ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimene kui tervik
Elutähtsad toimingud ja harjumused
joobnud, purjus
sarved on soojad
lugõ piiblet
kõrtsukuts kiskund
kilkis olema
tuuderis olema
tundu olema
lõllis olema
rähmane olema
jokkis olema
pommis olema
purjes olema
tongis olema
tuuris olema
täis olema
vintis olema
natuke saanud
Aabramit näinud
Iisakut näinud
Moosest näinud
jumalaviljast väsinud
käest saanud
pudelisse kukkunud
ahvis olema
joones olema
kriipsus olema
rauas olema
sopsus olema
vinnus olema
tapuaias käinud
viinaga vettinud
latern vuhiseb
ohvitser olema
humalavett saanud
hunni saanud
hunti näinud
nokka veristanud
sinikaela näinud
vabariiki toetanud
onuks olema
on udikas
oli täntis
on rõõmus
on tahmane
on toksis
on vipsis
on ladvas
jopastanud olema
musta kassi näinud
palju jäneseid näinud
Noa juures käinud
üle poole saanud
ümber pea saanud
sarved soojaks saama
piskust palju saanud
klaasi ümber kallama
nina täis võtma
toru täis tõmbama
sarvede vahele saama
korgi peale astunud
nina põhja pistma
pudeli põhja vaadanud
habemega kõrtsipõrandat pühkima
persega läve otsima
joob kui härg
joob nagu vasikas
näeb kahte kuud
joob ennast seaks
om hindä är võtno
viinapoest alttuule läbi käinud
linna kaevust vett joonud
joob viina nagu vett
ei näe valget päeva
ei näe maad ega taevast
sinuga vaidlema või vasikaga võidu jooksma
om enämb saanu kui poole kopke iist
vasikaprillid
krihvis
hundijalavesi
joomakalts
kõhurohi
justkut jöulumees
kindu silmaga
joomase peaga
kõva verega
märja ninaga
pehme keelega
raske peaga
sooja peaga
lillas tujus
paras poiss
vintis peaga
saksa mees
nagu õlepea
varblase lakan
vähese viina viga
vähese viina viga
nagu joobunud mees
kui Toompea öövaht
pea kui pang otsas
luud lotad ja pääd mätäd
pühapäevane
sarvealune laiem
peast humalane
rumal kui puujumal
timmis
porujommis
vinta-vänta
lälli täis
silmini täis
tuhkapuru täis
maani täis
juua täis
lakku täis
täis kui talukas
täis kui kadikas
täis kui kaan
täis kui kamp
täis kui karu
täis kui kirves
täis kui pill
täis kui pinal
täis kui pintsel
täis kui pomm
täis kui pukk
täis kui puu
täis kui puuk
täis kui pütt
täis kui sakslane
täis kui seapeet
täis kui siga
täis kui sikk
täis kui sitikas
täis kui tarakan
täis kui tatikas
täis kui tatt
täis kui tina
täis kui tinavile
täis kui tint
täis kui täkk
täis kui vaat
täis nagu elajas
täis nagu kalkun
täis nagu mustlane
täis nagu pakk
täis nagu pump
täis nagu templielevant
täis nagu tikk
täis nagu tünn
vait kui tummahammas
nii täis, et partaid tarvis
vengaali all
auru all
viina sees
pooles vinnas
prillid rasvased
sarved soojad
silmad kirjud
latv pehme
nina õline
nina sinine
nokk sitane
nokk viinane
pea soe
tee kitsas
grammid sees
hääled sees
kirjad segi
silmad jõllis
silmad krillis
tuurid peal
kimp peal
pulmapea otsas
samm sees
soss otsas
trukk sees
sakid peas
aur peas
harakas pajus
humalaviha peas
kilk peas
kriips peas
kurss peas
sosku peas
vara nokas
vari peas
ostetud pea otsas
soe müts peas
kaks pead otsas
neli jalga all
neli silma peas
kaks mütsi peas
silm hall peas
silmad hallid kui mudalutsul
pea kolmanda kere otsas
nii et silmad punnis peas
sarved põlevad
pea puhkeb
jalatallad on ümmargused
silmad lähevad kirjuks
keel on pehme
lott on higine
vaim on nõrk
nahk on täis
nina on täis
nägu on täis
pea läheb segamini
pea on täis
pööning on sassis
leib hakkas jalgu
assid ei kanna
tõbi suust sisse läinud
et järg tuleb suust välja
mis sa kõik näed ja kuuled
täna täis kui sitikas, homme joome jälle
Kas sa kuuled juba Voki Jaagu laulu?
maa magneeti täis, pea patseerib ringi ja kere hele
jalg ei kanna ega pea ei anna, kõrirummud roostetanud
fraseologism:
on tahmane
süntaktiline struktuur:
tegusõnafraas
näited:
Tahmane mees.
levikuala:
Mus, Ohtja
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0