MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Omand ja omandisuhted
Andmine ja võtmine
omastama, endale võtma käppa peale panema
horloppi võtta
kormi ajama
sistaks tegema
sisse tegema
üle lööma
taskuid tühjendama
ihusärki võtma
manti riisuma
osa saama
soomust tegema
viskab vasakule
tõise leivaastja sittuma
viimast ära võtma
käppa peale panema
hõlma alla panema
tõmbab kui koer
sõi käest ära
ei saanud aitähki
sööb või silmad peast
viiks kas või taskus koju
nõnda see rumala karjase kannikas süüakse
kui sai tarre, siis tahtis juba tareharja
küsib kardulid, mis enne jaanipäeva oo mulda munetud
mees tahtma, aga ei tea, kus andja peaks olema
nagu varas
sinu au ja minu vilipäevad
vägisi nagu kass
hammastega küljes kinni
rihhä tule pähha
sina mo, mina so
hunt viinud lamba ära
kasta või näpuotsaga ära
võõras koer situb minu ahervarele
oma suu oli kõige ligemal
see on minu ja jumala
mis silm näeb ja süda himustab
küla suhkur ei ole nii magus
see on ikka minu hobune, ära puutu
teine ütleb aitäh, teine ei lakuta persetki
Lako, süü sa sako, küll Liiso leeme körp
sööme su oma är, sis nakamõ egaüts umma süümä
kui tema tei, siis tänati, kui tema sõi, siis süllati
millal sa selle kändu peale kusid, et see sinu mets on
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: näited:Pani teise mehe pruudile käppa piale.
Sugulased tahvad krundile käppa piale panna.
Paneb käpa pial - see oo võtab oma võimu alla.
Sellest pühi sina suu puhtaks. Sellel panin mina juba oma käpa peale.
Käpa pialpanemine oo ikka jõuga käin.
Suuremad riigid ja inimesed seda käpa pialpanemist ikka teevad.
Sakslased olid kanged teistel rahvastel käpa pialpanijad.
Sai iks rehepessumasina ärä tuvva ja päkä pääle pand - muidu ei tiiä, kas olessi umma võlga kätte saanu.
Lasi päka pääle panna.
Mes kerra oma kourde vahele on saand, ei sedä enämb hellidedä - ära ei anna.
levikuala:Han Han, Ridase Iis Iis, Uhe Kan Kul Kuu, Tammistu Muh, Lõetsa Ote, Vastse-Otepää, Taki Vän, Vana-Vändra, Aluste
|