|
|
fraseologism:süntaktiline struktuur: peasõnata sekundaartarind näited:Sene inimesel aa ega vehese asja pärast vesi ahjus.
Juba jälle vesi ahjus.
Vesi ahjus, pill kotist väljas.
Tulelõke ojas ja vesi ahjus.
Täl ühnä vesi ahjos juba - nutt kipub peale.
Joba vesi ahjun - nutt lahti.
Naased ilma latsõ umma jo väega helligu, nigu midä ütlet nii um vesi ahun.
Poisil võttis ühna vee ahju.
Mõnel vana inimesel kipub kua vesi ahju tulema.
Ajab peris vie ahju.
levikuala:Emm
Emm, Sõru
Emm, Viiterna
Han
Han, Kokuta
Han, Ridase
Hel
Hää
Iis
Juu, Junnküla
Jür
Jür, Kurna, Mõisaküla
Kaa
Kad, Tammispea
Kod, Pala, Assikvere
Krj, Pärsama, Pamma
Kuu, Pärispea
Mar, Haeska
Muh, Liiva
Pal, Kudina, Aruküla
Pil
Plt
Pöi
Pöi, Laimjala, Saare
Pöi, Ollamäe
Rap v. Mär
Rei
Rei, Kõpu
Rõu, Hurda
SJn
Sa
Sim, Pudivere
Tor
Trm
Trt
Trv
Trv, Vooru
Tür, Kirna
Urv
Vai, Reidepõllu
Vil
Vil, Uue-Võidu
Vln
Vän
Vän, Kadaka
vanasõnaseosed:EV 13107: Vaesel om alati vesi ahoh.
EV 12851: Ärä opi sis enämb ojumist, kui vesi ahjun om.
|