MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Omand ja omandisuhted
Andmine ja võtmine
saama, omandama, hankima
näppu puutuma
tormi jooksma
löögile pääsema
näpuotsast võtta
varnast võtta
rinnaga murdma
hunti tegema
jahti pidama
kergest käest saanud
nagu maast leitud
varandust kokku kraapima
aia ääres vedelema
taevast sülle kukkuma
pätsiga kannikat viskama
vahetab kui kindaid
vahetab kui nuge
ootab teiste suust
ajab nälga taga
ost toobiga mõlast vett
üle vee vett tooma
sukka otsis, kapuka sai
võtab kui vanast võlast
näeb nagu oma kõrvu
paneb kui jalad saapasse
vahetab nagu mustlane hobuseid
on millegi peal väljas
ei ole otsast võetav
tahtus paljügi, vade vältäb vähemälligi
taht kõttu ja kotti ka
head otsis, veel parema leidis
ega see mõisa vara ole
kellaga lehma otsis, sitasaba sai
maast võetud ja maha läheb
jänest püüdis, tedre tõi koju
läks suurt saama, jämedat jagama
ootab nagu hunt hobuse mokka
kisuks teise persest viimse välja
läks pätsi otsima, kaotas kannika
lätsi saama, saa ei saajast kedägi
ega see puu otsast lõigata ole
ega see pole valla rahaga saadud
läheb püve püüdma, kautab kanagi käest
läks villu tooma, tuli niidetud tagasi
näha on, aga näppu ei anta
hinna ja hea sõnaga oleksid sa küll saanud
ajab kaht jänest taga, aga ei saa ühtki kätte
sarved oma käes, teised lüpsavad
kust persest
Kas ma kaevust võtan?
jumal andis, juudas võttis
võta välja, kust tahtes
võta silmast või kõrvast
justkui lind oleks pihku sittunud
minu leib on teiste kotis
lind kand ka nokaga pessä
sant otsib sandi põuest sooja
Said kätte? - Näpu tagumikust.
üts om, kavva no kattõ saia
kas said nüüd mao peale rasva
kas võta või kuradi silmist välja
meri lahti, ahvenad hauguvad jooma taga
lammas läheb vähi käest villa saama
jookseb vahest magaja kassilegi hiir suhu
Kust ma võtan - sõnust või sõrmist?
Kust said? - Varga käest küsi, kust said.
Kas said? - Ole vaid, sain sooja saia.
Kas said? - Puhu perse, katsu kas kõlab.
Mis sealt said? - Seda sinist ja sinilillat.
jumal võtt ühe silma, kurat võtt teise silma
anna külale teada, viimaks ole ikka omaga rahul
Kust sa selle said? - Kust kuningas kulla sai?
kui on kõva tuul, puhub varanduse ühte kohta kokku
kähen sie andune seep, läbi vee lampamine, üle ilmamaa hulkmine, üits keedus ube
Mis sa said? - Sain saia ja nuia, millega küsijale vastu suud lüüa.
Kust sa selle said? - Saks saab suure mõisa, ma saa siis seda väikest asja mitte.
Kost sa ta saie? - Säält kon oll. - Kos ta oll? - Sääl kost ma ta saie.
|
fraseologism:ootab nagu hunt hobuse mokka
süntaktiline struktuur: näited:Kui rebane ootab hobese mokka.
Rebane oodab hobuse alumise mokka langemist.
Vahis kui rebäne hobese mokka.
Jusku rebäne vahib hobese mokka.
Ootab kui rebane hobuse huult langevat.
Ku rebäne hobese mokast maha puduvet.
Justkui vares uut hobese mokka maha puduvet.
Nagu vares vahib hobuse suhu.
Vahib nagu vares haige varsa silmi.
Vahtib ndagu vares haige varsa silmä.
Ootab nagu vares surija lamba silma järge.
Vahtis ku libahunt varsa.
Vahib nagu Peedi Taaveti koer tõpra silma.
Passib kui hunt oina mune.
Passib jusku hunt oina muni.
Vahib minu järel kui hunt lamba munade järel.
Ootab kui hunt oina mune, et kas kukub või ei kuku.
Vahis nigu susi oina munnõ, et kunas ärä kaosõ.
Passib nindagu rebäne oina muni.
Käib nagu rebane oina kannul.
Käib nagu rebane oina järele.
Ka-go no käüse takah kui rebäne oinal.
Passib kui ahv elevanti.
levikuala:Hel Hls Hää Kod, Alatskivi Krk Krk, Karksi Kuu Kuu, Tammistu Kuu, Viinistu Lüg Lüg, Erra Lüg, Uniküla Ote Pee Pöi, Laimjala, Saare Rak Rap v. Mär Rõu SJn Se, Mäe, Usenitsa Sim Sim, Paasvere, Muuga, Rakke Trm, Avinurme, Mõisaküla kool Vil Vil, Uusna
|