ALUSTUSEKS
•
MATERJAL
•
FRASEOLOGISMID
•
LÜHENDID
•
JUHEND
•
LAADI ALLA
•
SQL päring
Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik - FES
Mõistepuu
KATEGOORIAD
HULK JA MÄÄR
Palju ja vähe
palju, rohkesti
nii mis hirmus, nagu juuksekarvu peas
jalaga segada
kamaluga võtma
nii et aitab
labidaga kokku ajama
tuleb kui sülega
jookseb kui vesi
saab viiele vaesele
on pea eest
annab hobusega vedada
nii et küll saab
nagu vee kokku aetud
tuleb nagu Vändrast saelaudu
tuleb kui Vändrast vorsti
jookseb kui kuke kurgust
saab süüa, saab müüa
tuleb kui hobuse saba alt
äi jova neid söömavahes mitte üle aja tösta
mitu-setu
killavoor
tõllatäis
mereni
ku vaalun
vana sada
kogu kupatus
igavene rehi
kui kihulasi
nagu pohli
nagu sipelgaid
nagu küllusesarvest
kui kirikurahvas
kui laulupidu
kui mesilaspere
kui pilv
kui tirtsuparv
nagu lambakari
nagu meri
kui muda
nagu puru
mehele rindu
kuhjan ja harjan
sandi hobuse koorem
nagu kirjusid koeri
kui Viru vareseid
nagu Eesavi kari
nagu lastud vares
peoga või ruhiguga
inimesi nagu vihma
maast ja ilmast
süle ja seljaga
maa ja ilm
rahvas nagu hundisumm
rahvast kui laadal
nõnnagu kiie ja oie
nii et seda nägu
kui pihu ja põrm
raha nagu ratsahobuse sitta
poisid ja Mihkel, vanakrahv ja mina
sina ja mina ning teiste tema ning mõned muud
mustakuiva
lollimoodi
sittakanti
udu-umbe
ülepeakaela
enam kui palju
küll ja küll
rohkem kui tarvis
veidike rohkem kui raasike
rohkem kui rubla eest
enam kui juuksekarvu peas
palju kui vankrirummus auke
palju kui külas Marisid ja Murisid
üle hammaste
üle pea
jalavarjude eest
mehe eest
kui põrsa küljest
isamaa ja ema kapsaaia eest
musttuhat
pool puuda
pool vakamaad
seitse kesaväljatäit
kümmend kütü ja sata nato
kaks Hansu, paar kaltsu, üks Hans ja seitse muud meest
parlament koos
puuga seljas
nagu seeni pärast vihma
kui kilke ahju vahel
rahvast rohkem kui inimesi
nii et keerd kaela peal
umatsid täte tarõtäüs, muud hõimu morotäüs
nagu tähti taevas ja liiva mere ääres
taevas halasta
söö püksata
pallo sai pallõldus
küll ehk vihtle
kus selle ots
kas mõõda süllaga
söögu või härjad
enam kui juuksekarvu peas
küll, ehk pese pead
kaks kisuvad, kolmas lahutab
üks hüüab teist taga
lund tuleb kui kotiga
aja kui roobiga kokku
pole algust ega lõppu
nii et nahk nuriseb seljas
nii et vea saunaga välja
ei ole aru ega otsa
ei ole otsa ega äärt
küll salve mahub, kui aga panna oleks
anna ikka andi, aga mitte nii suurt
Veiga pallo latse. - Pallo om sussõ mõtsah.
üts kukku, tõnõ sattõ, üts sai hämm, tõnõ likõ
küll siin on värki, mis ei mõista ära märki
las tulla tuhat Tälle miest või sada Rüssä kassakast
meitel palju maresid ja varesid, körbisid hobusid ja köverid puid
fraseologism:
näited:
levikuala:
vanasõnaseosed:
©2011 Asta Õim, Katre Õim, Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristika Osakond
ISBN 978-9949-446-81-0