MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Inimene kui tervik
Elutähtsad toimingud ja harjumused
söök, toit
hingepidet võtma
Narvast toodi ja kahvliga söödi
huultele saab, hammastele ei saagi
türjumees
patalamm
kereelistus
jumalaanne
jumalavili
karukäkk
kehakinnitus
kirvesupp
kõhumure
leivaloputus
linnuiva
linnupiim
mokamääre
ninaesine
siidisupp
südamekinnitus
tanguvalss
tudi-ludi, hapupiimapudi
must habe
pühapäevane vatsarebestus
soolane suutäis
paremad suutäied
Vitsu-Mari praad
jumala and
rätsepa toit
viisakuse veerand
kiele pikkus matk
esimese naise supp
laud nagu äke
kile vile, hapu roog
hea palakene, sandi kotikene
silk, leib ja kraavivesi
hüa kraam vai pappi ravidsa
pallas luu ja palanu koorik
mesikoogid meelelised, sepikud seda paremad
kõhu koormaks ja vatsa varjuks
rohkem kõhu narrimiseks kui nälja kustutamiseks
kalapäid ja konnaluid, vana varsa sääreluid
seasitta ja sibulaid, lambapaska ja pabulaid
vedel ja paks
vedel ja paks
vedel ja paks
kuiva ega märga
head ja paremat
otsan ku kuulmeistre puder, luuja saiva ja laotaja jäivä ilma
suutäis soolast
küünar käkki ja maotäis makki
lauad lookas
puru suus
Kas tõnisepäeva nägid?
sigagi ei söö
Kas tsiaperst ka näüdäti?
olgu sealiha või kanamunad
söön sütt ja salvan saue
sullõ vaja pikki olgi ala süvvä
Mis sa sööd? - Persest sooli!
iga päev kolm korda kolm toitu
esimesed hambad said, tagumised jäid ilma
seto sei sibulet, pasand papi habõnet
supp - vodaa, rõõba - galavaa
jätka, jätka jahuleem, varsti tuleb tanguleem
süü kõtt täüs, saa nahk ka täüs
silk-nilk, teravnina, igal pool on sinu nina
homme püha, siis saab kapsaleent ja liha
Mis süüa saab? - Merevett ja okastraati.
Mis süüa saab? - Merevett ja okastraati.
kapsasupil ussid sees, ussidel on prillid ees
pea mina vorstid vuristan, pea mina käkid käristan
rasvaving, see mu hing, tangupudru tapab mind
ei ole silku silmalt näha, heeringaid ei eladeski
soe sai ja sulavõi, see mu kõhu lõhki lõi
Mis täna karduli körva saab? - Köru peast körva!
Mis sa sõid? - Haput piima ja pikki õlgi.
Mis külas süüa anti? - Sain ikka pöialt vasta.
Mis süüa saab? - Noori hiiri ja värskeid kartuleid.
supp on küll aus, aga Tiit, too suurem lusikas
oad olge siin, herned istke maha, läätsed lähme ärä
ei silku, leiba taha ma, ei liha tohi küsida
Mis sa sööt? - Ma süü suuri huuli, paksa põski.
Mis külas süüa anti? - Kuke kässi ja oina ossi.
söö lund ja joo vett peale, siis sitt ei haise
Mis täna lõunaks süüa? - Vitt ja vesikapsad, puts ja puljongisupp.
ilm oli selge, külm oli kange, kapsasupp oli mu ees vänge
söö munn ära, joo kusi peale, kõht täis ja janu aetud
eila anti putlu, es taha putlu, täämbä süüsi putlu, ei ole putlu
Meil on leem. - Meil on supp. - Too meie sahvresse, siis lähäb supiks.
pehme leivake, hapu piimake, mina näe sinnu ja sina näed minnu, mis teta, kui kätte ei anda
Mis toit see on? - Söö niikaua kui aru saad ja kui aru ei saa, on ükstapuha, mis sa sööd.
|
fraseologism:esimesed hambad said, tagumised jäid ilma
süntaktiline struktuur: näited:Toitu oli nii vähe, et esimesed hambad said, aga tagumised jäid ilma.
Edimetse hamba saiva, tagomise saa-as midägi.
Esimesed hammad soavad, tagumest hammad ei soagi.
Edimistel hammastel sai, tagumise es saa kaiagi.
Edimäste hammaste vahele sai, tagumiste vahele ei saanuki.
Esimised hambad saivad, tagumised ei tiandki.
Esimesed hambad tunnevad midagi, aga tagumised teagi.
Esimesed hambad said setugi, tagumised ei tuhkagi.
Süüa oli äbemata vähe, äi es saa mette edepoole ambudkid.
Sihipuul hambi saab ikki, ku vällapuul ei saa.
Sellest jätkus ainult esimeste hammastele.
Esimesed hambad saavad, tagumised küsivad - mis sie oli?
Tagumised hambad küsivad esimestelt - mis te täna sõite?
levikuala:Hää Hää, Kägiste Hää, Orajõe Hää, Rannametsa Iis Juu, Junnküla Jõh, Kohtla Kaa, Ansi Kan Kei Khn Koe, Abaja Krk Krk, Ainja LNg Lüg Mar, Rannamõisa Pha Pil, Vana-Põltsamaa, Vitsjärve Rkv Sa Se, Värska
|