MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Psüühika
nõdrameelne, poole aruga, mitte täie mõistusega, vaimselt ebanormaalne vaimust vaene, arust lage, pole oidu peas
päästkääntäv
nätsu jäänud
veidi koputatud
Aabramit näinud
pähe situtud
nupust nikastanud
peast põrunud
viskab vasakule
peksab kandu
on sooda
jopastanud olema
veeder viiest puudu
joomase peaga tehtud
käest ära olema
hullumajast lahti lastud
pea peale kukkunud
kotiga pähe löödud
ajab söekoti pähe
pehmest peast valmis tehtud
sooja leivaga pähe saanud
nagu puuga pähe löödud
nagu puuga pähe löödud
peaga vastu seina jooksma
tilk kust hulka lastud
on vastu puud jooksnud
ei peas, ei perses
ei ole täie aruga
ei ole täie ladvaga
ei ole otsast võetav
kõrgest sündenu ja sannalavalt maha sadanu
pihku nussitud ja peoga putsi visatud
võllaroog
päris seevald
vedelate kruvidega
kerge aruga
kerge ladvaga
kerge meelega
kerge peaga
lühikese aruga
nõrga aruga
pehme aruga
targa sittumisega
nagu hull
nagu hänilane
ladvata inimene
aru nagu vana kasukanäru
nadipää natsat ja tugipää tutsat
luutohm
otsekohene
natuke naljakas
vähe imelik
natuke ohoh
kui juuretus
nagu enneaegne
arust lage
peast lage
peast pehme
peast puudulik
peast soe
vaimust vaene
kaval nagu kapsauss
pehme kui maks
muts või muedu rumal
valgetverd ja vähe lollakas
natuke naa
natuke puudu
tükkis tagasi
peast segi
metsa poole
ilma keeleta ja ilma meeleta
pool seitse
poole aruga
poole toobiga
poole toruga
kruvid lahti
ülemine korrus tühi
kerge pea otsas
üks kruvi puudu
üks kruvi lepast
kaks mütsi peas
pea pragusid täis
kitse arud peas
kukal surtsub
pole aruraasugi
vares latva tallanud
vaim on nõrk
katus jookseb läbi
pööning on sassis
tuul liigutab latva
pole õiget otsaesist
pole aru peas
pole oidu peas
pole tolku peas
om kohe kübärät panda
tuul käib pööningult läbi
külm on latva rabanud
mõistust ei ole peas
ei ole kõik kodus
must koer aru ärä laknud
ots on segase veega kastetud
jumal ülendagu hinge, alandagu pattu
äik tal olõ paatust äik märküst
see kruvi lahti, mis teisi kinni hoiab
Jumal, loo inimesi, loo sarvi pähä ka!
hull oli eile, hull täna, hulluks ikka jääb
Lollakas! - Mis see loll seal lakas teeb?
Hull! - Hullu käest ma kuulen, et ma hull olen.
pole sest midagid, et sa niisugune oled, aga vaada, kui sa niisuguseks jäädkid
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Aru noorelt peas ei ole, ei siis vanaduses ka enam juure tule, veel vähemaks jääb.
Tämäl põle aru pias egä oidu.
Ega sel ole aru, midä tegeb.
Küll sel on väha arvu pääs, sel on naula pääs.
Kel oli rohkemb arvo pääs.
Ega sinul mutsu peas ei ole.
Täl ei ole õiget mutsu pääh.
Pole õiget mutsu.
Ega taal õigõt mutsu ei olõ.
Mis sa teed, kui seda mutsu rohkem pole antud.
Näe taad mutsu ummõht - võta aru pähe.
Taal om jo mudsu maha satt.
Mis sa no temägä jagat, täl ei ole jo tuud mudsahust.
Kas sul targemad toru ei olegi pään?
Kes teab, mis lapsel otsa ees on.
levikuala:Har, Mõniste
Har, Mõniste, Saru
Jõh
KJn
Kei
Kuu, Pärispea
Lüg, Reo
Mar, Haeska
Mär, Orgitu
Pil, Imavere
Plv, Ala
Pär, Sauga
Rap v. Mär
San
Tor
VNg, Koila
Vas, Perametsa
Võn
|