Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

Mõistepuu

KATEGOORIAD

INIMENE

Inimene kui tervik

Elutähtsad toimingud ja harjumused

sööma, ära sööma hinge alla panema

pirki panema
kinni keerama
kinni pistma
nahka minema
sisse heietama
sisse keerama
sisse väänama
keelde panema
kelku panema
kihva keerama
mokka panema
nahka panema
nahkpauna panema
nukki minema
perse minema
perse panema
põske pistma
putke panema
suhu pistma
suhu võtma
rindu tõmbama
silmadega sööma
hobuseid hirmutama
võlgu jääma
sepal käima
habemesse pistma
keresse ajama
pintslisse pistma
hingepidet võtma
kannatist võtma
keha kinnitama
leiba võtma
linnupetet võtma
nälga kustutama
nälga petma
pajapõhja kaapima
reht ahtma
suurust võtma
südant kinnitama
tagavaraks panema
üdieideks jääma
teeb kodupoolist
läks taliteed
saad peksa
mõsk ku rõivid
sitamua sisse panema
hiline vasikas olema
vastu palet heitma
mis kätte saab
oma pead toitma
suust maha puduma
näost sisse ajama
kere täis parkima
hagu alla panema
silda alla tegema
hammaste taga olema
hinge alla panema
korgi alla panema
südame alla panema
vesti alla saama
kõhtu varju panema
kõhtu varju saama
vatsale vaeva tegema
rihmaga lõunat võtma
kõhtu hõlma võtma
sööb pikkade hammastega
sööb kuivi herneid
tee head ilma
laseb hea maitsta
tõmbab nagu kõrvend
sööb nagu Nunn-Jaan
mäletseb kui lehm
mälub nagu lammas
õgib kui parts
songib nagu põrsas
sööb kui hobune
sööb kui härg
sööb kui linnupoeg
sööb kui loom
sööb kui siga
sööb nagu hagerik
sööb nagu hunt
sööb nagu moonakas
tõmbab kui koer
söövad kui töötegijad
sai ühe maotäie
ajab ennast täis
viib oma pruudile
tõmbab kurgu üle
käib suus ringi
teeb korki peale
sööb kassi eest
teeb söögil ruumi
ei lähe sisse
tükk suhu, tõine puhu
soole otsa sisse panema
söögid-joogid lauale, noad-kahvlid kõrvale
ajab sisse kui ohja
pole mitte lindugi petnud
sööb nagu Orgli Tohver
sööb nagu kasvaja karjapoiss
sööme, kuni teineteist tunneme
murrab leiba nagu venelane
võtab jõudu, kasvatab konti
ei saa kuskilt täis
ei lähe kõrist alla
ei võta hinge ette
tängib nagu tihane rasva kallal
vähe teeb ja palju sööb
nagu oleks viiendast varrulauast tulnud
peksu sööb ja toobi situb
sööb soolast ja kardab külma
taob alumise lõuaga vastu pealmist
sööb üksi nagu isane kass
sööme, nii et naba Narvani
sööb palju leiba kui põhku
sööb nagu lind terve päeva
sööb puu ja luu kokku
närib sõna kui koer konti
pole ivagi hamba alla saanud
tüüd nigu sai, söögi man valäi
söö kui elläi, joo ku härg
nagu oleks kolm päeva söömata olnud
teeb pailu, saab pailu, sööb pailu
teab nii palju nagu juut sealihast
sööb nõnda, et kuuks ja mats
sööb kui linnuke, situb kui hobune
sööb kõik ära, mis kivist pehmem
pole tilka ega tangu suhu saanud
ei saa täis ega lähe lõhki
ei saa täis ega lähe lõhki
süü ära kõik, olgu harkadra vai kerilavva
silmadega sööb rohkem kui süda vastu võtab
õgib nagu hani odrapäid, ots suust väljas
sööb kõik, mis hamba all ei karju
ei ole saanud kätt suu poole panna
tööle tulles on viimane, sööma tulles on esimene
sõi nii, et säitse villi mao pääl, väikse veel esieräldi
suure suuga
justkui hotentott
kui jänes
nagu hiir
nagu hunt
nagu kana
nagu kirikuline
nagu lehm
täitmata loom
nagu põhjata kott
kõhn nagu Kelguküla naiste kass
kõht nagu i tipp
härg sööma, täi tööle
üits lusik ja ütese Jaani
hea härg sööma, verisarv vedama
oh saksa suu, oh saksa mokk
kala ja pala, silk ja suutäis
söömlaua juures abiks, töö juures tüliks
kuiva ega märga
näljane kui hunt
mokaotsast
seamoodi
täis kui puuk
isamaa ja ema kapsaaia eest
kõva põhi all
mustad hambad suus
keel püsti suus
üits suhun, kaits kähen
must oinas laua taga
kui hiidlane oma söömaga
nigu nõna jälg leevä pääl
tõrs kõhuks ja saabas kurguks
tõrs kõhuks ja saabas kurguks
roots roal, vana venelane ei teagi
roots roal, vana venelane ei teagi
hambad hakkamas ja kihvad kinni tõmbamas
