ALUSTUSEKS • MATERJAL • FRASEOLOGISMID • LÜHENDID • JUHEND • LAADI ALLA • SQL päring

Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES

fraseologism:
    naine läheb nurka
süntaktiline struktuur:
    lause
näited:
    Mitu põngerjat tal juba ennem on, jälle ta olla nurka minemas.

    Juba jälle üks tüdrik nurka läinu.

    Külanaene olla nurka lähnud.

    Noorik om nulka lännü.

    Nurka läänu.

    Sii naene lähäb nukka.

    Naanõ läts nukka.

    Ta om jo pia nukka minekul.

    Kui ninaots kiheleb - lääb kedagi nurka.

    Kui naesterahvas põlle eest ära kautab, minema tüdruk nurka.

    Kui sukapael lahti tuleb, siis minna naine nurka.

    Kui põli kiheleb, siis üks naine läheb nurka.

    Naine läts nulka, võtt kalme üteh.

    Naine sadab nurka.

    Kukub kevadeks nurka.

    Kukub varssi nurka.

    Pereeit kukkund nurka, pütivits läind pealt ää.

    Nuorik robatas nukka.

    Jähi nurka jälle, käed kinni, süle sitta täis.

    Sai nurka.

    Nulka saama.

    Kui kangast üles aetakse, siis pulk ruttu välja ja visats nooriku jalge alt läbi, et noorik läheb ka nurga poole.

    Kui hakab sünnitama, lähäb pahna.

    Mede naine läks pesas.
levikuala:
    Aud, Uruste
    Hls
    Hää
    Hää, Orajõe
    Hää, Orajõe, Kabli
    Jäm, Torgu
    Kaa
    Khk, Atla
    Kod
    Kod, Assikvere
    Krj, Pärsama, Pamma
    Krk, Metsakuru
    Kse, Paatsalu
    Käi, Ühtri
    Mar, Haeska
    Muh, Lõetsa
    PJg
    Pöi
    Pöi, Asva
    Rap v. Mär
    Räp, Leevi, Savisaare
    SJn, Vastemõisa
    Sa
    Saa, Voltveti
    Se, Mäe, Varesmäe
    Se, Vilo, Ojavere
    Se, Vilo, Truba
    Trv
    Vil
    Vil, Uusna
    Vän
vanasõnaseosed:
    EV 6660: Miis lätt tii pääle, võtt kalmu kaala; naine lätt nulka, võtt kalmu kaala.
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika OsakondISBN 978-9949-446-81-0