaselt. Mida olulisem on mõiste keele- ja/või kultuurikandjate jaoks, seda tihedam, üksikasjalikum, ilmekam on seda kattev sõnavara, s.h fraseoloogia. Oma jälje on kõnekäändude ja fraseologismide mõistestikule jätnud see, et EKFA materjal on kohati väga lünklik. Eeskätt puudub EKFA-st tänapäevane fraseoloogia (vt järgmine joonis).
EKFA-st leiab rohkesti väljendeid, mis on seotud inimese igapäevase elu-olu ja tema füüsiliste omadustega, harvem tähistavad fraseologismid inimese vaimseid omadusi. Laialt levinud liitsõnad kirjeldavad inimest tema tegevustes, talu- ja maaeluga seotud nähtusi ning esemeid, loodusnähtusi, bioloogia ja zooloogia valdkonda kuuluvat jm. Ootuspäraselt on negatiivne keelel rohkem kui positiivne: EKFA-s on silmatorkavalt palju väljendeid laiskusest, laisast inimesest, saamatusest, lohakusest, lohakalt tehtud tööst, lohakast ja saamatust inimesest (eriti saamatust mehest), ihnsusest ja ahnusest, petmisest, vaesusest, raskest elust, töörügamisest, ebamoraalsusest, ka ehalkäimisest ja ehalkäijast, purjutamisest ja purjutajast. Samuti väljendatakse fraseologismidega halvakspanu vallaslapse, lapsega tüdruku ja vallaslapse isa suhtes.