pea püsti, habe risti, hambad valmis hakkamas
suutäis suus, teine kurgus, kolmas upil ootamas
suu käib
söö hammastega
jäta paisumisruumi
suu on verine
süda on tahe
süda läheb tahedaks
kukulind petab ära
sild on all
süda saab kinni
toit kasvab suus
suu jookseb verd
juut, paranda kell
tee endale head
pane sült sooja
suurõ söövä, jämme järävä
kerge üle talve pidada
alumine mokk lühikeseks jäänud
kõver põld nõuab seemet
parem paik, kus pannakse
nii et suu matsub
nii et vats rebeneb
nii et vats vabiseb
Mis sa täna valetasid?
persest paistus ots vällä
elavad lauda, surnud hauda
soolikad saa ära jahtumagi
lind sittus rinna peale
juut sööb, müts peas
kass pistis pea patta
süda ei võta vastu
topi vai pulgaga takast
pole suud jumalaväiseks teind
lase nahka järele rihmast
pane nahka, naera peale
ei ole seda soolikat
vai meeki tõse kõttu süömi
Kas teie eit-taat ühes leivas?
Kust kandist sa tuult kisud?
seltsis lähme sööma, üksi-kaksi tööle
ega su soolikaist vorste tehta
meil om omtegi ubegi neeldä
Mis sa hobest innemba aja-as?
esimesed hambad on liiga pikad
minule tehakse seitsme ahjuga leiba
suu on ägädaga harvast kuivand
perenaine on ju kurgi kuulnud
söögid söödud ja joogid joodud
minge süümä saat üteh sittale
söö nii kui varbavahe hargule
söö enne ja palu pärast
pista Kusti, kõik on klimbid
söö seda ja tõmba teist
söö ise või sööda sigadele
võtke sedagi musta-valget, mis on
ei seda jõua ükski täita
ei sul pole leivapuudust karta
võta võid ehk katsu kala
Jätku leiba! - Jätku tarvis!
maadsa, maadsa, et nisa suure kasunu
kuda sie kere muidu püsti sõisab
kas olete juba leivaga ära leppinud
vaat kus vats, mis vastu võtab
esimene suhu, teina püse, kolmas luusigusse
süü nüüt ku Koigu mies uasakku
suust lähteb sisse merevesi ja ohrasasi
surnukirstu nael oli laua sisse löödud
võõrad, võtke liha, oma inimesed, noh
lähme kodu kooriksid närima, vesikörti vemmeldama
võtame õhto ootust ja lõune lõpetust
söö seni kive kui kännud kasvavad
söö seni kive kui kännud kasvavad
söö punnu täis, siis munnu kasvab
söö kõht täis, määri võid peale
toogõ no piirak perrehe, laga vatsk vammilahe
sossi soola, kasta tutti, rüüpa vett peale
kas päike paistab juba leivakannika otsa peale
muidu toit arvab, et on koera kõhus
puh, puh puine-luine, ikka nahka pead minema
ega sa venelane põle, et sa puastud
leib kukub maha - näljane külaline tuleb
langepale sõi laiakala, kurat sõi kuiva kassiliha
pista kinni rõemuga, mis naine kietnud vaevaga
kuuðai, kuuðai kuninga poega, savtra kolova protð
süü, vana, sõgõnõ, vana, lõika, vana, lõpõ, vana
küll sa kellakara kuuled, ei sa päivätousu nää
ega ma tasku ei pista, ma pistan suhu
astuge mehed rind rinnaga, naistepolk tuleb isegi taga
söö, söö, soekene, näis, kust sa juua saad
söö, söö, soekene, näis, kust sa juua saad
pistvad, pistvad, peavad aru, on see hunt või karu
enne ma söön ise ära, kui teid ilma jätan
kui jalgsi oled, tule jätkama, kui hobusega, sõida mööda
ega mats siga ei ole, et kõike ei söö
mis sa alati sööd, kellega sa viimaks veel elad
ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome
ma sööksin kooki moosiga, kui ilus neiu oleks ma
suimit, suimit, täna olen ma siin, eila olin ma Riian
süü ja mõista miil, siin om uma rahva jago kah
söö sepikut ja katsu noorikut, nii kaua kui munad keevad
ega ma palju söö: seitse seokest ja neli neokest neelan ära
koer sööb nagu tühi küün, mis ilmas ei saa heinu täis
sie ond allõs kõht, mis ää klaarib, ning perse, mis paegalõ panõb
Kui kaua nad veel söövad? - Nii kaua kui üksteist tundma saame.
sa taod leiva kahe kivi vahel puruks, kused peale ja viskad alla keldrisse
külainime, söö sa enese kõht tubli täis, ää oma inimeste järel vaata ühti, oma inimesed söövad vahest hommikuni
panõ viil üts kopatäüs, mä es saa arvo, mis magu supil om: sis mõista kotoh seletädä, mis süvvä ante