MõistepuuKATEGOORIADINIMENE
Omand ja omandisuhted
Rikkus ja vaesus
vaene paljas kui puu
sabast tõmmata
on plank
on plinn
justkui sauel sadanud
ei ole aita ei avamit
ilus ei ole, varast vaene ka
lõikab leiba nööriga, sööb suppi sussikannaga
kodus silgu saba sööb, väljas rinda ette lööb
täikong
palja persega
justkui vilepulk
kui sant
nagu hulgus
nagu kõõlus
nagu tulease
nagu vaene Laatsarus
nagu vana vene viieline
tühi kõht ja terav nuga
puupaljas
luuks lagedaks
vaene kui Sauna-Jaan
kerge nagu udusulg
kõver nagu tuleraud
paljas kui konn
paljas kui peo
paljas kui persenäkk
paljas kui porgand
paljas nagu harakas
vaene kui kirikurott
vaene kui vares
vaene kui Valga lätlane
rikas kui Riia kikas
paljas nagu hiidlase püksinööp
alasti nagu saha rauapuu
peenike peos
tühjad püksid jalas
kopik raha taskus
paljas soe hing sees
hing seeh, silma pääh
ait säläh, taba kaalah
käsi puusan, täi taskin
käsi tühi, teine paljas
saapad jalas, varbad väljas
sülg suus, vaht kohtus
nälg kõhus, uhkus südames
kui üts tsääsk pori pääl
üks hammas suus, kaks karva perses
ait täis aganaid, salv täis samblaid
tatirida rinna ees, puupöör püksi ees
kõlgas kõhus ja agan augu ääre peal
tühhi ii, lakõ pera
varna seina ei jäänud
kesi lööb perses pilli
hilbud naeravad, nartsud nutavad
pole raha ega rammu
ei olnud pea pealt puhuda
pane katus peale, on vaestemaja valmis
mis minust võtat vai tuul pallast iäst
oled sa vaene, siis lase vaiku perse
oleks ma nii rikas kui vaene olen
pole muud kui tuhk ja tuhvle kooret
hobune tal õle sõber, lapsed tühja laua sõbrad
ei ole muud kui türa ja tühi hing
ei ole muud kui naha ja nööri kraam
ninda vaine viel en õle, et surra en jaksa
küüds küle all, päkk pää all, kats sõrmõ katta
palas um, ei olõ varas, vaenõ um, ei olõ võlsja
ma peaks jõu pärast kümme lehma ületalve, oleks mul aga põhku olevat
paja tõin teise peresta, panni teise talusta, odrad ja humalad aga puudusid
meil oss vaja ollu viie hobesega veskel minna, aga ei ole kotte egä teri
|
fraseologism:lõikab leiba nööriga, sööb suppi sussikannaga
süntaktiline struktuur: näited:Lõikan leiba nüüriga, söön suppi sussikannaga.
Sussikannaga tõstab suppi ja nööriga lõikab leiba.
Kodus isa lõikab nööriga leiba, pastlakannaga süüb suppi.
Nöeriga lõikab leiba ja pastlekinga kannaga söeb supi.
Ema tõstab pastlakannaga suppi, isa lõikab nööriga leiba, aga tütar käib keisrikuub seljas.
Isa lõikab kodus nööriga leiba, pastlakannaga sööb suppi, aga poeg uhkeldab.
Isa sööb kodus pastlakannaga suppi ja nööriga lõikab leiba, aga tütar siidis.
Tsuvvakundsaga süü tää putru ja nööriga lõikas leibä.
Sa lõikad leibä nööriga, süüd supi suvvakondsaga.
Nööriga lõika leiba, pastlakannast helbi suppi.
Nüeriga leikab leiba, pastlikannast süeb suppi.
Lakub pastlakannast suppi ja lõikab nööriga leiba.
Nii vaene, et lõikab nööriga leiba.
Isa lõikab kodo nüöriga leiba, tütred lüövad sabaga maha.
Leikab kodu nüörigä leibä.
Välän kõnd pää pistü, koton lõikas nööriga leibä.
Hing niidiga kaalah ja nööriga lõikas leibä.
Ise lõikab nööriga leiba, aga vaata, mis tal seljas on!
Nööräga lõikas leibä, kassiga pühk lauda.
Isa-ema lõikab kodu pastlapaelaga leiba.
Poig käüse tunnikellä kaalah, a esä lõikass tsuvvakablaga leibä kotoh.
levikuala:Har, Mõniste Hää Hää, Tahkuranna Iis, Uhe Kan Kei Kos Kos, Tuhala, Nuhja Kuu Lai, Laius-Tähkvere Lüg Ote Pha, Pihtla, Matsiranna Rak Rkv Räp Räp, Leevi Rõu, Hurda Saa, Tihemetsa Se Sim, Pudivere Sim, Rahkla Tln Trm VJg Vai, Türsamäe
|