MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Psüühika
imestushüüatusi
Peetruse juurde minema
pärast sinu õlema
vae koomiksi kumma
tule east appi
tule appi, Jaagu-vana
ori pannakse isandaks, naisehilbak otsustajaks
hundiratas
ilmaime
õnnistus
pühavaimuke
püha Peetrus
armas aeg
armas seadus
püha müristus
püha taevas
oh Heroodes
oh Mooses
oh jumaluke
oh lanki
oh taevaisake
või Värdi
sa jeerum
sa jeekim
issa ristike
issand jumal
ristitud rahvas
oh sa junu
oh sa Juku
oh mu päevad
oh sa ime
ah sa valu
oh sa aeg
oh sa halastus
oh sa ilm
oh sa imetegu
oh sa jutt
oh sa kallike
oh sa manna
oh sa nuga
oh sa obadus
oh sa pila
oh sa poiss
oh sa raks
oh sa ristivägi
oh sa sula
oh sa taevas
oh sa teenistus
oh sa valgus
oh sa veli
oh sa vennike
oi villa lellä
oh südame neerurasvatallekene
suur maa, suured asjad
Tõstamaa tutt ja tulerauakott
oh sa pühade vahe
oh sa jäme jumal
oh sa püha jumal
oh sa taevane aeg
oh sa taevane arm
sa suur ja jumal
issa pojake, püha ristike
oh sa süda ja saba
oh sa imetegu, nina keset nägu
oh seda muret, seda karjumist ja kokkuhoidu
oh taevas ja teivas ja alumine aiaroigas
oh sa heldeke
oh sa heldeke
oh sa hull
oh sa igavene
oh sa pime
oh sa rõõmulik, oh sa õndsalik
oh sa paraku
uks lahti ja sulane toas
Aitäh!
ennäe imet
tohoo hullu
oh korista
Jumal appi!
jumal hoidku
hoia alt
vaata kuradit
kas sa näed
appikene, ma suren
tohoo till ae
tohoo sõge seh
oh hoidku küll
vaata ja imesta
tule jumal appi
kuhu peab risti tegema
oh sa mu meie
ennäe inimest, vahi vasikat
kes seda enne näinud
mis imeasi see on
mis loom see on
mis asja mere kaldal
jumal hoia ja keela
püha heldus - püksi söldus
mis nüüd seda, kallis süda
vaata imet, vabadik sööb võid
oh sa rist, mu rinnus pist
Soo! - Soo on mäda maa.
mis sa kõik näed ja kuuled
mida kõrvad veel kuulda ei saa
oh sa issanda vägi, vasta suuri mägi
Ei noh! - Eino on mu isa nimi jah!
milles ne kõo nii kõvõra, lepä nii lakka lehte lännü
Patsi nägo oll kah naljakas, kui ta kodu kahro vido
suur jumal, kui suured silmad, kallis aeg, kui karvased jalad
oh sa valguse ingel, kus sa küll puhmu taga kükitad, oh sa päev, kus sa paistad
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Ei tea, kus see rist küll teha, et sina siia tulid.
Kos kohta rist tuleb teha.
Kuhu ma selle risti küll nüüd pian tegema?
Kus peaks nüüd risti tegema?
Kui tuleb, kes aruline võõras on või ammu pole keind, lubatakse rist seina peele teha ehk üles tõstada.
Teen risti seinale.
Kuhu ma selle risti nüüd peaks tõmbama.
Kus kohta selle risti peab tõmmama.
Kus see rist nüid tõmmata.
Kohe mä risti tõmba.
Oi kui ime küll, et ta tulle - kohe kohta nüid rist lõiku.
Vanal aeal öeldi, et kus me nüid risti lõikame, siis kui seda või teist erakordsed oli, mis enne põlnd, kas mõni õppis lugemas või...
Ei tiä, kohe õmete nüid rist raidu.
Kuhu nüüd risti peab raiuma!
Issa ristike, kus nüüd rist tuleb raiu, või teie ka üle mitme aasta olete meie poole ilmunud.
Ei tää kus kottel sii rist saa ragude.
No kos too nüri kirves, ma rao risti aho pääle!
Nüüd pian küll vist korsna otsa menema risti tegema.
Koess no täht lüvvä, õt sa siia tuli..
levikuala:Hää Iis Juu, Junnküla Kam, Kambja Kod, Alatskivi Krk Ksi Kul, Koluvere-Kalju Kul, Koluvere-Kalju, Väike-Kalju Lüg Mus Nõo Pöi Räp Se, Lõkova, Pankjavitsa Trt Trv Vän, Vana-Vändra
|