ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
INIMENE
Inimestevahelised suhted
Suhtumised ja hoiakud
kindlasti, kahtlemata, veendunult
surmkindlalt, oma vana mütsi ära sööma, oma pead anda võima
kas sure
massat kui kuldhopu
tahes või tahtmata
nutame või mõlemad
annab oma pea
ei ole oma teha
käüsi suve söömata, talve kängäta
tõmbab või tulest tüki välja
ei saa üle ega ümber
ei karda hunti ega tonti
ei sest pääse alt ega pealt
nagu masinaga
küünte ja hammastega
juudasitt ja pergelipask
ei liha ega kala
kas elu või surm
kas nokk või kael
püsti või põigiti
iga hinna eest
kas või läbi nõelasilma
kas või läbi oherdiaugu
kas või läbi ussipunni
kahe käega
kuurma päid vai kuurma rahha
kas või ahi nõglas
kus sa pääsed
mis sinna parata
saagu või sitem
olgu või olemata
nuta või naera
maksku mis maksab
saagu mis saab
kas või nui neljaks
kas või kivid kisendagu
kuhu sa hingega lähed
kas läheb kivi pooleks
ehk siga jões põlegu
kuse või ahju suhu
olgu hunt püsti ees
ei aita enam usk
ei aita vene keelgi
Jeesukene suretagu mind seina ääre
mis sa hädaga ära teed
ei aita enam ükski rohi
ei aita jutt ega jumalasõna
ei aita ussirohi ega püssirohi
Jaani asi es aita kua mitte
mis parata, kui mats on varata
ei aita ükski sepp ega kokk
kas olgu kuus kummali vai säitse sälluli
mis tan tetä ku võta ei vitä
ei aita armu palumine, ei risti ette heitmine
küll hüppan ja küll kargan, mis teha, kui pill katki
mis sa tahad teha ära – kirbud söövad keha ära
kui sa lähed hauda ehk tuuletiibade otsa, selle häda eest ei või sa varjule minna
fraseologism:
ei ole oma teha
süntaktiline struktuur:
tegusõnafraas
näited:
See värk pole oma teha.
Ei ole oma tehä.
levikuala:
Kuu, Tapurla
PJg
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0